juuni 18, 2020

Koroonakriis ei pärssinud, vaid tugevdas kreeklaste optimismi

imago images/ANE Edition/Scanpix
Glyfada rand Ateena juures juuni algul. Turism on Kreeka majanduse tähtsaim sektor ja seetõttu loodab Kreeka turiste vastu võtta võimalikult vara.
Glyfada rand Ateena juures juuni algul. Turism on Kreeka majanduse tähtsaim sektor ja seetõttu loodab Kreeka turiste vastu võtta võimalikult vara.

Kreeka võitlused võla-, rände- ja pandeemiakriisiga.

Koroonapandeemia andis löögi just siis, kui Kreeka oli toibumas üle kümne aasta kestnud võlakriisist. Pandeemiaga tegelemisel aga saatis Kreekat edu ja seetõttu usuvad inimesed, et tulevad välja ka koroonaviirusest põhjustatud sügavast majanduskriisist.

Kaheksa aastat järjest igal kuul on uurimiskeskus Metron Analysis esitanud kreeklastele ühe ja sama küsimuse: „Kas Kreeka on teie arvates praegu minemas õiges või vales suunas?“ Välja arvatud kahel korral, on lõviosa kreeklastest vastanud alati, et suund on vale. Üksnes 2015. aasta veebruaris ja 2019. aasta sügisel kirjeldas enamik inimesi oma meeleolu optimistlikuna.

Koroonapandeemia möllamise ajal 2020. aasta kevadel küsitluse läbiviijad üllatusid. Kreeklased pole kunagi olnud nii lootusrikkad ja kindlad oma tuleviku suhtes kui praegu. Tervelt 85,7 protsenti küsitlusele vastanuist usub, et riigi asjad on hästi.

Esimest korda olid kõik vanuserühmad – vaatamata sissetulekute tasemele, sotsiaalsele positsioonile või elukohale – samal arvamusel, et Kreeka suund on õige. Värske küsitluse järgi on kreeklaste usaldus oma riigi institutsioonide, näiteks valitsuse, presidendi, omavalitsuste ja isegi massiteabevahendite vastu selgelt tugevnenud. Küsitluse ajal olid kreeklased olnud koroonaviiruse tõttu karantiinis 50 päeva.

Tugevaimad ja usaldatuimad institutsioonid Kreekas on jätkuvalt pere ja armee. Uuteks ilminguteks värskeimas küsitluses olid teadus, tehnokraadid ja eksperdid, keda tervelt 85 protsenti kreeklastest ütles end usaldavat. Kreeklased peavad end usklikuks rahvaks, kuid nüüd ütles vaid 55 protsenti küsitletuist, et nad toetuvad kirikule.

Ainus institutsioon, kelle toetus on alates 2018. aastast järsult langenud, on Euroopa Liit. Üksnes 27,3 protsenti kreeklastest ütles end ELi usaldavat, kaks aastat tagasi oli vastav näitaja veel 42,1 protsenti.

Jõuline valitsus distsiplineeris rahva

Koroonakriis on muutnud kreeklaste positsioone, meeleolusid ja isegi käitumist.

Kreeka valitsemist on harjutud pidama ebatõhusaks ja saamatuks ning kreeklasi seadustest mittehoolivaiks, otsesõnu distsiplineerimatuiks. Koroonakriisiga tegelemisel ilmutas peaminister Kyriákos Mitsotákise parempoolne valitsus siiski selgroogu, tegutsedes kärmelt ja tõhusalt kohe epideemia algfaasis. Karnevalilaadsed massiüritused keelati juba veebruari lõpus enne, kui keegi oli Kreekas koroonasse surnud. Koolid ja ülikoolid suleti 10. märtsil, kohvikud, restoranid ja turismiobjektid mõni päev hiljem. Kogu  reisimine, välja arvatud  vältimatu, keelati 23. märtsil.

Ka osutusid kreeklased oma mainest distsiplineeritumaks ja järgisid üllatavalt kuulekalt valitsuse määrusi. Seetõttu saadi koroonaviiruse levik Kreekas kontrolli alla kiiremini ja vähemate inimohvritega kui mitmes muus Euroopa riigis. Kinnitatud nakatumisi oli maikuu lõppedes napp 3000 ja viirusse surnuid alla 200. Eriti on kreeklasi hämmastanud oma unistustemaa Rootsi tegevus koroonaga tegelemisel. Rootsi ja Kreeka on rahvaarvult ühesuurused, kuid Rootsis on koroonasse nakatunuid olnud üle 35 000 ja surnuid umbes 4200. Rootsi on varemini olnud mitmeti kreeklastele eeskujuks.

Näo Kreeka koroonakriisi heale kontrollimisele andis tervishoiuministeeriumi kõneisik ja nakkushaiguste ekspert professor Sotiris Tsiodras. Mai lõpuni tuli ta iga päev televisiooni vahendusel inimeste elutubadesse andma selget ülevaadet olukorra kohta.

Kreeka ja eriti Tsiodrase õnnestumist on pandud tähele mujalgi. Näiteks ülistab Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) Tsiodrast kui „kõikide kreeklaste arsti“, kes oma rahuliku esinemise ja asjatundmisega veenis kreeklasi karantiini ja kaitsemeetmete paratamatuses.

Ka Ameerika mõttekoda New England Complex Systems Institute paigutas Kreeka koroonapandeemiaga tegelemisel maailma parimate riikide hulka.

Võlakriis vähendas majandust neljandiku võrra

Kreeklastel on tuhandete aastate pikkune ajalugu ja see on õpetanud inimesi ellu jääma ning alustama alati uuesti algusest. Üks uus algus oli käsil enne koroonakriisi puhkemist. Kreeka oli just tõusmas jalule üle kümne aasta kestnud võlakriisist ning majandus kasvas paari protsendi võrra aastas.

Võlakriisi hävingut on näha igal pool. Kreeka majandusest on kadunud peaaegu neljandik ja Kreekast on saanud euroala suurima võlaga riik. Tööpuudus on jätkuvalt kõrge, 17–18 protsendi ümber. Kinnisvara väärtusest on kadunud 40 protsenti. Umbes 400 000 kreeklast, peamiselt noored ja haritud, olid lahkunud Kreekast välismaale parema tuleviku lootuses. Tervishoid oli praktikas kokku kukkunud, samuti on tugevaid lööke saanud haridussüsteem. Lausa iga kolmas kreeklane elas vaesuspiiril või sellest allpool.

Inimesed olid siiski lootusrikkad. Ateena kesklinna kohvikud ja restoranid olid täis ja mitmed väikeärid avasid pärast aastatepikkust pausi oma uked. Uute autode müük on elavnenud. Kinnisvarahinnad olid tõusnud aasta algusega võrreldes kümme protsenti, Ateenas kohati juba kriisile eelnenud tasemele. Talve allahindlused panid inimesed üle pika aja liikuma.

Kreeka oli vabanenud kaheksa aastat kestnud laenuprogrammist 2018. aasta sügisel ja ohjad olid üle pika aja riigi enda käes. Tõsi, rahvusvahelised kreeditorid valvasid jätkuvalt Kreeka tegevust. 2019. aasta juulis oli riik saanud uue valitsuse, mis peaminister Kyriákos Mitsotákise juhtimisel on lubanud ehitada uue Kreeka ja anda sellele tuule tiibadesse.

Euroalast väljaviskamine juuksekarva otsas

Mitsotákise juhitav paremtsentristlik partei Uus Demokraatia (Néa Demokratia) võitis 2019. aasta suvistel parlamendivalimistel vasakpoolset Syrizat. Syriza juht Aléxis Tsípras oli Kreeka peaminister aastail 2015–2019, kuid ka temal polnud imeravimit riigi võlakriisi vastu. Tsíprase asemele hääletasid kreeklased Mitsotákise, kes kuulub Kreeka poliitikas mõjuvõimsasse Mitsotákiste „dünastiasse“: ka tema isa oli omal ajal Uue Demokraatia juht.

Uus Demokraatia on üks kahest Kreeka vanast võimuparteist vasakpoolse Pasoki kõrval. Uus Demokraatia ja Pasok vahetasid võimupositsiooni kümneid aastaid. Nad kogusid kumbki toetust, paisutades avalikku sektorit ja rahastades kulusid võlarahaga. Kui Kreeka võeti  2001. aastal vastu euroalasse, odavnes laenuraha hind ning lõtv majandusega tegelemine väljus lõpuks kontrolli alt. Kreeka sattus võlakriisi 2009. aastal. Kreeka jäämine euroalast väljapoole rippus juuksekarva otsas 2015. aasta suvel.

Kaks Kreeka ajakirjanikku, Viktoria Dendrinou ja Eleni Varvitsioti, kirjeldavad oma raamatus „The Last Bluff: How Greece came face-to-face with financial catastrophe and the secret plan for its euro exit“, kuidas Saksa liidukantsler Angela Merkel oli juba tõusnud läbirääkimislauast ja kuulutanud:

„Nüüd on kõik. Kreeka lahkub euroalast.“

Raamat räägib, kuidas Euroopa Nõukogu toonane eesistuja Donald Tusk oli läinud uksele ja takistanud Merkeli lahkumist küsimusega:

„Kas sa tõesti tahad, et euroala laguneb mõne miljardi euro pärast?“ Merkel oli läbirääkimistelauda naasnud.

Kreekale jäi euro ja euroala ei lagunenud, kuid selle eest maksti kõva hinda. Kreeka ja euroala päästmiseks kasutatud raha oli selle ajani maailmaajaloo suurim päästepakett, ligi 300 miljardit eurot. Toetused olid üle kahe korra nii suured kui USA poolt Euroopale antud Marshalli abi pärast Teist maailmasõda.

Kreekale traageldati kokku kolm eri toetuspaketti, millest viimane lõppes 2018. aasta augustis. Vastutasuks soostus Kreeka rihma koomale tõmbama peaaegu igal pool. Makse tõsteti. Kütusehinnad kahekordistusid. Pensione ja palku vähendati. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga kadus avalikust sektorist peaaegu iga kolmas töökoht.

Kreekasse jäi päästepakettidest hinnanguliselt 15 protsenti. Lõviosa rahast kasutati heldekäeliselt laenu andnud peamiselt Saksa ja Prantsuse pankade päästmiseks, mida tavalised kreeklased pidasid ebaõiglaseks.

Rändekriis käärib koroona varjus

Kyriákos Mitsotákis jõudis olla peaminister vaid napp pool aastat, kui ta sattus esimesse karmi olukorda. 2020. aasta veebruaris ütles Türgi ELiga sõlmitud rändelepingust praktiliselt lahti ja laskis varjupaigataotlejad Ėvrose piirijõele, üle mille inimesed üritasid pääseda Kreekasse.

Kreeka takistas põgenike pääsu karmide võtetega, kasutades veekahureid, pisargaasi ja lõpuks piiri tarastamist. Kreeka sai abi ka Euroopa piirivalveagentuurilt Frontex.

Põgenikelainet on üldiselt peetud Türgi poolt organiseerituks ja  on ennustatud, et  varem või hiljem see juhtub. Türgil ja ELil on 2016. aastal sõlmitud rändeleping, mille toel on Türgi põgenike eest hoolitsenud ja saanud vastutasuks miljardeid eurosid ELi abi. Türgi on kritiseerinud ELi abi aegluse pärast ja kasutanud survevahendina võimalust avada oma piirid põgenikele. Türki on põgenenud Süüria sõja eest 3,6 miljonit inimest.

Rändekriisi teravnemine ei oleks võinud juhtuda Kreeka seisukohalt halvemal ajal. Viiel Egeuse mere saarel paiknevad põgenikelaagrid olid ülekoormatud juba varasemast, sest neisse oli aasta algusest alates paigutatud üle 40 000 varjupaigataotleja. Kreeka oli üritanud laagrites olevat survet vähendada varjupaigataotlejaid saartelt mandrile viies, kuid mandril olid kohalikud võimud olnud üleviimise vastu. Saartel oli olukord omakorda teravnenud puhuti kokkupõrgeteks kohalike elanike ja laagrisolijate vahel. Olud laagris olid inimõiguste organisatsioonide hinnangul ebainimlikud. Puudus oli kõigest, ka ruumist, mille tõttu olid laagrid laienenud kohalikesse oliiviaedadesse.

Ka Kreeka valitsuse plaanid ehitada uued suletud laagrid praeguste lahtiste laagrite asemele takerdusid saarteelanike vastuseisu tõttu. Kreeka on meeleheitlikult üritanud panna ELi riike oma koormat jagama, kuid 2020. aasta mai lõpuks on vaid Luksemburg ja Saksamaa võtnud põgenikke, peamiselt lapsi, Kreeka laagritest vastu. Kreeka abipalvele on vastanud soodsalt ka Soome, Prantsusmaa, Belgia, Portugal, Iirimaa ja Baltimaadest Leedu.

Koroonakriis rahustas Kreeka-Türgi piiri, kuid vaevalt, et rändekriis möödas on. Kreeka tõhustas Türgi piiri valvamist mai lõpus, sest kardab, et aasta alguse sündmused korduvad.

Türgi ja Kreeka on ürgsed vaenlased ja tülitsenud oma piiride pärast Egeuse merel pikka aega. Suurem osa vaidlusalase piirkonna saartest jäi 1923. aastal sõlmitud rahulepinguga Kreekale. Kreeka sai veel alasid juurde pärast Teist maailmasõda, kui ka osa seni Itaaliale kuulunud saari, näiteks Kos ja Rhodos, anti Kreekale.

Tüli on puudutanud peamiselt väikseid Imia/Kadarki laide, kuid riigid tõlgendavad eri kombel ka oma õhuruumi piire. Türgi arusaama järgi lõpeb Kreeka õhuruum seal, kus territoriaalveedki. Kreeka arvates algab tema õhuruum napi 20 kilomeetri kauguselt rannikult ja saartelt.

Turism hoiab majandust üleval

Kreeka on taaskord võimsate väljakutsete ees, sest koroonakriis andis sel korral hoobi ka Kreeka majanduse tugevaimasse kohta ehk turismisektorisse.

Aastas käib Kreekas üle 30 miljoni turisti. Turismi osakaal Kreeka SKTst on üle 20 protsendi ja see arv on ELi üks kõrgeimaid. Iga viies kreeklane töötab turismi alal ja turism toob riiki enim välisvaluutat. Ilma turismita oleks Kreeka võlakriisist ilma täieliku kokkukukkumiseta vaevalt et väljunud.

Pole seega ime, et Kreeka teeb nüüd kõik päästmaks vähemalt osa alanud turismihooajast. Lende üritatakse taastada esimeste riikide seas ja hooaega on kavatsus jätkata pikalt sügisesse. Mitmed hotelliomanikud kaaluvad siiski, kas on mõtet majutuskohti vähestele klientidele avada. Koroona edenemist on raske ennustada ja olukord võib kiiresti muutuda.

„Turism on hea toode, kuid sellegi kvaliteeti peaks suutma parandada ja mitmekesistada,“ ütles majandusprofessor Nikolas Vettas Ateenas 2020. aasta jaanuaris.

Vettas juhib majanduse ja tööstuse uurimiskeskust (IOBE). Tema arvates on ühekülgne majandusstruktuur Kreekale suur probleem, nagu ka tugev sõltuvus koduturust.

„Me peaksime panustama haridusse ja uute, ekspordile pürgivate innovatsioonide arendamisse. Ses osas oleme ELi üks nõrgimaid.“

Vettase meelest oleksid välismaale läinud haritud kreeklased ressurss, keda tasuks tagasi meelitada. Peaminister Kyriákos Mitsotákisel ongi eesmärgiks Kreeka ajude tagasivool (rebraining Greece). Teadusega tegelevatele tagasikolijatele on lubatud palgatoetust kaks aastat. Probleemiks on siiski kõrged maksud. Maksud üle 45000-eurosest aastasissetulekust ja teatud sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksud võtavad tervenisti 70 protsenti.

Keset kriisi lootusrikas tunne

Ehkki Mitsotákise valitsus on  koroonakriisiga võitlusest praeguseks hästi välja tulnud, seisab Kreeka ees uus sügav kriis. Euroopa Komisjon on hinnanud, et pandeemia annab karmimalt hoobi just Kreeka majandusele. Tärkav majanduskasv võib pöörduda 10 või koguni 18 protsenti miinusesse.

Lisaks koroonale on Mitsotákise väljakutseks struktuursed probleemid, mida eelnevad valitsused ei julgenud puudutada. Näiteks maksudest kõrvalehoidmine, korruptsioon ja altkäemaks on jätkuvalt levinud. Probleemideks on ka bürokraatia ja kohtusüsteemi nõrkus. Kreekas on tugevaid sidusrühmi, teiste seas ametiühingud ja suurettevõtted, kes suunavad poliitikuid ja puutuvad ka kohtusüsteemi tegevusse. Ametiühinguil on õnnestunud pidurdada suurte riigifirmade reformimist ja erastamist streikidega, kohalikel ettevõtetel jällegi konkurentide pääsu turule, avaldades survet poliitikutele.

Uuendamist vajab ka Kreeka pangandussüsteem. Riigi neli suurimat panka on euroala kõige vähemtulusad, sest nad on täis halbu kodu- ja ettevõtete laene (non-performing loans) kriisiaastailt.

Ka sotsiaalkindlustussüsteem vajab remonti, sest praeguste kulutustega rahast tuleviku tarbeks ei jätku. Häda saabudes saavad kreeklased abi peredest ja väikestest kogukondadest, sest Kreekas pole Põhjamaadele sarnanevat sotsiaalkindlustussüsteemi. Naabrid aitasid üksteist ka koroonakriisis.

Edu koroonakriisiga võitlemisel on siiski tõstnud kreeklaste eneseväärikust ja tekitanud ennenägematu ühisvaimu. Uurimiskeskuse Metron Analysis järgi näitavad tulemused, et kreeklased on otsustanud ka sellest kriisist välja tulla. Ligi 70 protsenti küsitlusele vastanuist usub, et elu muutub taas „kuidagi“ normaalseks septembri lõpuks.

 

Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski

Kategooriates: PaberväljaanneSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar