Majanduskriisi mustad pilved
Majanduskriisi lähenemise kiirusest annab muuhulgas tunnistust tõik, et kui Diplomaatia oma kriisiteemalist numbrit mõned kuud tagasi planeerima hakkas, oli kriis veel kauge teema, millest kõneldi vaid ingliskeelsetes majanduslehtedes. Praeguseks on kriis jõudnud Eesti ajakirjanduse esikülgedele. Valitsus on riigieelarve kärped juba ära teinud.
Veel ei ole teada, kui suureks kriis paisub. Ennustused on seinast seina – lühikesest depressioonilainest kuni suure globaalse kriisini, mille sarnane oli viimati 1930. aasta eel ja järel ning mille tulemuseks oli demokraatia vähikäik paljudes Euroopa riikides ja II maailmasõda. Kuivõrd II maailmasõda ning tema tõlgendamine on tänagi kirgi tekitavaks küsimuseks, siis võib öelda, et 1930. aastate kriisi järellaine kestab siiani – olgu maailmamajandus vahepeal kasvanud kui palju protsente tahes.
Ei ole ka teada, mida kellele seekordne kriis kaasa toob. Kriisides võivad vallanduda sündmuste ja mõjude ahelad, mis, kuigi tagantjärele loogilised, on enne oma toimumist prognoosimatud. Väetitest võivad ootamatult saada võitjad ning kolossid võivad kukkuda – aga võivad ka mitte.
Üks asi on aga loodetavasti õige – kriisid sunnivad inimesi loobuma ennast ammendanud toimimisviisidest ning otsima uusi. Seega, murega paralleelselt tasub ka loota: kui meie uksele koputav kriis jätab endast lõppkokkuvõttes maha uued eluviisid, mis planeeti senisest enam säästavad, on temast tegelikult palju kasu olnud. Samuti, kui demokraatlikud riigid suudavad välja mõelda, kuidas käituda vaenlastega nagu al Qaeda terrorism või pahatahtlike konkurentidega nagu Venemaa autoritaarne kapitalism, ja seda ilma oma demokraatlikke väärtusi ja elukorraldust hülgamata, ka siis ei ole see kriis üldse mitte ilmaasjata.
Seotud artiklid
India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor: kuidas rakendada selle potentsiaali Eesti kasvuks
2023. aastal ratifitseeriti G-20 tippkohtumisel Delhis auahne taristualgatus: India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor (ILEK). Selle ulatusliku raudtee ja mere kaudu loodava võrgu eesmärk on parandada Euroopa, Lähis-Ida ja India majanduslikku seotust ja transpordiühendusi, mille jaoks on algatusse kaasatud EL, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja USA. Oma potentsiaali täielikul rakendamisel juhatab ILEK sisse märkimisväärse geopoliitilise muutuse, kuna tänu sellele suureneb piirkondlik agentsus ja väheneb sõltuvus Hiina taristuinvesteeringutest.
Punase mere kriisi esimene aasta
Eelmise aasta 19. oktoobril algas Punase mere kriis, kui Iraani toetatud huthide liikumine, mis on 2014. aastast kontrollinud suurt osa Jeemeni territooriumist Punase mere ääres, võttis sihikule Punast merd läbivad laevad. Huthid nõuavad, et Iisrael lõpetaks aktiivse sõjategevuse Gazas. Rahvusvaheliselt on kriis oluline, sest sõjaline konflikt Punasel merel mõjutab otseselt Suessi kanali tegevust ning selle kaudu ülemaailmselt kaubandust, majandust ja riikide poliitilisi suhteid.
Hannes Saarmets: Ladina-Ameerika – läänest maas. Või hoopis ees?
Ladina-Ameerika sotsiaal-majanduslik ja geopoliitiline areng on küll olnud ajaloo vältel seotud lääneriikidega, ent ometi on seal ikka ja jälle mindud ülejäänud maailma arengusuundadest erinevat teed. See rahutu, revolutsiooniline ning teravate kontrastidega piirkond pakub kirevat ajaloolist vaatemängu, kuid on olnud ka mitmete globaalsete suundumuste teerajaja. Ladina-Ameerika arengutee mõistmine võimaldab teistsuguste nurkade alt hinnata sealsete riikide edusamme või läbikukkumisi. Lisaks pakub Ladina-Ameerika väärtuslikke globaalpoliitilisi õppetunde, mida tasuks jälgida ka rikastel ja arenenud riikidel.
Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Olena Haluška: Venemaa tuleb maksma panna
Aprillis 2024 kirjutas Ameerika Ühendriikide president Joe Biden alla kauaoodatud Ukraina abipaketile. Seadlus sisaldab ka mehhanisme, mis võimaldavad Vene riigi varade konfiskeerimist vastumeetmena Venemaa agressioonisõjale.
Ukraina ühinemise mõju Euroopa Liidu majandusele
Ukraina integreerumisele Euroopa Liidu ühtse turuga pani aluse 2014. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileping. Lepingu põhikomponent, põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond (DCFTA), on ajutiselt kehtinud 2016. aastast, sillutades teed Ukraina järkjärguliseks integreerumiseks ELi ühtse turuga.