Eesti 10 aastat Euroopa Liidus – head ja vead ning kuidas edasi

2003. aasta oktoobris kirjutas president Lennart Meri: „Euroopa Liidu toimimise eelduseks on jaatus. JAH erinevusele, mis on JAH tugevusele. N Liidus oli see mäletatavasti täpselt vastupidi. Eesti enesekehtestamise strateegia aluseks peab olema JAH. Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik JAH-sõna. Eesti peab täpselt teadma, mida ta hakkab Euroopa Liidus tegema. Euroopa Liidus olemine on pidev otsustamine ja valikute tegemine siin, Tallinnas. Ning oma otsuste ja valikute argumenteeritud põhjendamine Brüsselis.“

Kümme aastat tagasi täitus Eesti üks suur soov ja eesmärk – Eesti sai Euroopa Liidu (EL) liikmeks. Suur töö oli tehtud, kuid veel suurem töö ootas ees, sest liikmeksolek tähendab aktiivset osalust, kaasamõtlemist, vastutust. Meie esmaseks ülesandeks on olnud Eesti ja kogu Euroopa huvide nimel töötamine nii Eestis, Brüsselis kui kõigis liikmesriikides. ELi töö- ja otsustusprotsessis osalemine on oma olemuselt pidev läbirääkimine. Liitumisläbirääkimiste ajal kandis läbirääkimiskoormat meie läbirääkimisdelegatsioon, pärast liitumist muutusid kõik meie esindajad ligi 200 ELi töögrupis Eesti nimel läbirääkijateks.

***

Kiiresti selgus, et Eesti rahvatarkus „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ ELis ei kehti, vaid pidevalt tuleb rääkida Tallinnas, Brüsselis ja Euroopa Liidu pealinnades: selgitada välja meie huvid konkreetsetes küsimustes, rääkides kodus huvigruppide, ametkondadega; selgitada oma seisukohti teiste liikmesriikide,Euroopa Komisjoni ja  Euroopa Parlamendi esindajaile. Võtmeküsimuseks on koostöö Riigikogu ja valitsuse vahel, sest meie kaitstavad seisukohad peavad olema kogu Eesti, mitte ainult valitsuse seisukohad. Väga oluline on teada komisjoni plaanidest juba nende algusfaasis, sest nii on suurem võimalus neid algatusi Eestile soovitud suunas mõjutada. Oma huve määratledes ja nende eest seistes ei tohi unustada teiste liikmesriikide huve. Tuleb leida samameelseid ja nendega koostööd teha. Eesti vaateid meile oluliste poliitikavaldkondade kujundamise juurde saame viia ka muuhulgas ELi institutsioonides töötavate eestlaste kaudu, keda eelmise aasta seisuga oli 580 (neist 360 sisulised ja 180 tehnilised töötajad). Selle eelduseks on kontaktide hoidmine ning infovahetus.

Väga oluline on teada komisjoni plaanidest juba nende algusfaasis, sest nii on suurem võimalus neid algatusi Eestile soovitud suunas mõjutada.

Mida on ELiga ühinemine Eestile andnud? Lühike vastus on, et vabadust, kindlust ja heaolu. Eelmise aasta Eurobaromeetri küsitluse tulemuste kohaselt peavad Eesti elanikud (65 protsenti küsitletutest) ELi kõige positiivsemaks tulemuseks inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Ühinemine ELiga andis Eesti inimesele enam tegutsemisvabadust ja -ruumi. Et Eesti eksport ELi liikmesriikidesse moodustab 70–80 protsenti meie ekspordi kogumahust, on ühisturg meile ülimalt oluline. Tänu kaupade vabale liikumisele on Eesti ettevõtjal takistuseta juurdepääs ELi suurele turule, tarbijatel on suuremad valikuvõimalused eri toodete ja sortimendi vahel, paranenud on tarbijakaitse. Inimeste vaba liikumine annab meie inimestele õiguse ELi piires vabalt liikuda ning ilma piiranguteta asuda elama ja töötama ükskõik millisesse liikmesriiki. Samas on Eesti kodanikele laienenud ka õigus viisavabalt reisida paljudesse kolmandatesse riikidesse.

Eesti huvi oli liikmesoleku algaastail kõigi uutele liikmesriikidele seatud piirangute kaotamine, tänaseks oleme selle ülesande täitnud. Kadunud on alguses osas liikmesriikides uutele liikmesriikidele kehtinud töötamise piirangud. 2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni viisaruumiga, mille kaudu kadus piirikontroll Eesti kodanikele. Eesti panus Schengeni infosüsteemi on Eestis ka füüsiliselt nähtav Tallinnas asuva ELi sisejulgeoleku valdkonna infotehnoloogia agentuuri näol, mis alustas siin oma tööd 2012. aasta detsembris. Ühtne Schengeni viisaruum on oluliselt lihtsustanud väljastpoolt Euroopa Liitu elavate inimeste reisimisvõimalusi ning ka äri- ja majandussidemete tihendamist Euroopaga. Kui näiteks kümne aasta eest oli Eesti külastamiseks viisa saamine mõnes riigis äärmiselt keeruline, siis nüüd on tänu Schengeni süsteemis sõlmitud viisaesinduslepingutele võimalik Eesti külastamiseks viisat taotleda 92 erinevas maailma paigas, kus Eesti konsulaat puudub.

***

Nii nagu kõik eurooplased, soovime ka meie konkurentsivõimelisemat Euroopat. Sellele aitab kaasa siseturu edasiarendamine. Kõige rohkem on arenguruumi nelja vabaduse lõikes ELis teenuste vaba liikumise valdkonnas. Kuigi teenused hõlmavad kahte kolmandikku ELi sisemajanduse kogutoodangust, moodustavad piiriülesed teenused vaid ühe viiendiku ELi-sisesest kaubandusest. Euroopa Komisjoni hinnangul võiks teenuste direktiivi rakendamisega kaasneda täiendav majanduslik kasu koguulatusega ligikaudu 2,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis avaldaks soodsat mõju tööhõivele. Eesti hoiab tugevalt ELi päevakorras ka digitaalse ühise turu loomist, kus saab kasutada teenuseid elektroonselt mistahes ELi liikmesriigis. Olulisimad probleemid piiriülesel e-teenuste osutamisel on praegu seotud elektroonse identiteediga (e-autentimine ja digiallkirjastamine). Siseturu süvendamisele vastupidiselt on kõlama hakanud ka üleskutsed, mille eesmärgiks on vabaduste, näiteks liikumisvabaduse piiramine. ELis kehtivad neli põhivabadust on ELi toimimise üks põhialuseid ning me kindlasti ei saa toetada nende piiramist.

Olulisimad probleemid piiriülesel e-teenuste osutamisel on praegu seotud elektroonse identiteediga.

Eesti jõukus on ELi liikmeksoleku ajal kasvanud. 2004. aastal oli SKT elaniku kohta ostujõu standardi (ingl k: purchasing power standard, PPS) järgi 58 protsenti ELi keskmisest, 2012. aastal oli see 71 protsenti ELi keskmisest. Eesti majanduskasv kiirenes ühinemisjärgsetel aastatel, saavutades tipu aastal 2006 (SKT reaalkasv 10,4 protsenti). Majanduskasvu eelduseks on olnud soodsa majanduskeskkonna loomine ja konkurentsivõime tõus. Eesti on arengu toetuseks saanud lisavahendeid ELi struktuurifondidest. Eesti oli edukas ELi praeguse eelarveraamistiku (2014–2020) läbirääkimistel, mil eraldised Eestile võrreldes eelmise eelarveraamistikuga suurenesid – struktuurifondidest ja põllumajanduse otsetoetusteks on Eestil võimalik saada 5,9 miljardit eurot.

Oluline on siinjuures nende vahendite kasutamine meile kõige vajalikumal ja kasulikumal viisil. Kui siiani oleme euroraha toel korda saanud suure osa riigi põhiinfrastruktuurist – lihtsustatult teed, hooned ja torud –, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu ja töö- ning elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab euroraha hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Fookus on suunatud sihtrühmadele, kes praegu ühel või teisel põhjusel tööturul osaleda ei saa.

2011. aastal liitus Eesti 17. ELi liikmesriigina eurotsooniga. Kui ELiga liitumine andis Eesti majandusele tugeva tõuke, siis euroalaga ühinemine aitas kaasa majanduse väljumisele kriisist. Euro kasutuselevõtt suurendas usaldust Eesti majanduse vastu, see aitab Eestisse tuua uusi investeeringuid ja luua uusi töökohti. Kõigele lisaks muutis euro inimestele mugavamaks reisimise ning vähendas valuutavahetuskulusid, euroga kaasnesid ka madalad laenuintressimäärad.

Kiiresti selgus, et Eesti rahvatarkus „rääkimine hõbe, vaikimine kuld” ELis ei kehti.

Vabadusega kaasneb vastutus. Eurotsooniga liitudes tuli Eestil koos teiste eurotsooni liikmetega hakata tegelema Euroopa võla- ja rahanduskriisiga. Eesti huvides on tugev ja stabiilne Euroopa majandus, seetõttu toetas Eesti Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja ühise pankade järelevalve loomist ning tänu nendele sammudele on euroala alused muutunud kindlamaks. Ehkki ka praegu on euroalal probleeme, pole selle eksistents ohus, probleemidele lahenduste leidmisega tegeldakse pidevalt. Kuigi Eesti sissemaksed ESMi on Eestis saanud ka kriitika osaliseks, toetas 2013. a sügisel ELi ühist rahapoliitikat 76 protsenti küsitletud Eesti kodanikest, mis on läbi aegade kõrgeim toetus (Eurobaromeetri küsitlus).

Majanduskriis on taas päevakorda tõstnud ELi tulevikuarutelu. ELi aluslepinguid on ikka ELi süvenedes ja laienedes muudetud, see on loomulik protsess. Eesti soovib, et EL oleks tugev, efektiivne, otsustusvõimeline. ELi senisele töökorraldusele on ette heidetud, et institutsioonide nõrkus, ebaselgus ja vaidlused pädevuste osas ning ülemäärane bürokraatlikkus on viinud ebaefektiivsuse ja demokraatia defitsiidini otsustusprotsessis. Eesti osales omal ajal aktiivselt nii põhiseaduslepingu kui seejärel Lissaboni lepingu väljatöötamise protsessis. On hea, et ka Eestis arutatakse selle üle, milline ELi mudel vastab kõige paremini Eesti huvidele. Oma 10-aastase liikmeksoleku ajal on Eesti tundnud, et ühenduse meetod, kus algatusõigus on komisjonil, kaitseb paremini väikeriikide huve kui valitsustevaheline meetod. Euroopa Komisjon kaitseb kogu ühenduse huve ja lepinguid, ta on liikmesriikide suurust ja huve tasakaalustav institutsioon.

***

Ka meie julgeolekuhuvid nõuavad nii tihedat lõimumist kui võimalik. Nõustun kunagise Tšehhi presidendi Václav Haveliga, et „EL on miski, mis saab laiendada meie rahvusliku identiteedi rakendamist, kui me seda soovime, kuid ta ei saa meilt identiteeti ära võtta. Vaid meie ise saame seda teha, kui me tegutseme lühinägelikult“. Euroopa Liidu otsustusmehhanismis on järjest suurem kaal Euroopa parlamendil, mistõttu on oluline, et europarlamendi uue koosseisu enamus toetab tugevat Euroopa Liitu ja sellele suunatud arenguid.

Kümne aastaga on Eesti muutunud enesekindlaks liikmesriigiks. Hajunud on kartused, et meie huve ei arvestata, et meist „sõidetakse üle“, sest seda pole lihtsalt juhtunud. Ühelt poolt konsensuse otsimisele suunatud otsustusprotsess ELis ja teiselt poolt meie endi konstruktiivne suhtumine on loonud olukorra, kus meie huvidega arvestatakse. Enamgi veel, oleme õppinud endale olulisi protsesse juhtima ja suunama endale sobivas suunas, parimaks näiteks siin on digitaalse siseturuga seotud teemad.

Ühinemine Euroopa Liiduga on muutnud Eesti mõjukamaks kui kunagi varem. Eesti mõju Euroopa ja maailma asjades on võrreldes liitumiseelse ajaga märkimisväärselt tõusnud. Eesti on huvitatud heaolu ja julgeoleku vööndi laienemisest ELi naabruses. Hetkel oleme paraku silmitsi olukorraga, kus Venemaa ähvardab Krimmi okupeerimisega muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri. EL peab siin koos oma liitlastega olema kindel ja resoluutne, mitte aktsepteerima rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist Venemaa poolt ja olema valmis vastusammudeks sellisele tegevusele. Venemaa praegune tegevus on osaliselt tingitud sellest, et tema tegevus Gruusias 2008. aastal jäi sisuliselt ELi-poolse vastuseta. Väga oluline on Ukraina igakülgne abistamine ühiskonna ja majanduse reformimisel ning kinnitus, et Ukrainat nähakse Euroopa riigina ja tal on ELi liitumisperspektiiv.

Eesti jõukus on ELi liikmeksoleku ajal kasvanud. 2004. aastal oli SKT elaniku kohta ostujõu standardi järgi 58 protsenti ELi keskmisest, 2012. aastal oli see 71 protsenti ELi keskmisest.

Eesti on alati toetanud ELi laienemist, sest oleme ise oma nahal tundnud lõimumisprotsessi positiivset mõju. Eesti liikmeksastumise järel on ELiga liitunud veel Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia. Eesti on jaganud oma reformikogemust laienemisest huvitatud riikidele. Eesti on naabruspoliitika tekkimisest alates toetanud nii ida- kui lõunanaabritega tihedamate sidemete loomist. Samuti oleme toetanud pikaajaliste konfliktide lahendamist ELi naabruses.

Eesti toetab jätkuvalt ELi partnerluse arendamist USAga. Nüüd, kus EL ja USA on asunud läbi rääkima transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerluse osas, lisanduks partnerluse julgeolekumõõtmele ka majandusmõõde. See ei tooks mitte ainult otsest majanduslikku kasu osalistele, sealhulgas Eestile, vaid paneks aluse maailmamajanduse reguleerimisele sellisel viisil, mis ergutaks vaba konkurentsi, võrdseid võimalusi ja turgude avatust.

Kõigil liikmesriikidel on omad välispoliitilised huvid, lähtudes asukohast, ajaloost. Koostöös tuleb sellega arvestada. Erinevad huvid on tinginud ühise välis- ja julgeolekupoliitika senise suhtelise kohmakuse. Eesti huvides on välispoliitiliselt ühtne EL, millele on kindlasti kaasa aidanud Euroopa välisteenistuse loomine. Laiemal tasandil oleme huvitatud välisteenistuse ja liikmesriikidega sujuvas koostöös kujundatavast sidusast ELi välispoliitikast, mis lähtuks kindlatest prioriteetidest. Eesti huvi on ka hea infovahetus, eriti huvitab meid info riikide kohta, kus meil alaline esindus puudub. Kindlasti on ELi tegevus praeguses Ukraina kriisis ka ühtse ja mõjusa ELi välispoliitika lakmustestiks.

Arenguruumi on ka ühises kaitse- ja julgeolekupoliitikas, siin peame oluliseks ELi-NATO koostöö süvendamist ning kiirreageerimisvõime arendamist. Eesti on teinud head koostööd Põhjala lahingugrupi raames. Kuigi lahingugrupid on olemas juba aastaid, pole neid paraku kunagi kasutatud, sest puudub kõigi liikmesriikide konsensuslik valmisolek. Eesti on osalenud või osaleb seitsmes ELi tsiviilmissioonis ja viies ELi sõjalises missioonis nii meie naabruses kui kaugemal.

ELi sees on Eestile olnud oluline ka regionaalne mõõde. Eesti oli üks 2009. aastal alguse saanud Läänemere strateegia algataja. Strateegia eesmärkideks on keskkonna kaitsmine, heaolu suurendamine ning piirkonna ühendamine. Euroopaga energia- ja transpordiühenduste nappusel või puudumisel on kindlasti lisaks majanduslikule mõõtmele ka julgeolekumõõde. Sellest annab tunnistust ka Ukraina kriisi lahendamise keerukus. Probleemi olulisust on mõistnud ka Euroopa Liit, kes on valmis toetama regionaalse veeldatud gaasi terminali ja gaasitorujuhtme BalticConnector ehitamist, samuti Rail Balticu ja elektriühenduste, sealhulgas EstLinki ehitust. Balti riikide igakülgne koostöö on selles kontekstis väga oluline.

Eesti suunab euroraha hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks.

Võib tõdeda, et Eesti huvide palett Euroopa Liidus on väga lai – elektroonsest identiteedist laienemise, tugeva rahandusliidu ja efektiivse välispoliitikani. Oleme kümne aastaga suutnud üles ehitada süsteemi, kus suudame panustada kõigil meile olulistel teemadel.

Eesti järgmine tõsisem eksam ELi liikmena on 2018. aasta esimesel poolaastal, kui oleme ELi eesistujariik. Eesistujana peame tagama nõukogu otsustusprotsessi koordineerimise ja järjepidevuse, olema vaidlustes erapooletu ja arvestama kõigi esitatud seisukohtadega. Käesoleva aasta alguses võttis valitsus vastu eesistumise ettevalmistuste tegevuskava.

Kui tugineda arvamusuuringute andmetele, on eestlased, kes enne liitumist suhtusid ELi pigem skeptiliselt või neutraalselt (2004. aastal suhtus ELi väga positiivselt vaid 38 protsenti küsitletud Eesti elanikest), muutunud järjest suuremateks ELi toetajateks. 2013. aastal korraldatud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt toetas 80 protsenti vastajatest Eesti kuulumist Euroopa Liitu. Meie toetus ELile on tõestus sellest, et meie inimesed on mõistnud ELi ühiste reeglite ja väärtuste kasulikkust julgeolekust heaolu kasvuni.

Euroopa Liit ei ole nemad seal Brüsselis. Euroopa Liit oleme meie ise. Kümne aastaga oleme jõudnud olukorda, kus tunnetame end osana tervikust, suudame lahendada probleeme üheskoos partneritega, ei vastandu, oskame kasutada Euroopa Liitu oma julgeoleku tugevdamiseks ja heaolu suurendamiseks.