Katalaanidel on samuti õigus enesemääramisele
Kataloonia valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Jaume Clotet arvab intervjuus Diplomaatiale, et nagu Balti rahvastel on ka katalaanidel õigus oma tuleviku üle ise otsustada.
Kui võimalik on pidada Kataloonia iseseisvusreferendum 1. oktoobril? Hispaania valitsus üritab seda ju blokeerida.
Kataloonia valitsuse tahe on pidada referendum 1. oktoobril. Seda tahet toetab Kataloonia elanike enamus, seda vastavalt kuni viimase ajani avaldatud arvamusküsitlustele, ning ka Kataloonia parlament. Need seaduseandjad kiidavad heaks Kataloonia legaalse struktuuri, mis lubab sel referendumil aset leida. Seetõttu saaks Hispaania valitsus seda referendumit peatada üksnes erakorraliste meetmete abil, mis poleksid demokraatlike standardite järgi Euroopas 21. sajandil aktsepteeritavad.
Missugune oleks referendumi võimalik tulemus? Arvamusküsitlused on näidanud toetust iseseisvusele. Aga miks? Hispaania ei ole Nõukogude Liit, millest Baltimaad soovisid lahku lüüa.
Hispaania ei ole Nõukogude Liit ega Kataloonia Balti riik. Selles pole mingit kahtlust. Kuid võtmeküsimus on siiski sama: õigus enesemääramisele. Kataloonia [= katalaanid] on rahvus nagu ka eestlased, lätlased ja leedulased. Ja kõikidel rahvustel on õigus otsustada ise oma tuleviku üle. Ma olen kindel, et Balti riigid oleksid tahtnud saada iseseisvaks ka juhul, kui Nõukogude Liit poleks olnud diktatuur. Rääkides nüüd Katalooniast näitavad kõik arvamusküsitlused, et kui iseseisvusreferendum aset leiaks, jääks peale „jah”-võimalus. Seetõttu tahabki Hispaania valitsus selle ära keelata. On mitmeid põhjusi, mis seletavad enamuse soovi iseseisvuda. Ühelt poolt mõtlevad katalaanid, et üksnes oma riigi kaudu on tulevikus tagatud nende keel ja kultuur. Teisalt on Kataloonia fiskaaldefitsiit Hispaaniaga väga suur ja paljud katalaanid arvavad, et iseseisev riik saaks majanduslikust vaatenurgast paremini hakkama. Lõppude lõpuks, paljud näevad Hispaania viimaste valitsuste lähenemist, mis üritas paljusid poliitikavaldkondi taastsentraliseerida, ähvardusena Kataloonia autonoomiale.
(Viimased küsitlused on näidanud ka iseseisvustoetuse kahanemist – toim.)
Kui referendum läbi viiakse ja inimesed ütlevad „jah” iseseisvusele, missugused oleksid järgmised sammud? Võimalikud läbirääkimised Madridiga?
Loogiline samm on alustada läbirääkimisi Madridiga ja võib-olla ka teiste poliitiliste tegijatega, nagu näiteks Euroopa Liit. Kataloonia valitsus sooviks lühikest üleminekuperioodi, näiteks mõnda kuud, sest Kataloonia on juba tekitanud mitmel alal institutsioonid, mis kiirendaksid iseseisva riigi täieliku administratsiooni loomist. Me oleme valmis juhtima oma riiki igast aspektist.
Kas te olete näinud mingit rahvusvahelist toetust oma referendumipüüdlusele?
Me oleme veendunud, et enamik Euroopa riike nõustub meie seisukohaga, et poliitilised probleemid peaksid olema lahendatud poliitiliste läbirääkimiste ja demokraatlike instrumentide kaudu. Ja referendum on hea instrument, mida on sarnastel juhtudel palju kasutatud. See on kõigile lähtealuseks. Vastavalt tulemusele, nagu ütleb alati Kataloonia president Carles Puigdemont, ei ole me veel rahvusvahelise tunnustuse faasis, vaid faasis, mil tekitame teadlikkust Kataloonia poliitilise protsessi kohta üle maailma ja eriti just Euroopas. Kataloonia valitsus teab, et ta ei saa küsida tunnustust enne referendumit. Säärane teadmine on üsna valdav paljudes kohtades ja Kataloonia valitsus on veendunud, et kui katalaanide selge enamus väljendab oma soovi olla iseseisev, siseneme me pärast ülemineku- ja läbirääkimisperioodi tunnustuse faasi.
Kui lähedalt jälgite te poliitilisi arenguid Šotimaal?
Kataloonia [= katalaanid] on rahvus nagu ka eestlased, lätlased ja leedulased. Ja kõikidel rahvustel on õigus otsustada ise oma tuleviku üle. Ma olen kindel, et Balti riigid oleksid tahtnud saada iseseisvaks ka juhul, kui Nõukogude Liit poleks olnud diktatuur.
Kataloonia valitsus, kuid ka Kataloonia meedia ja elanikud jälgivad Šotimaa poliitilist arengut väga suure huviga, nagu me jälgime samasuguseid olukordi üle maailma – näiteks Quebecis ja teistes riikides. See on loogiline huvi tänu nende juhtumite poliitilisele ja ajaloolisele sarnasusele. Ma ütleksin, et rohkem on poliitilist ja akadeemilist kui institutsionaalset huvi. Siiski ei kaasne selle huviga mingisugust kavatsust või tahet neid olukordi mõjutada. Me respekteerime sügavalt iga olukorda ega soovi sekkuda kuskil, nagu me ka ei soovi, et teised sooviksid sekkuda või kasutada Kataloonia poliitilist protsessi oma huvides. Kõik need juhtumid võivad olla sarnased, kuid igaüks peab ise leidma oma lahenduse.
Mida arvata Gibraltarist? Kas te ei karda, et Hispaania avaldab juhul, kui Kataloonia on lahkunud, Gibraltarile rohkem survet, et kaotust kompenseerida?
Meie seda ei karda. Me ei mõista, miks Ühendkuningriik ja eriti Gibraltari inimesed peaksid olema kompensatsiooniks Hispaaniale Kataloonia eest. Me arvame, et Gibraltari tuleviku üle peaksid otsustama Gibraltari inimesed, kes on juba väljendanud oma tahet kahel referendumil ja seetõttu on Kataloonial vähe öelda, arvestades Gibraltari praegust või tulevast staatust.
Missugused oleksid iseseisva Kataloonia suhted nii NATO kui ka Euroopa Liiduga? Liikmesus pole Katalooniale garanteeritud ja ilmselt peaksite alustama mõlema organisatsiooniga liitumiskõnelusi.
Katalaanid on alati olnud Euroopa-meelsed ja see ei muutu, kui Kataloonia saab iseseisvaks. Kataloonia on juba praegu Euroopa Liidu osa ning oleme kindlad, et olukord ei muutu, sest leitakse poliitilised mehhanismid küsimuse lahendamiseks. Kes oleks huvitatud Kataloonia väljaviskamisest EList? Keegi ei võidaks midagi ja see tekitas juurde eelarvamusi Nagu ütles kunagi üks ELi tippametnik, on ELi lähenemine sellistel puhkudel nagu Kataloonia oma tihti „algne vastumeelsus, millele järgneb pragmaatiline aktsepteerimine“. Oleme kindlad, et nii läheb ka nüüd. NATO ning üldse kaitse on küsimused, millega Kataloonia esimene valitsus ja parlament peavad tegelema. Siiski arvestades, et Kataloonia soovib olla usaldusväärne ja tõsine partner teistele Euroopa riikidele, kavatseme täita oma osa turvalisema Euroopa loomisel.
Iseseisev Kataloonia piirneks Hispaania, Andorra ja Prantsusmaaga. Missugune on teie arvates Kataloonia piirirežiim nende riikidega?
Nagu ma ütlesin eelmises vastuses: eeldades, et Kataloonia soovib jääda Euroopa Liitu ja et katalaani liikumine on alati olnud sügavalt pühendunud ühinenud Euroopale, soovime avatud piire ning arendada ärisuhteid oma naabrite ja ülejäänud Euroopa riikidega. Ma ei näe põhjust teistviisi toimida ja oleme veendunud, et peale jääb terve mõistus, seda ka piiride ja tolliga seotud küsimustes.
Mida kavatsete teha illegaalsete immigrantidega?
Seegi on küsimus, mille üle peab otsustama uue riigi esimene valitsus, kuid arvame, et see on Euroopa küsimus, nagu näeme ka rändekriisi puhul merel, ja seetõttu soovime leida ühist lahendust Euroopa tasemel. Immigratsioon, seaduslik või mitte, pole enam ühe riigi küsimus.
Intervjuu toimus e-posti teel.
Seotud artiklid
Poola õigusriikluse taastamise proovikividest
Mullu oktoobris valimised võitnud ja detsembris ametisse nimetatud Donald Tuski kolmas kabinet võeti liitlaste seas juubeldades vastu. Räägiti Poola tagasipöördest demokraatiasse ning õigusriikluse taastamisest. Viimast rõhutas tuliselt Tusk isegi nii kampaania ajal kui ka olles valituks osutunud. Peagi aasta aega ametis olnud valitsust saadavad aga nüüd vastuolulised meeleolud – ühelt poolt tunnustatakse Õiguse ja Õigluse (PiS) tehtud vigade parandamist, teisalt kritiseeritakse valitud meetmeid õigusriigi taastamiseks.
Mida saab ELi uus kõrge välisesindaja teha Ukraina võidu heaks?
Järgmine ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub ametisse ajal, mil Euroopa julgeolek ja maailmakord on segi paisatud. Välisesindaja tegevuskava peab olema üleilmse haardega ja keskenduma ELi mõjujõu kindlustamisele suurvõimude konkurentsis, mida on näha pea igas maailma otsas, alates Lõuna-Hiina merest kuni Lähis-Ida, Venezuela ja Arktikani. Samas ei ole üldse kahtlust, et ELi prioriteetide hulka kuulub Ukraina.
Igor Gretski: Euroopa säilitagu Durovi afääris kaine pea
Üks silmapaistvamaid sündmusi viimastel nädalatel on olnud ettevõtja ning Telegrami sõnumirakenduse kaasasutaja Pavel Durovi kinnipidamine Prantsuse prokuratuuri poolt. Isikuvabaduste ja riikliku julgeoleku või digifirmade mõju ja vastutuse üle arutlemise asemel tuleks Durovi juhtumile läheneda mõnevõrra erineva nurga alt.
Julgeolekukohustused, mida Euroopa Liit on Ukraina liitumiseks valmis võtma
Euroopa Liidu (EL) järgmine idasuunaline laienemine paistab silma selle poolest, et võrreldes varasematega lähtub see enam julgeolekust. Seekord peab Euroopa ühinemisläbirääkimisi sõjas oleva riigiga, mis erineb märgatavalt eelnevate integratsioonivoorude teoreetilisest heidutusest või nõuannetest konfliktijärgseks rahu tagamiseks Lääne-Balkanil.
Kadunud lootus või helge tulevik: Moldova ja Gruusia ELi-liikmelisus on kaalukausil
Gruusia ja Moldova ei ole veel täielikult Nõukogude aja sidemest lahti saanud. Siiski mõisteti paar aastat tagasi, et aeg on kätte jõudnud: mõlemad riigid esitasid liitumistaotluse Euroopa Liiduga pärast Venemaa täismahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Moldovale anti liikmekandidaadi staatus juba juunis 2022, kuid Gruusia jõudis selle verstapostini alles eelmise aasta lõpus.
Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? – ELi pseudo-välisministri võim on piiratud
On üsna tõenäoline (kuid sugugi mitte kindel), et Kaja Kallasest saab ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja järgmises Euroopa Komisjonis. See tähendaks Eestile ühte neljast ELi tippametist, mis oleks esmakordne ja suur saavutus. Ent välispoliitika on ELis ikka esmajoones liikmesriikide pärusmaa, mistõttu ei maksa sellele ametipostile ülearu suuri ootusi seada.