Vineta Kleine: Võitlus ei käi vaid maa peal ja õhus, sõda käib ka võrgus

Te olete aastatepikkuse kogemusega kommunikatsiooni vanemspetsialist ning juhite NATO teabe- ja dokumentatsioonikeskust Ukrainas. Keskuse ülesannete hulka kuulub NATO sihtide selgitamine. Juulikuise NATO tippkohtumis eel olid teatud ootused, eriti Ukrainas, seoses võimaliku liitumiskutse saamisega, millest Vilniuses aga üldse ei räägitud. Kas see oli kommunikatsiooniviga? Kuidas saaksime vältida taoliste arusaamatuste teket tulevikus?

Tõepoolest, NATO teabe- ja dokumentatsioonikeskus rajati Kiievisse juba 1997. aastal sihiga tutvustada ukrainlastele NATO väärtusi, eesmärke ja sihte ning tõsta ukrainlaste teadlikkust NATO-Ukraina partnerlusest ja NATO praktilisest toetusest Ukrainale.

Moskva on toonud Euroopa südamesse surma ja hävingut, soovides Ukraina purustada ja NATO lõhestada. President Putin on ilmselgelt teinud kaks suurt strateegilist viga: ta alahindas täielikult nii Ukraina otsusekindlust kui ka NATO ühtsust.

NATO esitas Vilniuse tippkohtumisel selge, kolmest osast koosneva nägemuse Ukraina tuleviku kohta.

Alliansi peamine ülesanne on toetada Ukraina õigust ennast kaitsta ja ära hoida olukorra eskaleerumist. See on see, mida me teeme. Vilniuse tippkohtumisel kinnitasid juhid meie vankumatut solidaarsust Ukraina valitsuse ja rahvaga oma rahvuse ja maa ning meie ühiste väärtuste kangelaslikul kaitsmisel. Peale selle esitas NATO Vilniuse tippkohtumisel selge, kolmest osast koosneva nägemuse Ukraina tuleviku kohta.

Esiteks lühendasid nad Ukraina teed NATOsse kahelt sammult ühele, kaotades liikmesuse tegevuskava nõude. Teiseks leppisid nad kokku programmis, mille eesmärk on muuta Ukraina väed NATO liitlastega täielikult koostöövõimeliseks. See on osa suurest toetuspaketist, mille väärtus on igal aastal sadu miljoneid eurosid.

Ja kolmandaks tugevdasid nad poliitilisi sidemeid seninägematu tasemeni, rajades NATO-Ukraina Nõukogu, mille abil saavad allianss ja Ukraina nõu pidada ja ühiselt otsuseid vastu võtta. Uus NATO-Ukraina Nõukogu on oma väärtust juba tõestanud. See on nõukogu, kus liitlased ja Ukraina saavad võrdsetena edendada poliitilist dialoogi, koostööd ja Ukraina püüdlusi saada NATO liikmeks. See võimaldab ühiskonsultatsioone, otsuste langetamist ja tegevusi ka kriisi ajal.

Ukraina tulevik on NATOs.

Vilniuses kogunes Nõukogu esimest korda, Ukrainat esindas seal president Zelenskõi. Samuti koguneti juulis, et pidada nõu tõsise julgeolekuolukorra üle Mustal merel. Kaitseminister Rustem Umerov viibis eelmisel kuul Brüsselis esimesel NATO-Ukraina Nõukogu kohtumisel ministrite tasemel.

Ma rõhutan, et need otsused, mille tegid kõik NATO liitlased Vilniuse tippkohtumisel, on alliansi seni kõige jõulisem sõnum Ukraina liikmesuse kohta, öeldes selgelt välja, et Ukraina saab liikmeks, et Ukraina tulevik on NATOs.

Kas Vilniuse tippkohtumise tegelikud positiivsed tulemused on selgelt edastatud? Mida on võetud ette Venemaa katsete vastu näidata seda toetuse vähenemisena Ukrainale?

NATO jaoks on alati olnud tähtis täita inforuum faktilise, läbipaistva teabega alliansi eesmärkide ja tegevuse kohta. Väärtuspõhise organisatsioonina kasutab NATO oma loo edastamiseks faktipõhiseid usaldusväärseid suhtluskanaleid. Kasutame peasekretäri ja teiste NATO ametnike kogu meediategevust, digitaalset kommunikatsiooni, otsesuhtlust, sotsiaalmeediat ja muid vahendeid tagamaks, et nii meie avalikkus kui ka vastased kuulevad kõigepealt NATO lugu.

Tahan rõhutada, et NATO kommunikatsiooni eesmärk seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu on algusest peale olnud selge: näidata oma jätkuvat toetust Ukrainale, lükata ümber Venemaa valed ja toetada reeglitel põhinevat maailmakorda.

Pikaajalise teemaviite #StandWithUkraine all oleme NATOs kasutanud oma digitaalset teavitustegevust,  võimendamaks Ukraina kommunikatsiooni ja oma toetussõnumeid. Ja me anname aktiivselt teada kõigist Ukrainaga seotud otsustest.

NATO kommunikatsiooni eesmärkideks on näidata oma jätkuvat toetust Ukrainale, lükata ümber Venemaa valed ja toetada reeglitel põhinevat maailmakorda.

NATO on olnud vaenuliku teabetegevuse sihtmärgiks selle loomisest saati ja alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse oleme näinud NATO vastu suunatud desinformatsiooni ja vaenulike narratiivide vohamist.

Juulis oli Vilniuse tippkohtumine Venemaa vaenulikes jutupunktides loomulikult teemana esiplaanil. Venemaa riigimeedias pälvis tippkohtumine väga negatiivset kajastust, mis keskendus peamiselt Ukraina liikmesuspüüdlustele. Väideti, et tippkohtumine tugevdas alliansi „Venemaa-vastast kurssi“ või valmistas ette „otseseks vastasseisuks Venemaaga“; samuti pisendasid nad kohtumise tähtsust. Venemaa vaenuliku sisuloome sihtmärk oli võõrustajariigina ka Leedu.

NATO-l on oma venekeelsed sotsiaalmeedia kanalid – NATOpoRusski –, et jõuda vene keelt kõneleva auditooriumini kus tahes: Venemaal, NATO riikides ja partnerriikides. Oma sotsiaalmeediakanalites me informeerime venekeelset publikut NATO tegevusest, heidutus- ja kaitsemeetmetest ning paljastame ka valeinfot, sealhulgas meie spetsiaalse portaali kaudu NATO veebisaidil „NATO-Russia: setting the record straight“ (NATO-Venemaa: räägime asjad selgeks).

Milliseid väiteid Venemaa peale selle loo oma Ukraina vastu suunatud inforünnakutes veel kasutab, mis on nende sihtrühmad ja eesmärgid?

Venemaa sõjas Ukraina vastu ei võidelda vaid maa peal ja õhus, sõda käib ka võrgus. Venemaa esitab oma tegevuse õigustamiseks pidevalt valeväiteid, tembeldades agressoriteks Ukraina ja NATO ning eitades oma vastutust sõja eest.

Oleme mõnd aega näinud, kuidas Venemaa riigimeedia surub peale müüti, et Venemaa on sõjas Lääne vastu ja et see oli Lääs, kes tahtlikult provotseeris Ukraina konflikti, et Venemaad ohjeldada. Viimase paari kuu jooksul on Kreml korrutanud teravat läänevastast retoorikat, süüdistades Läänt Ukraina sõjas ja kujutades Läänt eksistentsiaalse ohuna Venemaale.

Venemaa esitab oma tegevuse õigustamiseks pidevalt valeväiteid, tembeldades agressoriteks Ukraina ja NATO ning eitades oma vastutust sõja eest.

Venemaa riigimeedia püüab ka delegitimeerida Ukraina juhtkonda vastuseks NATO seisukohale, et rahukõnelused toimuvad ainult Ukraina tingimustel. Me oleme tunnistajaks Venemaa väidetele, et Ukraina vastupealetung ei saavutanud Venemaa vastu mingit edu. Seda hinnatakse katsena näidata Lääne relvatoetust Ukraina vastupealetungile tühisemana.

Kokkuvõtteks võib öelda, et me ei saa vaenulikku infot kõrvaldada, kuid saame ühendada oma jõupingutused, et vähendada meie ühiskondade vastuvõtlikkust pahatahtlikele narratiividele, mis eeldab aga koostööd ja kogu ühiskonna kaasamist. Samuti on vaja elanikkonda harida kindlustamaks, et kodanikud oleksid teadlikud väärinfo ohtudest ja sellest, kuidas neid märgata.

Keskuse teine missioon on Ukraina võimude abistamine strateegilises kommunikatsioonis. Rohkem kui 600 sõjapäeva jooksul on Ukraina omandanud mitte ainult lahingukogemusi, vaid näidanud üles ka säilenõtkust ja erakordset suhtlemisoskust kõigil valitsustasanditel. Kas alliansil on, mida omakorda Ukrainalt õppida?

NATO on Ukrainale aastate jooksul pakkunud mitmekülgset strateegilise kommunikatsiooni tuge. Oluline verstapost oli siin 2015. aastal allkirjastatud NATO-Ukraina strateegilise kommunikatsiooni partnerluse teekaart.

Nagu ma juba märkisin, ei saa me vaenulikku infot kõrvaldada, kuid saame aidata tagada, et meie elanikud oleksid sellele vähem vastuvõtlikud. Seetõttu on NATO rahastanud Ukrainas mitut programmi, et parandada vastupanuvõimet meediapädevuse kaudu.

Praegu uurime, kuidas saaksime Ukrainat strateegilise kommunikatsiooni võime arendamisel veel toetada, ja töötame selle kallal. Venemaa sõda Ukraina vastu on kindlasti näidanud strateegilise kommunikatsiooni tähtsust avalikkuse arusaamade kujundamisel. Ja Ukraina suurepärased avalikud sõnumid on tugevdanud riigi vaprat kaitset.

Me ei saa vaenulikku infot kõrvaldada, kuid saame aidata tagada, et meie elanikud oleksid sellele vähem vastuvõtlikud.

Muide, Ukraina on esimene riik, kes on keset sõda võtnud kasutusele ametliku rahvusbrändi: olge julged nagu Ukraina (Будь хоробрим, як Україна; Be brave like Ukraine). Ukraina valitud kampaaniaslogan ei ole vaid meeldejääv loosung. Vastupidi, see kätkeb endas Ukraina ja tema rahva olemust. See personifitseerib Ukraina ühtsust ja trotsi. Ja riigi tähelepanuväärset vastupanuvõimet.

Kõigile on avaldanud muljet Ukraina vastupanu tugevus ja rahvuslik ühtekuuluvus ning Ukrainast on saanud paljude jaoks inspiratsiooniallikas tänu sellele, mida ta on teinud ja jätkuvalt teeb. Ukraina näitab ka, et diplomaatia ei tähenda ainult riigi rahvuslike huvide maksimeerimist. See tähendab ka edastada maailmale neid vastastikusel austusel ja solidaarsusel põhinevaid väärtusi, mida ta esindab ja millest soovib, et maailm neid temaga jagaks.