Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: eelvaated Washingtoni tippkohtumisele, Prantsusmaa valimised

---

Washingtonis toimub NATO tippkohtumine. Millised on ootused?
Kristi Raik, RKK asedirektor

NATO tippkohtumise üks peamisi eesmärke on näidata allianssi ühtse ja tegutsemisvõimelisena. Rahvusvahelises meedias on saanud palju tähelepanu mure transatlantiliste suhete tuleviku pärast. Ennekõike valitseb ebakindlus USA tulevase rolli osas. Donald Trumpi võimalik naasmine USA presidendiks tekitab kogu Euroopas ärevust. Samas on Euroopa liikmesriikide vahel olulisi erinevusi, mida ühtsust rõhutavate sõnumite varjus tasub jälgida.

Esiteks suhtuvad Euroopa riigid erinevalt USA rolli võimalikku muutumisse peale presidendivalimisi, mille taustal on erinevad hinnangud praegusele ja eelmisele administratsioonile. Lääne-Euroopas on suurimad hirmud seotud Trumpiga, kes on ähvardanud mitte kaitsta neid liitlasi, kelle kaitsekulud jäävad alla 2 protsendi. NATO idatiival on märksa rohkem rahulolematust praeguse Bideni administratsiooniga, kes hirmust Venemaa ja eskalatsiooni ees ei ole toetanud Ukrainat piisavalt selleks, et too saaks sõja võita.

Teiseks võtavad idatiiva riigid endiselt märksa tõsisemalt vajadust panustada kaitsesse. Lääne-Euroopas on küll kaitsekulutused tõusnud, kuid 9 NATO liiget ei jõua 2 protsendini ka käesoleval aastal. Valmisolekut tõsta senist 2 protsendi eesmärki paljudel riikidel ei ole, kuigi ohuhinnangud annaksid selleks küllaga põhjust ja seda eeldaks ka uute kaitseplaanide elluviimine.

Kolmandaks on Euroopa riikide toetuses Ukrainale endiselt suuri erinevusi. Ukraina liitumine NATO (ja ELiga) on küll seatud üksmeelselt eesmärgiks, kuid tegelik valmisolek selles suunas liikuda on kõikuv. Kõige olulisem takistus Ukraina liitumisele NATOga on teadagi USA ettevaatlikkus, mis jätab varju Euroopa riikide omavahelised erinevused.

Kokkuvõttes: Washingtonis eeldatavalt näidatava ühtsuse varjus on olulisi lahkarvamusi. USAl on olnud keskne roll ühtsuse loojana, kuid on kaheldav, kas see ka tulevikus säilib.

---

Helga Kalm, Lennart Meri konverentsi direktor

Washingtoni tippkohtumise eel on kõlanud palju etteheiteid, et see tippkohtumine saab olema ainult 75. aastapäeva tähistamine, kus olulisi otsuseid vastu ei võeta.

Tegelikult on plaanis võtta vastu mitu olulist otsust, muuhulgas võimelünkade täitmise kohta. Ukraina teemal võetakse vastu mitu väikest, ent olulist otsust, mis seovad Ukrainat tihedamalt NATOga, võimaldades olukorra paranedes Ukrainal võimalikult kiiresti NATOga liituda.

Mure on selles, et NATO tippkohtumised toimuvad viimasel ajal väga tihti ja uusi suuri otsuseid ei jõuta nii kiiresti ette valmistada, vaid tegeletakse eelmiste oluliste otsuste ellu viimisega. See ei ole sugugi ebaoluline ülesanne.

Mõeldes kaitseplaanidele, siis on väga oluline aru saada, et meid ei kaitse plaan paberil, vaid reaalsed võimed, mis plaan ette näeb. Nüüd tegeletakse nende võimete loomisega. Samuti ei tasu alahinnata 75. aastapäeva olulisust. NATO on külma sõja järgselt tõestanud oma tähtsust ja on suurim rahu tagaja oma liikmete jaoks Euroopas. See väärib tähistamist.

---

Prantsusmaa valimisjärgne kaos
Justin Leveque, Paris-Saclay ülikooli magistritudeng / RKK praktikant

Pühapäeval toimunud Prantsusmaa parlamendivalmiste teise vooru eel tundus, et paremäärmusliku ühenduse Rassemblement National (RN) valimisvõit on kindlalt õhus. Neile ennustati 240-270 kohta (41,5-46,8 protsenti) parlamendikohtadest. Esimese vooru hea tulemus andis parteile ja selle toetajatele julgust. Nii esitati “fantoomkandidaate”, kes kampaaniat ei teinud, kandidaate, kes on süüdi mõistetud solvangute ja fiktiivsete töökohtade eest, linnapea pantvangi võtnud kandidaate või selliseid, kes olid väga Kremli poolt nagu mõned Donbassi ja Venemaa “valimiste” vaatlejad. Putin toetas avalikult RNi, mis tuletab meile taas meelde, et isegi kui Venemaa üldiselt toetab erinevaid parteisid ja inimesi, siis RN on Putini jaoks isiklik mängumaa. Kasvanud ka vägivald: paremäärmuslik veebileht avaldas nimekirja tapmisele kuuluvatest juristidest, 51 rahvaesindajat on rünnatud. 

Pühapäevased tulemused jätavad parlamendi lõhestunuks, vasakpoolsel koalitsioonil (La France Insoumise, kommunistid, rohelised ja sotsialistid) võitsid u 31,5 protsenti kohtadest, president Emmanuel Macroni partei sai teise koha (u 29,1 protsenti) ja RN kolmanda (24,7 protsenti). RN ei suutnud oma esimese vooru saavutust korrata, kuid nad kasvatasid siiski oma kohtade osakaalu (2022. aasta valimistel 15,4 protsenti). Vasakpoolses koalitsioonis on äärmuslastel La France Insoumise kõige rohkem kohti ehk 76, kuid neil pole enamust, sest sotsialistid kahekordistasid oma kohtade arvu 31 pealt 65-le ja rohelistel on 34 kohta. 

Küsimus, kes moodustab valitsuse, on vastuseta, sest kellelgi pole absoluutset enamust. Peaminister Gabriel Attal teatas oma tagasiastumisest, kuid jääb ilmselt ametisse, kuni uue parlamendi koosseis ja struktuur on selged. Juttu on olnud koalitsioonist, kuid Macron on välistanud koostöö vasakäärmusliku La France Insoumise’iga ja vasakpoolsed on keeldunud temaga kompromisse tegemast. Nende peaministrikandidaat pole veel selge, kuid paljud on Jean-Luc Mélenchoni juba välistanud. Vähemusvalitsus on võimalik, kuid see võidakse parlamendis blokeerida ja valitsused võivad hakata vahetuma. Üks lahendus on ka tehnokraatlik parteideväline valitsus, kuid kriitikud väidaks, et see pole valijate tahe.

---

Washingtoni tippkohtumine: lühiülevaadete sari

NATO riigipead ja valitsusjuhid kogunevad Washingtonis 9.–11. juulil, et tähistada alliansi 75. tegevusaastat. Tippkohtumise põhiteemad on Ukraina, kaitse ja heidutus ning kohustuste jagamine. RKK tegi ülevaated Washingtoni tippkohtumise põhiküsimustest.

• Esimeses lühiülevaates kirjeldab Henrik Larsen uusi samme, mida NATO võib Washingtonis astuda, et aidata Ukrainal saavutada võit sõjas Venemaaga. Allianss pühendub tõenäoliselt veelgi rohkem Ukraina varustamisele relvastusega. Samuti võidakse kokku leppida sõjalise abi stabiilsemas pikemaajalises rahastamises. Sellest hoolimata ei paista NATO toetus ja solidaarsus väljendavat tõelist pühendumust Ukraina julgeolekule pikemas plaanis.
• Teises lühiülevaates kirjeldab Toms Rostoks NATO rolli kaitse- ja heidutustegevuses Balti riikide piirkonnas. Balti riikides on koos liitlastega küll tehtud palju edusamme, kuid alliansi kirdetiival on endiselt olulisi puudujääke, mistõttu on see piirkond endiselt NATO nõrk koht.

• Kolmandas ülevaates heidab Tony Lawrence pilgu igikestvale kohustuste jagamise küsimusele. Tõenäoliselt ei jõua liitlased Washingtonis kokkuleppele kaitsekulutuste suurendamises üle praeguse 2% künnise SKTst. Pealegi hägustab liigne keskendumine üksnes sellele näitajale küsimust, kuidas vastutus julgeoleku eest alliansi liikmete vahel tegelikult jaguneb. Euroopa liitlased peaksid kindlasti kõigis valdkondades rohkem pingutama, kuid samal ajal ka mõtlema, kuidas kohustuste jagamise arutelu hoopis ümber mõtestada.
  
• Neljandas lühiülevaates võtab Iro Särkkä lähema vaatluse alla Soome ühinemise alliansiga. Soome on viimase aasta jooksul mõistnud, et esialgne vastuseis oma väga iseseisva kaitsemudeli muutmisele mis tahes aspektis ei ole NATO kollektiivkaitse vajadusi silmas pidades jätkusuutlik. Üha tihedam koostöö NATOga avab Soomele võimaluse kujuneda Põhja- ja Baltimaade eestkõnelejaks.
  
• Viiendas ülevaates vaatleb Nele Loorents NATO regionaalsete kaitseplaanide elluviimisel tehtud edusamme. 2023. aasta Vilniuse tippkohtumisel vastu võetud tegevusplaanid peaks ühtlasi olema NATO võimete planeerimise peamine alus. Möödunud aasta jooksul on NATO nende plaanide elluviimise kohta andnud aga vähe teavet. Siiski on selge, et usaldusväärse heidutus- ja kaitsepositsiooni tagamiseks alliansi kirdetiival ja mujal tuleb veel kõrvaldada tõsised võimelüngad.
  
• Kuuendas ülevaates analüüsib Rachel Hoff USA NATO-retoorikat ja -hoiakuid.  Hea uudis on see, et küsitluste järgi pooldab enamik ameeriklasi NATOt ja toetab alliansi 5. artiklit. Nende toetus aga väheneb, kui Euroopa liitlased ei täida NATO kaitsekulutuste suuniseid. Olenemata sellest, kes novembris presidendivalimised võidab, peab Euroopa pingutama, et USA toetust säilitada.

---

RKK publikatsioon. Jaapani-NATO suhted

Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, kui haavatav on globaalne julgeolekuarhitektuur. Sõda on näidanud ka liitude tugevdamise ja partnerluste loomise tähtsust keeruliste väljakutsete lahendamiseks. NATO partnerlus Jaapani ja teiste India ja Vaikse ookeani riikidega on ühiste ohtude seljatamisel ja ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra edendamisel tähtsam kui kunagi varem. Nele Loorents ja Jun Nagashima kirjutavad täpsemalt. Loe (inglise keeles):  https://icds.ee/en/bridging-two-oceans-the-evolving-nato-japan-relationship/

---

RKK uus külalisteadur on ajakirjanik ja analüütik Michael Weiss

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse julgeoleku ja kriisikindluse uurimisprogrammiga liitus külalisteadurina Michael Weiss. Weiss on uuriv ajakirjanik, kes on palju kirjutanud Süüria ja Ukraina sõjast ja Venemaa luuretegevusest ning desinformatsioonist.