Majanduskriisi mustad pilved
Majanduskriisi lähenemise kiirusest annab muuhulgas tunnistust tõik, et kui Diplomaatia oma kriisiteemalist numbrit mõned kuud tagasi planeerima hakkas, oli kriis veel kauge teema, millest kõneldi vaid ingliskeelsetes majanduslehtedes. Praeguseks on kriis jõudnud Eesti ajakirjanduse esikülgedele. Valitsus on riigieelarve kärped juba ära teinud.
Veel ei ole teada, kui suureks kriis paisub. Ennustused on seinast seina – lühikesest depressioonilainest kuni suure globaalse kriisini, mille sarnane oli viimati 1930. aasta eel ja järel ning mille tulemuseks oli demokraatia vähikäik paljudes Euroopa riikides ja II maailmasõda. Kuivõrd II maailmasõda ning tema tõlgendamine on tänagi kirgi tekitavaks küsimuseks, siis võib öelda, et 1930. aastate kriisi järellaine kestab siiani – olgu maailmamajandus vahepeal kasvanud kui palju protsente tahes.
Ei ole ka teada, mida kellele seekordne kriis kaasa toob. Kriisides võivad vallanduda sündmuste ja mõjude ahelad, mis, kuigi tagantjärele loogilised, on enne oma toimumist prognoosimatud. Väetitest võivad ootamatult saada võitjad ning kolossid võivad kukkuda – aga võivad ka mitte.
Üks asi on aga loodetavasti õige – kriisid sunnivad inimesi loobuma ennast ammendanud toimimisviisidest ning otsima uusi. Seega, murega paralleelselt tasub ka loota: kui meie uksele koputav kriis jätab endast lõppkokkuvõttes maha uued eluviisid, mis planeeti senisest enam säästavad, on temast tegelikult palju kasu olnud. Samuti, kui demokraatlikud riigid suudavad välja mõelda, kuidas käituda vaenlastega nagu al Qaeda terrorism või pahatahtlike konkurentidega nagu Venemaa autoritaarne kapitalism, ja seda ilma oma demokraatlikke väärtusi ja elukorraldust hülgamata, ka siis ei ole see kriis üldse mitte ilmaasjata.
Seotud artiklid
Ukraina ühinemise mõju Euroopa Liidu majandusele
Ukraina integreerumisele Euroopa Liidu ühtse turuga pani aluse 2014. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileping. Lepingu põhikomponent, põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond (DCFTA), on ajutiselt kehtinud 2016. aastast, sillutades teed Ukraina järkjärguliseks integreerumiseks ELi ühtse turuga.
Steven Blockmans: Ukraina taastamise eest tasugu Venemaa (ja selle abilised)
Venemaa varade külmutamine, tulude konfiskeerimine ja Venemaal tegevust jätkavate ettevõtete maksustamine – läänel on võimalusi, kuidas panna Venemaad ja selle abilisi Ukraina ülesehitustöö eest maksma. EL-i ja G7 liikmesriikidel on aeg oma kõhklused kõrvale heita, et Ukraina oleks suuteline jätkama võitlust Venemaa vastu.
Steven Blockmans: Ukraina ülesehitustööd ja ühinemine Euroopa Liiduga
Ligi kaks aastat on Euroopa Liit korduvalt teatanud, et võtab Ukraina ülesehitamisel põhirolli endale. Mitmeid samme, mis hõlbustavad Ukraina taastamist ning aitavad teda lähemale Euroopa Liiduga liitumisele, on juba tehtud. Paraku on endiselt ebaselge, kuidas EL kõiki neid töid finantseerib. Suureks küsimärgiks on Ungari vastasseis.
Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelised organisatsioonid nagu OECD ja EL tegelevad liikmesriikides finantskirjaoskuse tõstmisega. Kasulik on teada, mida tehakse mujal, et sellest kodumaal õppust võtta. Negatiivse poole pealt lõikavad halvast finantskirjaoskusest kasu petturid, kelle vastu võitlemiseks on samuti vajalik rahvusvaheline koostöö.
Arthur Leveque: majandussidemete lahknemine ja uued geopoliitilised olud Euroopa Liidu idanaabruses
Venemaa täiemõõduline kallaletung Ukrainale ja selle tagajärjed kujundavad ümber geopoliitilist tasakaalu EL idanaabruses. Fakt, et Venemaa on suutnud alal hoida – või isegi suurendada – oma poliitilis-majanduslikku kaalukust teatud riikides ning kallutab nende majanduslikke valikuid, suunab tähelepanu kuue riigi välispoliitilises strateegias süvenevatele erisustele ning laiemas mõttes EL idanaabruse killustumisele.
Michael Emerson: Kuidas mõjutaks Ukraina liikmesriigina Euroopa Liidu eelarvet
Euroopa Liidu otsus, millal alustada liitumiskõnelusi Ukrainaga, on uue poliithooaja kuumimaid teemasid. Selles kontekstis jääb Ukraina liikmestaatuse tõenäoline kulu ELi eelarvele mureküsimuste nimekirja etteotsa.