ELi esindusdemokraatia sobitamine tulevikuga
Rootsi Euroopa Poliitikauuringute Instituut, 2022
Esindusdemokraatia ja erakondade roll Euroopa Liidu juhtimises on aina põletavam küsimus, sest Euroopa integratsioon on liikumas politiseeritud valdkondadesse. Mõned jõud leiavad, et arutama peaks ka aluslepingute muutmist ning esindusdemokraatia tugevdamist, teised ei taha sellest kuuldagi.
Seotud artiklid
Poola õigusriikluse taastamise proovikividest
Mullu oktoobris valimised võitnud ja detsembris ametisse nimetatud Donald Tuski kolmas kabinet võeti liitlaste seas juubeldades vastu. Räägiti Poola tagasipöördest demokraatiasse ning õigusriikluse taastamisest. Viimast rõhutas tuliselt Tusk isegi nii kampaania ajal kui ka olles valituks osutunud. Peagi aasta aega ametis olnud valitsust saadavad aga nüüd vastuolulised meeleolud – ühelt poolt tunnustatakse Õiguse ja Õigluse (PiS) tehtud vigade parandamist, teisalt kritiseeritakse valitud meetmeid õigusriigi taastamiseks.
Mida saab ELi uus kõrge välisesindaja teha Ukraina võidu heaks?
Järgmine ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub ametisse ajal, mil Euroopa julgeolek ja maailmakord on segi paisatud. Välisesindaja tegevuskava peab olema üleilmse haardega ja keskenduma ELi mõjujõu kindlustamisele suurvõimude konkurentsis, mida on näha pea igas maailma otsas, alates Lõuna-Hiina merest kuni Lähis-Ida, Venezuela ja Arktikani. Samas ei ole üldse kahtlust, et ELi prioriteetide hulka kuulub Ukraina.
Igor Gretski: Euroopa säilitagu Durovi afääris kaine pea
Üks silmapaistvamaid sündmusi viimastel nädalatel on olnud ettevõtja ning Telegrami sõnumirakenduse kaasasutaja Pavel Durovi kinnipidamine Prantsuse prokuratuuri poolt. Isikuvabaduste ja riikliku julgeoleku või digifirmade mõju ja vastutuse üle arutlemise asemel tuleks Durovi juhtumile läheneda mõnevõrra erineva nurga alt.
Julgeolekukohustused, mida Euroopa Liit on Ukraina liitumiseks valmis võtma
Euroopa Liidu (EL) järgmine idasuunaline laienemine paistab silma selle poolest, et võrreldes varasematega lähtub see enam julgeolekust. Seekord peab Euroopa ühinemisläbirääkimisi sõjas oleva riigiga, mis erineb märgatavalt eelnevate integratsioonivoorude teoreetilisest heidutusest või nõuannetest konfliktijärgseks rahu tagamiseks Lääne-Balkanil.
Kadunud lootus või helge tulevik: Moldova ja Gruusia ELi-liikmelisus on kaalukausil
Gruusia ja Moldova ei ole veel täielikult Nõukogude aja sidemest lahti saanud. Siiski mõisteti paar aastat tagasi, et aeg on kätte jõudnud: mõlemad riigid esitasid liitumistaotluse Euroopa Liiduga pärast Venemaa täismahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Moldovale anti liikmekandidaadi staatus juba juunis 2022, kuid Gruusia jõudis selle verstapostini alles eelmise aasta lõpus.
Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? – ELi pseudo-välisministri võim on piiratud
On üsna tõenäoline (kuid sugugi mitte kindel), et Kaja Kallasest saab ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja järgmises Euroopa Komisjonis. See tähendaks Eestile ühte neljast ELi tippametist, mis oleks esmakordne ja suur saavutus. Ent välispoliitika on ELis ikka esmajoones liikmesriikide pärusmaa, mistõttu ei maksa sellele ametipostile ülearu suuri ootusi seada.