Eesti on kaugemal veel
„Jaapan on kaugel / Eesti on kaugemal veel / ütlevad tuuled” – nii kõlas poeet Juhan Viidingu tuntud haiku, mis on kirjutatud ammu enne, kui siin arutati globaliseeruva majanduse või lääne-ida mõjuvõimutasakaalu muutuste üle.
Jaapan on endiselt eestlaste jaoks suhteliselt kaugel. Sõidame seal tehtud autodega, kasutame Jaapani tehnikat ja tunneme kaasa sealsetele maavärinaohvritele, aga Jaapanis toimuv ei tundu siin toimuvat oluliselt mõjutavat. Teisiti on lugu Jaapanilegi peavalu tekitava naabri, geograafiliselt meile ühtviisi kauge Hiinaga. Hiina võlub, ärritab ja hirmutab. Hiina tõusust räägitakse palju, ehkki keegi ei tea veel täpselt, mida see ülejäänud maailmale tähendab. Hiinlased on mitmel pool maailmas endale vaikselt mõjuvõimu ostnud juba aastaid, nüüd esmakordselt pöörab majandusraskustes olev Euroopa lootusrikka pilgu hiinlaste järjest paisuva rahapunga poole.
Samal ajal on Hiina endiselt kaugel demokraatiast, ta ei tunnista sõnavabadust ega poliitilisi õigusi. Tiibeti olukorra pärast tunnevad inimõiguslased jätkuvalt muret. Läänele on dalai-laamast saanud omamoodi lakmuspaber väärtuspõhise ja realistliku välispoliitika piirmail; meilgi tekitab vaidlusi – mitte just oluliselt erinevaid võrreldes suhtumisega lähemal idas asuvasse naabrisse –, kuivõrd inimõiguste meeldetuletamine on pisiriigile suure partneri puhul sobilik ja kuivõrd hiiglase „teistsugust arusaama” maailmast ja inimväärikusest tuleks heade suhete säilitamise nimel austada.
Hiina ja laiemalt Aasia tõusu ning vastavalt USA ja Lääne mõjuvõimu suhtelisse vähenemisse suhtutakse mitut moodi. On neid, kes tuletavad meelde, et mõõtes SKTd inimese kohta on Hiina endiselt Läänest kaugel maas ja järele jõudmiseks läheb veel palju aega. Majandusinfo läbipaistvuse olulisust rõhutav majandusanalüütik Hernando de Soto tuletab meelde, et tegelikult ei või me isegi kindlad olla Hiinast tulevate andmete õigsuses. Samal ajal kasvab mitte ainult Hiina majandus, vaid ka suure riigi enesekindlus.
Nagu meenutab muuhulgas Francis Fukuyama oma uusimas raamatus, on Hiina olnud läbi ajaloo arvestatav suurjõud, ehkki maoism on ta meie ajaks marginaliseerinud. Me ei ole harjunud mõttega, et ajalugu vormub ka meie eluajal. Eeldame, et kõik varasem on olnud vaid tee tänaseni, aga arengu jätkudes muutub edasi ka maailma tasakaal. Seda hoolimata sellest, et omaenda vaatenurgast vaadates jääme me alati maailma keskpunkti.
Seotud artiklid
Punane kaart igale kodanikule ehk Põhja-Korea filmitööstusest Brigitte Weichi “Neli, viis, kuus” näitel
Kui süsteemikriitilisi filme on Põhja-Koreast tehtud lugematul arvul, siis vähe on selliseid lääne filme, mis on tehtud koostöös Põhja-Korea enda filmitööstusega. Üks selline on Austria režissöör Brigitte Weichi linateos “Neli, viis, kuus” (“... ned, tassot, yossot …”), mis räägib Põhja-Korea jalgpallinaiskonnast. Diktatuuri argielu kujutav film on ilmekaks näiteks, kuidas Põhja-Koreas ei imiteeri mitte kunst elu, vaid elu kunsti.
Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, USA sisepoliitika, 2024. aasta valimismaraton, Jeemeni konfliktikolle
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurid annavad ülevaate viimase ja ees ootava nädala tähtsamatest välis- ja julgeolekupoliitilistest sündmustest ja protsessidest. Ukraina: õhukaitse …
Ivan U. Klyszcz: Ukraina otsib uusi sõpru
Ukraina diplomaatia on usinalt hoidnud kogu maailma tähelepanu Venemaa agressioonil. Uusi partnereid leitakse ka niinimetatud globaalsest lõunast. Mõned mitte-lääne riigid võivad olla Ukrainat toetanud relvade või demineerimise õpetamisega. On selge, et Ukraina toob enda poole uusi riike mitte surve, vaid taktitundega.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.
India-Vene suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnas
Sõda Ukrainas raputas rahvusvahelist korda. Venemaa suhetes India ja teiste tähtsamate riikidega India ja Vaikse ookeani piirkonnas saabus otsustav silmapilk aga juba kaheksa aastat enne praegust sissetungi, nimelt Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, mis viis Venemaa aina süveneva isoleerumiseni läänest. Eriti USA-ga suhete halvenemine on sundinud Moskvat itta pöörduma ning elavdama kahepoolseid suhteid Hiina, aga vähemal määral ka Indiaga. India tähtsus vääribki eraldi vaatlemist.