november 28, 2016

Euroopa Liidu vastused terrorismilainele

AFP/Scanpix

Koostöövõimalusi on tegelikult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel suurendatud, need tuleks vaid ära kasutada.

Aastad 2015–2016 lähevad Euroopa lähiajalukku ilmselt kui käimasoleva kümnendi ühed kõige
rahutumad ja traagilisemad. Piisab, kui meenutada terroriaktide seeriat – november 2015 Pariis, märts 2016 Brüssel, 14. juuli 2016 Nice, 22. juuli 2016 München. Oht selle kurva loetelu jätkumiseks püsib kõrge ja nõuab sisejulgeolekualase koostöö arendamist uuele tasemele. Euroopa avalikkuse turvatunde erosiooni peegeldavad viimaste aastate Eurostati andmed,1 millest võib järeldada, et julgeoleku ja õiguskaitse tagamist peetakse muuhulgas rändekriisis ning majandusseisakus vaevleva Euroopa Liidu üheks olulisimaks ülesandeks.
Eelmise aasta aprillis võttis Euroopa Komisjon vastu täiendava Euroopa julgeoleku tegevuskava aastani 2020, milles sõnastatud väljakutsete fookuses on radikaliseerumise ennetamine ja varajane avastamine ning senisest tulemuslikum võitlus terrorismi ja piiriülese organiseeritud kuritegevusega.2 Samuti pakutakse välja meetmeid rändekriisis rebeneva piirihalduse ulatuslikumaks remondiks, et illegaalsete liikumiste „võrgusilmad“ oleksid võimalikult tihedad. Organisatsiooniliselt olulise sammuna käivitati käesoleva aasta 1. jaanuarist Euroopa politseiameti Europol juures Euroopa terrorismivastase võitluse keskus (ingl k: The European Counter Terrorism Centre), mille 25 töötajat ja ligikaudu kahe miljoni euro suurune aastaeelarve peaks täiendavalt toetama liikmesriikide võitlust leviva radikaliseerumisega, tagades eesmärgina parema koordineerituse ja vastutavate asutuste vahelise sujuvama koostöö. Kujunenud olukorrast ja järgnevatest sammudest näeme, et soovitav piiriülene tulemuslikkus on takerdunud nii liikmesriikide erinevate prioriteetide, väheühilduvate õiguskordade kui ka ametkondadevahelise infovahetuse puslesse, kuhu tuleb suunata ka jõupingutused uuteks lahendusteks. Lähiaastad näitavad, kas EL suudab sisejulgeoleku tagamisse ja turvatunde tõstmisse reaalset lisapanust anda.

Kriminaalõigustike lähendamine

Vaatamata Brexitile võib Euroopa Liidu liikmesriikide enamuse seisukohtadest välja lugeda hoiakut, et praegust siseturvalisuse mõõnaperioodi tuleb võtta olulise õppetunnina reaalsest vajadusest koostööd tugevdada.3 Õiguslik baas sellele arengusuunale on loodud 2009. aasta detsembrist jõustunud Lissaboni lepingu täiendustega, milles lepiti muuhulgas kokku kriminaalasjades tehtavate kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise garantii ja vajadusel kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamine (harmoneerimine). Ühtlasi sätestati, et Euroopa Liit võib direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul, tulenevalt nende olemusest, mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühtsetel alustel.
Piiriülese organiseeritud kuritegevuse liigid, mille osas võib EL kehtestada ühtsed definitsioonid (kuriteokoosseisud) ja miinimumstandardid sanktsioonide osas on terrorism, inimkaubandus, naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ning organiseeritud kuritegevus.4 Seejuures ei ole esitatud loetelu lõplik, sest sama lepingu järgi võib sõltuvalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest teha ELi Nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekul ühehäälselt otsuse, milles määratletakse ka muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad piiriülese raske organiseeritud kuriteo kriteeriumidele. Seega on loodud primaarõiguslik alus ja sätestatud ELi tasandi protseduur liikmesriikide kriminaalõigustike sünkroniseerimiseks, millega tuleks kiirendatult edasi liikuda.
Selgitatud lepingulist alust arendades on menetluses direktiiv, millega nähakse ette ELi ühtsed määratlused terroriaktidele. Ülesannet komplitseerib selliste terrorismiga seotud tegevuste, nagu n-ö välisvõitlejaks siirdumine, koolitus ja reisimine välismaal terrorismiga seonduvatel eesmärkidel, radikaliseerumise õhutamine või toetamine, ühene defineerimine liikmesriikide kriminaalõigustikke harmoneerivalt. Võib ju väidelda, et puuduvad üheselt tunnustatud definitsioonid ka sellistele mõistetele nagu „fundamentalism“, „antikolonialism“ vms, mis ometigi ei takista meil neid tähistajaid enam-vähem üldarusaadavalt kasutada. Viimasest tuleb siiski rangemalt eristada terrorismi juriidilist määratlust, mis võimaldaks piiriülest (kriminaal)uurimist ühistes uurimisgruppides ja pädevat õigusemõistmist. Kui tavatingimustes võtaks selline õiguslik „kokkukasvamine“ ilmselt aastakümneid, siis Pariisi, Brüsseli jt Euroopa linnade tänavatel toimuv terrorivägivald katalüseerib loodetavasti nii mõnedki poliitilised vaidlused ning kiirendab juriidiliste erimeelsuste lahendamist ühises sisejulgeoleku ja õiguskaitse ruumis.

Välispiiri kontrollisõela tihendamine

Migratsioonikriisi käigus on teadvustunud paremini kui varem, et sisepiirideta ala saab olla vaid sedavõrd turvaline, kui turvaline on välispiir. Käesoleva aasta juuni lõpuks jõuti kokkuleppele Euroopa piiri- ja rannavalve loomises (ingl k: European Border and Coast Guard). Tugevdatud agentuuri eesmärgiks koos Frontexiga peab olema võimeline kiiresti reageerima suuremahulistele hädaolukordadele piiril ja suunama valmisolekureservi ning tehnilist varustust kriitilistesse piirilõikudesse. Tihedama piirikontrolli ülesannet on kutsutud täitma ka juurutatav „sisenemise-väljumise“ süsteem (ingl k: Entry/Exit System), mis peaks täiustama kolmandate riikide kodanike liikumiskontrolli ELi välispiiridel, tuvastamaks ühtlasi isiku võimalikku seotust terroristlike võrgustikega või kuulumist muudesse kuritegelikesse ühendustesse.5 Abinõust loodetakse leevendust ka nn infiltreerumise probleemile, milles muuhulgas kasutatakse asüülitaotluse vahendeid illegaalsetel eesmärkidel.
Juba pikemalt laual olnud meetmena kiitsid Euroopa Parlament ning justiits- ja siseministrite nõukogu käesoleva aasta aprillis heaks reisijate broneeringuinfo (EU PNR) direktiivi. Paljuvaieldud broneeringuinfo vahetamise mõte on vältida logistilisi „andmeauke“ ja ületada sellealase infovahetuse tõrkeid terroristide, terrorismis kahtlustatavate või terrorismi toetavate isikute liikumisteede varajasel tuvastamisel. Teada ju on, et nii Pariisi kui Brüsseli terroriaktide korraldajad kasutasid eelnevalt korduvalt lennutransporti ja oleksid kiire ning vettpidava andmevahetuse korral pidanud julgeolekuasutuste vaateväljale jääma. Samalaadset kiiret infovahetust peaks koostöös logistikaettevõtetega rakendama ka laeva- ja rongireisijate puhul, seda enam, et nimetatud transpordiliike kasutatakse sageli ka illegaalseks lõhkematerjalide veoks.
Paralleelselt vaadatakse üle ja hinnatakse Schengeni piirieeskirja toimivust ning arendatakse Schengeni infosüsteemi (SIS), lisades sellele näiteks automaatse sõrmejälgede tuvastamise jm biomeetrilisi funktsionaalsusi. Lisaks isiku ja tema staatuse kindlakstegemisele peaks täiendused aitama senisest paremini tuvastada ka võltsitud dokumente. Schengeni infosüsteemi kiire arendamise olulisust iseloomustab 2015. aastal süsteemis sooritatud ligikaudu kolm miljardit päringut, mis oli 50 protsenti rohkem kui aasta varasemal võrdlusperioodil. Täiendavalt on Euroopa Komisjon saanud koostöös Interpoli, Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) jt ELi agentuuridega valmis ühised riskiindikaatorid terroristlike välisvõitlejate liikumisteede tuvastamiseks ja logistiliseks hindamiseks. Piirikontrolli tihendamise uuenduste taustal kõlab olulise rakendusvajadusena politsei- ja piirivalveametnikke täiendavalt koolitada ning uusi koostalitlusvõimeid treenida. Viimase osas domineerib ühe põhiprobleemina endiselt keelebarjäär.

Terrorismi rahastamise ja relvade leviku kontroll

Terroristid vajavad tegutsemiseks raha, relvi ja lõhkematerjale. Käesoleva aasta veebruaris võeti vastu tegevuskava6 kiireloomuliste meetmetega terrorismi rahastamise täiendavaks tõkestamiseks, milles muuhulgas laiendatakse kriminaaltulualaseid sanktsioone ja varade külmutamise võimalusi nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. Nimetatud tegevuskavale lisandus käesoleva aasta juuli alguses Euroopa Komisjoni plaan ELi rahapesu tõkestamise reeglite karmistamiseks järjekorras juba neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi (ingl k: Anti-Money Laundering Directive – AMLD) abil. Viimase kohaselt sunnitakse kommertspanku viima läbi finantsvoogude lisakontrolle, eriti 11 riigi osas, kes on praeguseks kantud eritähelepanu nõudvate päritolumaade nimekirja. Olulise lisameetmena arendatakse paralleelselt ühist platvormi (FIU.NET) liikmesriikide finantsluure ja -analüüsi üksustele kiiremaks kahtlaste tehingute, võimaliku rahapesu ja terrorismi rahastamise alaseks infovahetuseks.
Käimasolev tulirelvade ja lõhkematerjalide käitluse revisjon on seadnud üheks põhiülesandeks piirata võimsamate poolautomaatrelvade kättesaadavust tsiviilkäibes ja parandada relvaregistrite alast infovahetust liikmesriikide vahel. Samuti näeme lähiaastatel ilmselt lõhkematerjalide tuvastamise pingsamat kontrolli reisiterminalides, avalikel üritustel jm rahvarohketes paikades. Üldise lähenemisena nähakse vajadust suurendada ka tollikontrollide võimekust ja laiendada tolliteenistuste volitusi terrorismivastases tegevuses.

Radikaliseerumise varajane tuvastamine

Üheks keerukamaks terrorismivastase võitluse tegevussuunaks on radikaliseerumise ennetamine ja varajane tuvastamine. Ainuüksi Prantsusmaal hinnatakse radikaalse islami mõju all olevaks ligikaudu 15 000 isikut, kellel erinevad valitsusasutused seetõttu n-ö silma peal hoiavad. Jõutud on mõningate tegevussuundadeni, kus ELi tasandi koostöö võiks selles teemas anda liikmesriikidele toetavaid võimalusi.7 Lisaks pikaajalistele lähenemistele läbi hariduskorralduse jm kultuurilis-kaasava mõõtme, rõhutatakse internetis leviva vihakõne ja terrorismipropaganda tuvastamise ning tõkestamise ülesannete olulisust. Viimane tähendab sisuliselt igapäevast sektoritevahelist koostööd vägivallale õhutavate veebikülgede avastamiseks ja sulgemiseks. Tänaseks on Europoli juurde 2015. aasta juulis eriotstarbeliselt loodud ELi internetiviidete üksus (ingl k: EU Internet Referral Unit) hinnanud üle 11 000 online-materjali ja teinud teadaolevalt rohkem kui 9000 eriviidet, sh üle 90 protsendi juhtudest on „märkega“ materjal vabatahtlikult ka veebist eemaldatud.
Samuti peab ELi tasand oluliseks deradikaliseerumise programmide juurutamist vanglates, kuhu on sellel eesmärgil nii 2015. kui ka 2016. aastal suunatud ligikaudu kaheksa miljonit eurot. Veelgi konkreetsema meetmena on loodud radikaliseerumise teadlikkuse võrgustiku oivakeskus (ingl k: Centre of Excellence within the Radicalisation Awareness Network – RAN), mis rakendab järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 25 miljonit eurot peatähelepanuga Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Lääne-Balkani ja Türgi suundadesse. Haridusprogrammi Erasmus+ vahenditest ligikaudu 400 miljonit eurot peaks eesmärgina samuti teenima kaasamise ja tolerantsuse suurendamise soove ning käesoleva aasta märtsis eraldatud täiendavad 13 miljonit eurot arendama sellealaste parimate kogemuste levitamist. Seejuures ei saa märkimata jätta ka „rohujuurele“ kõige lähemal asuvate kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise olulisust radikaliseerumise õigeaegseks tuvastamiseks ning ennetavaks sekkumiseks. Viimastele on senini vaid napilt tähelepanu jagunud.

Välismõõde ja agentuuridevaheline koostöö

Migratsioonikriis tõstis taas fookusesse sise- ja välisjulgeoleku tiheda seotuse, mistõttu on terrorismivastase võitluse eksperte hakatud lähetama ELi välisdelegatsioonide juurde nii Alžeerias, Marokos, Tuneesias, Nigeerias, Iraagis, Jordaanias, Pakistanis, Liibanonis, Türgis kui ka Tšaadis ja Lääne-Balkanil. Oluline on tagada ELi sisejulgeoleku agentuuride ja välisteenistuse pidev infovahetus ning koostöö, tuvastamaks päritoluriikides kohapeal radikaliseerumist ning võimalikke ekstremistlikke siirdeid Euroopasse. Tegemist on olulise arenguga Euroopa Liidu sisejulgeoleku välismõõtme kindlustamisel. Terrorismivastase võitluse koostöötingimuste lisamine ELi väliskoostöö meetmetesse ja välisabi vahendite kasutamise kontrolli parandamine peaks samuti saama aktsepteeritud tegevusloogikaks.
Piiriülese infovahetuse kiirendamise lisameetmena on olemasoleva Prümi raamistiku laiendamine oluliseks võimaluseks DNA-profiilide, sõrmejälgede ja transpordivahendite registreerimisinfo andmete võrdlemiseks. Lisaks ELi liikmesriikide koostöövõimekuste arendamisele oleks oluline ka globaalse haardega Interpoli ressursside efektiivsem kasutamine. Euroopa Komisjon on sellel eesmärgil teatanud kõrgetasemelise infosüsteemide ja ELi agentuuride koostöövõime arendamise ekspertgrupi (ingl k: High Level Expert Group on Information Systems and Interoperability with EU Agencies) moodustamisest, hindamaks õiguslikke, tehnoloogilisi ja operatsioonilisi tegureid senise koostöö fragmenteerituse ületamiseks ning kasutatavate teabesüsteemide paremaks ühildamiseks.

Ringiga tagasi infovahetuse juurde

Läbi kõikide siseturvalisuse parandamise koostöömeetmete kulgeb tundliku närvivõrgustikuna usaldusliku infovahetuse olulisus. Eespool nimetatud Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse tugevdamine nõuaks vajalike analüüsivõimekuste tõstmist, samuti operatsioonilise planeerimissuutlikkuse arendamist, sh eriti ühisoperatsioonide kavandamise ning vastavasisulise luureinfo koordineerimise osas läbi vastava keskuse (ingl k: Intelligence and Situation Centre – IntCen). Eelnev lisab koostöövaldkondadesse ELi tasandi analüüsikeskuste juurdepääsuvajaduse ka liikmesriikide kogutavatele digitaaltõenditele. Viimane omakorda tõstatab lisaks reale uutele õiguslikele ja tehnoloogilistele väljakutsetele järgmise laine andmekaitsealaseid diskussioone. Lõpptulemusena sõltub Euroopa edukus siseturvalisuse ja hea õiguskaitse tagamisel usaldusnivoost, mida saab konkreetseid koostööprojekte rakendades nii tõsta kui paraku ka langetada.
Ja lõpetuseks. Loodetavasti võivad nii erasektor, julgeolekupraktikud kui ka akadeemiline kogukond natukene rõõmustada „Horizon 2020 Secure Societies“ uuringu ja innovatsiooniprogrammi võimaluste üle, millega eelmisel aastal jagati ligikaudu 200 miljonit eurot erinevate projektide vahel, mis peaks Euroopa sisejulgeoleku aukude lappimist värskete ideede ning uuringupõhiste teadmistega toetama. Võimalus on.
______
1 Vt Eurostat ec.europa.eu/eurostat/data/database andmeid märksõna ’security’ analüütilises -otsingus. Esitatud andmetes on käesolevas artiklis peamiselt tuginetud EL institutsioonide poolt avalikes allikates kajastatule, sh ülevaatele Implementation of the European Agenda on Security (2016). Brussels: European Commission.
2 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions The European Agenda on Security. COM/2015/185 final.
3 Vt sellel teemal ka R. Loik, Kuidas peatada terrorismi? – Postimees, 31.03.2016.
4 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2010/C 83/01) Artikkel 83 lg 1.
5 Vastavate ettepanekute vastuvõtmine on kavandatud käesoleva aasta lõpuks, et süsteem võiks olla töökorras eeldatavalt 2020. aasta alguseks.
6 Communication from the Commission to the European Parliament and the Council on an Action Plan for Strengthening the Fight Against Terrorist Financing. COM/2016/050 final.
7 Vt Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Supporting the Prevention of Radicalisation Leading to Violent Extremism. COM/2016/379 final.

Kategooriates: PaberväljaanneSildid: