Euroopas kahe riigi vahel jälle puhkenud täiemahulisel sõjategevusel on suur ja sügav mõju. Tähtsaimad tagajärjed on otsustel, mida me teeme oma välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning sõjalise strateegia vallas. Taktikalisel tasandil peame läbi mõtlema mitu olemasolevat kaitse- ja julgeolekuvõime.
Murrangulised tehnoloogiad
Ühena pädevustest peame tugevdama oma oskust tuvastada ja kasutada murrangulisi tehnoloogiaid. Nende tehnoloogiate kasutamine meie vastaste poolt täiendusena sellele, kuidas nad viivad ellu oma hübriiddoktriine, teeb meile varasemast veel tähtsamaks oma strateegilise ettenägelikkuse, manöövrivõime ja tegutsemiskiiruse. Ukraina ja Armeenia konfliktidest on selgunud, et tähtsaimad vahendid, millega kõige enam ära tehakse, pole alati kallima hinnaga.
Näiteks ukrainlased on venelaste paljukiidetud juurdepääsu ja tegevuse takistamisest (A2/AD) jagu saanud tänu üsnagi lihtsatele droonidele nagu Bayraktar TB2, mille maksumust on hinnatud kõigest kahele miljonile dollarile. TB2, mis võib tegutseda nii seiredrooni kui ka varitseva õhuründemoonana, on andnud konfliktis Ukrainale taktikalise eelise ja ühtlasi osutunud tähtsaks teguriks infosõjas.
Euroopa kauaks venima jäänud programm Eurodrone annab tulemuseks pika tegevusajaga, keskmisel kõrgusel lendava mehitamata õhuki, mis meenutab TB2, aga on tükihinnaga ligi 100 miljonit dollarit. Tänu sellele maksumusele rahuldab Eurodrone loomulikult suuremaid nõudmisi ja on tõhusam. Siiski on see kulukas vara, millest riigid ei taha konfliktipiirkondades ilma jääda. Eurodrone’i partnereist oleks arukas järele mõelda, millist tüüpi õhusõidukid tänapäeva lahingutandri nõudmistele kõige paremini vastavad.
Peame Ukraina tragöödiast õppima, et valmistuda sõdadeks, mida me loodame mitte pidada.
Ukrainas toimuvast sõjast tuleb ammutada õppetunde ka teiste võimeprogrammide tarvis. Vastupidiselt ootustele on Vene õhujõududele sõjas jäänud vaid väike osa. Mõtiskleda on vaja selle üle, milline platvorm või platvormide kombinatsioon on tulevastes konfliktides õhuülekaalu tagamiseks parim. Euroopa suure ja kallihinnalise tuleviku õhuvõitlussüsteemi (Future Air Combat System) projekti juures tuleb pöörata rohkem tähelepanu raketitõrjesüsteemide ja kergete õhutõrjesüsteemide – nagu Stinger – suuremale rollile tänapäevastes konfliktides, samuti mõelda koostalitlusvõime tähtsusele mitme sõjapidamisvaldkonna ulatuses ning tuumavõimekuse tähtsusele.
Merevaldkonnas peaks raketiristleja Moskva uputamine kahe võrdlemisi algelise raketiga Neptun (ehkki arvatavasti USA luure toetusel) innustama meid arutlema suurte pealveelaevade vajalikkuse ja rolli üle tulevastes konfliktides ning nende kaitsmise üle.
Sõda Ukrainas tõstab ühtlasi esile usaldusväärsete luureandmete tähtsust sõjapidamisele. Kuna vabatahtlikud on hakanud andmeid üha oskuslikumalt koguma ja analüüsima, pole riiklikud luureagentuurid olukorrateadlikkuse vallas enam ainsad tegutsejad. See sõda on pöörde toonud ka Lääne luurepraktikasse: luureandmeid hulgakaupa avalikustades avaldatakse ühtviisi survet nii vaenlastele kui ka liitlastele.
Ukrainalt tuleb õppida
Teavet tuleb mitte üksnes koguda, vaid ka jagada ja kasutada. Venemaale on Ukrainas kahjuks tulnud lõimitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide puudumine, mis suudaksid mestida andmeid, mis pärinevad vaatlustest, käsklustest, olukorrateadlikkusest, luure- ja avalikest infoallikaist. See-eest Ukraina on näidanud, kuidas edukalt ära kasutada satelliidivõrgustikke nagu Starlink. Ukraina strateegiline kommunikatsioon on olnud hädavajalik osa võitlusest maailma inimeste sümpaatia nimel ja relvatarnete tagamiseks.
Peale tehnoloogiate sisu tuleb hinnata ka seda, kuidas võimekusi ellu rakendada ja kuidas raha kasutada. Peame mitmeotstarbelisest kasutusest isegi edasi mõtlema ja hakkama relvastusprogramme läbi viima nii, et see võimaldaks vältida sõltuvust tootjast ja süsteeme saaks edaspidi kergemini täiustada.
Korralikule ettevalmistusele, sealhulgas tehnoloogia mõistlikule rakendamisele, kuulub konfliktide ärahoidmisel tähtis roll. Peame Ukraina tragöödiast õppima, et valmistuda sõdadeks, mida me loodame mitte pidada.
Seotud artiklid
Lääne vastukäik tehnoloogia ja tehismõistuse kasutamisele relvana
Näib, et iga nädal toob päevavalgele mõne järjekordse ulatusliku autoritaarse digirünnaku demokraatia vastu. Riigi korraldatud häkkimiskampaaniatest valimistesse sekkumise, lunavararünnakute ja dissidentide vastu kasutatud nuhkvarani – kõik need pahatahtlikud tööriistad on suunatud Lääne energia-, toidu- ja tervisejulgeoleku vastu, rääkimata demokraatia alustaladest.
Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Informatsiooni Põhja-Korea sõdurite võimalikust saabumisest rindele hakkas kõigepealt levitama Ukraina sõjaväeluure, tehes seda neile iseloomuliku üldistusastmega ja rõhutades sündmuse kriitilisust. Sõjas oleva organisatsiooni puhul mõistetav teguviis, kuid tavalisele meediatarbijale ehk liiga paanikattekitav.
Pahelised narratiivid sõjas
Ajaloo vältel on sõjapidamist põhjendatud tihti narratiividega nagu jumala tahe, ajalooline nõue territooriumile või võitlus ideoloogilise kurjuse vastu. Samad õigustused on aktuaalsed ka tänapäeval, näiteks kõiki neid narratiive rakendatakse Ukraina-Vene ning Iisraeli-Palestiina konfliktides. Narratiivid tekitavad aga probleeme vastasseisude rahumeelsete lahendite saavutamisel, mistõttu tuleks nendega ka tegeleda. Seega tekib kaks küsimust: milles täpselt seisneb narratiivide problemaatilisus ning kuidas neid probleeme lahendada?
Igor Gretski: Euroopa säilitagu Durovi afääris kaine pea
Üks silmapaistvamaid sündmusi viimastel nädalatel on olnud ettevõtja ning Telegrami sõnumirakenduse kaasasutaja Pavel Durovi kinnipidamine Prantsuse prokuratuuri poolt. Isikuvabaduste ja riikliku julgeoleku või digifirmade mõju ja vastutuse üle arutlemise asemel tuleks Durovi juhtumile läheneda mõnevõrra erineva nurga alt.
Ebastabiilsus ja konkurents: Elio Calcagno pilguheit NATO lõunatiivale
Seni on NATO eelkõige keskendunud idatiivale ning käsitlenud Venemaad kõige tähtsama ja otsesema ohuna liitlaste julgeolekule. Nüüd aga – eriti pärast 2023. ja 2024. aastal peetud tippkohtumisi Vilniuses ja Washingtonis – käib laiem arutelu lõunatiiva üle, mis katab strateegiliselt olulist piirkonda Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Sahelis ja Vahemere ümbruses. Ollakse üksmeelel, et lõunatiiva peamiseks ohuks on ebastabiilsus Euroopa naabruses, selle laiemad tagajärjed ja viisid, kuidas vaenlased suudavad ebastabiilsust meie vastu ära kasutada.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Rünnak Kurskis, USA valimised, sõjaraamatud
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 34. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.