Euroopa Liidu taaskäivitamise kell tiksub halastamatult

Meil vedas, et 2020. aasta teises pooles sattus Euroopa Liidu 27 riigi arvamustes eesistujariigina ühist osa otsima Saksamaa, kes jättis väheste poliitiliste haavadega seljataha täiesti uutmoodi kriisiaasta ühenduse ajaloos. Sellega võrreldes tundub Brexiti-segadusse kistud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017. aastal kui jalutuskäik pargis. 

On loomulikult vaataja hinnata, kas aastaid vindunud kaubanduskokkulepped maailma suurima – Hiina – ja suuruselt viienda majandusega – Ühendkuningriik – on märgilised või kas vaktsiiniühtsus, kliimaneutraalsust sätestav „kliimaseadus“ ja ajaloo suurim majanduse kriisipakett (umbes kaks triljonit eurot) on head, kuid kahtlemata on need tähelepanuväärsed, pretsedenti loovad ja kaaluka mõjuga saavutused. 

Saksa-Portugali tandem

Saksamaa andis aasta algul eesistumise teatepulga üle Portugalile. Ajalugu näitab, et Saksamaa ja Portugali eelmised eesistumised 2007. aastal olid üsnagi tähendusrikkad: sakslased sulatasid poliitilisest sügavkülmast põhiseadusliku leppe teksti ning portugallastel õnnestus selle eeltöö pinnalt saavutada Lissaboni leping, mille alusel käib kogu Euroopa töö tänini. 

Mõned mäletavad veel sedagi, kuidas ELi leppesse sai Kesk- ja Ida-Euroopa riikide survel tugevamalt sisse energiakoostöö. Nüüd on hea võrrelda, kui pika maa me alates 2007. aastast sellel teemal tulnud oleme ning kui tähtsad on arengud energeetikas kliimamuutustega tegelemisel. 

Tagantjärele tark olles oli 2007. aasta ka see hetk, kus oleks võinud rahvatervisele tugevama õigusliku aluse luua.

Tagantjärele tark olles oli 2007. aasta ka see hetk, kus oleks võinud luua rahvatervisele tugevama õigusliku aluse. Kuid EL ei ole valmis saanud ja sellelgi poolaastal peaks pärast pikka venitamist algama lõpuks konsultatsioonid kodanikega. Võimalik, et siis kinnitavad inimesed avaliku arvamuse uuringutes välja joonistunud soovi, et ELi riigid teeksid tervise alal senisest rohkem koostööd ning et ravimid, vaktsiinid, meditsiinivahendid ja selle ala innovatsioon jõuaks kõigisse liikmesriikidesse võrdselt kiiresti. 

Eestis langevad arutelud kohalike omavalitsuste valimiste eelsele ajale ning loodame, et see kasvatab huvi ka Euroopa poliitika vastu, sest paljud soovitud muutused peaksid aset leidma just kohalikul tasandil. 

Seekord nii vastutusrikast poliitilist ülesannet kui alusleppe reform portugallaste õlgadel ei ole, kuid vastutuse koorem on siiski märkimisväärne. Kahtlemata tuleb pingutada, et saaksime asuda tervisekriisist taastumise teele ja kriis ei jääks vinduma. On pisikest sorti ime, et isekus ei võidutsenud ja vaktsiinid saabuvad võrdselt nii suurtele kui väikestele, nii rikastele kui vaesematele liikmesriikidele. Tuleb välja, et solidaarsus on nii suur väärtus kui ka valgustatud enesehuvi. 

Tervisekriisist väljumine on kõigile ELi riikidele, sealhulgas Eestile, selle aasta kõige tähtsam teema. Samuti on ennekõike tänu Saksamaa, aga ka Euroopa institutsioonide juhtide ponnistusele võimalik alustada esimese Brexiti-järgse pikaajalise üldeelarvega, millele lisandub ajalooliselt suur kriisirahastu. 

Aeg hõlpu ei anna

Portugalil tuleb sõlmida ka viimased kokkulepped eelarves olevate fondide kohta: näiteks ei ole senini lõplikku kokkulepet Rail Balticu rahastuses. Lisaks hõivavad suure osa rahandusministrite tööst liikmesriikide reformide ja investeeringute hindamine ja taaskäivitamiskavade heakskiitmine. Ja sellega on väga kiire, sest juba praegu jookseb aeg, millest arvestatakse kolmeaastast perioodi, kui rahastu kasutamine on võimalik (ellu viimiseks on lisaks kolm aastat). 

Reformide ja investeeringute valik on poliitiline otsus – tõsi, vähemalt viiendik investeeringutest peab siiski minema digi- ja 37 protsenti rohepöördesse –, kuid Eesti senise töö lähtepunkt on olnud, et kogu euroraha peab aitama rahastada hiljuti riigikogule esitatud riigi pikaajalises strateegia „Eesti 2035“ vajadusi ja investeeringuid. Reformide ja investeeringute kõrval on oodata mahukat õigusloomet muu hulgas selle kohta, kuidas jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni, juurutada ringmajandust ja säilitada ka elurikkust. 

Eestile on siin keeruline lisaks põlevkivist energiatootmisest väljumisele ja biomassi kasutamisele energeetikas üldiselt vähem raiskava majandusmudeli leidmine. Kuid igas katsumuses peituvad võimalused – tegemist on teadmusmahuka kasvustrateegiaga ja tähtsa tehnoloogilise muutusega. 

Muutuste laineharjal

Hoolimata koroonakriisist ei jäänud ELis tähelepanuta pikaajalised väljakutsed. Euroopa suutis 2020. aasta lõpus taas ajastu vaimu hästi tabada. 

Kui mõni hea aasta tagasi sai Euroopa isikuandmete kaitse määrusest (nn GDPR) üleöö üleilmne andmekaitse standard, siis sama saatust näib jagavat platvormimajandust, sotsiaalmeediat, internetihiidusid, andmeid ja digitaalset siseturgu puudutav kauaoodatud õigusaktide kogum. 

Suurte sotsiaalmeediahiidude reaktsioon USA presidendivalimiste tuules toimunud arengute võimendamisele on põhjustanud nii tormilist heakskiitu kui pahameeletormi, aga ka selget arusaamist, et praegu oleme täiesti platvormi ärimudeli või arvamise meelevallas ja mänguväljak on vajunud kreeni. Kuid platvormistumine ja vastav regulatsioon ei puuduta pelgalt suuri sotsiaalmeediahiide, vaid on laiem nähtus majanduses, ning sestap tasub nii juba olemasolevatel kui ka alles digiteeritavatel aladel sellele tähelepanu pöörata. 

Ootame kindlasti Euroopa digitaalse identiteedi algatust.

Eesti vaatest ootame, et jätkub liikumine andmete vaba liikumise ja sektoraalse andmete kasutamise suunas. Lahendus ei saa olla digiprotektsionism, vaid lõpuks ometi peab tekkima terviklik, suur ja sügav digiteenuste turg, mis toodab Euroopa ükssarvikuid paljudel elualadel ning pakub konkurentsi maailma teistsugustele infoühiskonna mudelitele. 

Alanud aastalt ootame kindlasti Euroopa digitaalse identiteedi algatust, et lisaks mugavusteenustele nagu ostlemine oleks turvalisem ligipääs kõrge lisandväärtusega teenustele (finants-, notari- ja advokaaditeenus, lepingute sõlmimine, piiriülesed avalikud teenused ettevõtte asutamisest kuni arstiaja broneerimiseni jne), mis saaksid vabalt ja väikeste tehingukuludega liikuda. Portugal peab lisaks väga tähtsaks, et tehnoloogilise muutuse teekond kaasaks haavatavamaid ühiskonnarühmi. 

Schengeni sisepiirideta ala korrastamise ja tugevdamise kõnelused seisavad ees sügisel. See on vajalik mitte ainult tervisekriisiga seotud katkestuste, vaid muu hulgas ka pikalt vinduva varjupaigasüsteemi reformi tõttu. Eestile on tähtis, et ühiskonna vastupanuvõime ja kriisikindlus oleks iga poliitika osis, et välispiir oleks igal pool samade kõrgete standardite alusel kaitstud ja väljaehitatud (sealhulgas idapiir) ning tervisekriisi õppetunnid kajastuksid Schengeni ala kriisikindlamaks muutvates reeglites.

Ja muidugi – uus aastanumber tõstab esikohale suhte värskendamise Ameerika Ühendriikidega, kellega jagame küll väärtusruumi ja lähedasi julgeolekusuhteid, kuid kellega tuleb leida ka ühisosa multilateralismi uuendamisel, digi- ja andmemaailma korrastamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel. Ootused on erakordselt suured.