Viimasel ajal kõneldakse Brüsselis rohkesti uutest murrangulistest tehnoloogiatest (emerging disruptive technologies – EDT), mille arengusse nii Euroopa Liit kui ka NATO panustavad järjest enam.
Euroopa Liit on asutanud kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi, kusjuures Euroopa kaitsefondist (EDF) on võimalik rahastada projekte aastas ligemale ühe miljardi dollari eest. NATOs hakkasid EDTd enam tähelepanu pälvima 2019. aasta paiku, varem polnud tehtud töö strateegilisel tasandil ehk nii märgatav ning sel puudus terav rõhuasetus iduettevõtetele.
Läti edendab innovatsiooni püsivalt riikliku toega – idufirmade seadus, start-up-viisa, innovatsiooniosa-kute programm, äriinkubaatorid, kiirendusrahastud on kõik aastaid olemas olnud.
Nüüdseks on NATO heaks kiitnud EDTde teekaardi, mis on üks tähtsamaid NATO 2030 tegevuskava eesmärke. Selle aasta NATO tippkohtumisel jõudsid liitlased kokkuleppele asutada tsiviil- ja sõjalise koostöö soodustamiseks innovatsioonikiirendi DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) ning rajada NATO innovatsioonifond, mis võimaldab asjast huvitatud liitlastel toetada idufirmasid, kes töötavad kahesuguse otstarbega EDTde kallal. Fondiga, mille rahastus on järgneval 10–15 aastal miljard eurot, on ühinenud 17 liitlasriiki. See on tugev sõnum, et liitlased soovivad üheskoos tugevdada kaitseinnovatsiooni.
Kuidas mitte maha jääda?
Investeerimine innovatsiooni, sealhulgas kaitseotstarbelisse ja kahesuguse kasutusega toodete omasse, nõuab aega ja raha, et see paremini toimiks, pealegi ei saa nurjumist kunagi välistada. Lihtne on leida põhjendusi, miks väiksemad Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaad oma kesise kaitse-eelarvega, isegi kui see kõigil kolmel Balti riigil küünib üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust, ei peaks EDTde või üldse kaitsetööstuse vallas isegi midagi proovima. Kuid neil on palju kaalul: rahvusliku (kaitse)tööstuse tugevus mõjutab riigi kerksust ja seeläbi teisigi tegureid, nagu liitlastega koostegutsemise võimet, tarneahelate turvalisust, tulevikus teravnevaid tööjõu nõudeid, töökohtade loomist ning lihtsalt tõika, et keegi pole nõus teistest maha jääma.
Mida peaksid väiksed NATO/ELi liikmesriigid tegema, et mitte maha jääda? Esiteks tuleb põhjalikult läbi arutada, miks väikeriik tahab tegeleda uute murranguliste tehnoloogiatega, mis on tema innovatsioonipotentsiaal ja milline on tema ambitsioonitase – kus ta soovib mängus kaasa lüüa ning kus piisaks aktiivse või passiivse turujärelevalve rollist. Selgusest on kasu nii poliitilisel kui ka ülikoolide ja ettevõtete tasemel.
Eesti ja Läti ettevõtete juhitavad konsortsiumid kuuluvad Euroopa kaitsetööstuse arendamise pro-grammi (EDIDP) kahe viimase taotlusvooru võitjate hulka.
Lisaks investeeringuile kaitseinnovatsiooni ning valitsuste soovidele võtta osa ELi ja NATO rahastamismehhanismidest on Balti riikides üha enam poliitilisi algatusi ja meetmeid dünaamilise kaitsetööstuse arenguks. Poliitikutest, ametnikest ja ettevõtjatest visionääridel on olemas ambitsioon kuuluda avaramasse Euro-Atlandi EDT-süsteemi.
Lätil ja Eestil on hulk sarnaseid toetusvahendeid, millega oma kaitsetööstust aidata. Läti edendab innovatsiooni püsivalt riikliku toega – idufirmade seadus, start-up-viisa, innovatsiooniosakute programm, äriinkubaatorid, kiirendusrahastud on kõik aastaid olemas olnud. Kaitseministeeriumil on täiendavaid vahendeid kaitsetööstuse või kahesuguse kasutusega toodete tarvis – grandid magistrantidele, et nad kaaluksid tulevikku kaitsetööstuses, riiklik kaitseinnovatsiooniprogramm ülikoolidele, korrapäraselt toimuvad kaitsetööstuse arenduspäevad (makeathon), innovatsioonigrandid kõrgemate tehnoloogilise valmiduse astmete saavutamiseks, testkeskkond, Euroopa Kaitsefondi nõustamine ning kavatsus teha kaasa NATO innovatsioonikiirendis DIANA ja investeeringute fondis.
Valdkonnad nagu küberturvalisus, mehitamata platvormid, 5G või virtuaalse/liitreaalsuse rakendused on muutunud pärast Eesti ja Läti juhitavate konsortsiumite edu atraktiivsemaks.
Kolmest riigist olen kõige uudishimulikum tulemuste üle, mida annab hiljuti Leedus rajatud kaitseinvesteeringute fond – riiklik riskikapitali fond, mis investeerib Leedu idufirmadesse kaitsetööstuses või kahesuguse kasutusega toodete valdkonnas. See on värske lähenemine, mis erineb teistest Balti riikidest.
Samuti tuleb rõhutada praktilisi tulemusi, mida praegused algatused kaitsetööstusse toovad – Eesti ja Läti ettevõtete juhitavad konsortsiumid kuuluvad Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi (EDIDP) kahe viimase taotlusvooru võitjate hulka vastavalt oma mehitamata sõidukite ja virtuaalse reaalsuse projektidega iMUGS ja VIRETS. Kõik kolm Balti riiki võtsid osa NATO innovatsioonifondi rajamisest. Loomulikult tegutseb iga riik erinevas ulatuses ja erineva tempoga ning saavutab erinevaid tulemusi, ent märgata on tõsist ambitsiooni, et tugevdada kaitseinnovatsiooni süsteemi.
Edu valem?
Ehkki väiksematele riikidele on see inimjõu/spetsialistide leidumise tõttu raske, pakuvad läbimõeldud regionaalne koostöö kaitsetööstuses ja investeeringud algatustesse, mille taga on mitu riiki, võimalust oma uuenduseesmärke teostada. Seda saab teha vaid siis, kui riik pakub piisavat toetust. Ülitähtsad on ettevõtlusest ja ametnikkonnast visionäärid, kes ei karda läbikukkumist. Sama tähtis on tihe ja tugev dialoog erasektori ja ülikoolidega.
Niši valimisest on abi, et avaramas Euro-Atlandi kaitseinnovatsiooni süsteemis tuntust võita. Valdkonnad nagu küberturvalisus, mehitamata platvormid, 5G või virtuaalse/liitreaalsuse rakendused on muutunud pärast Eesti ja Läti juhitavate konsortsiumite edu atraktiivsemaks. Mõistlik oleks nendes valdkondades investeerimist jätkata, et nišivõimekusi välja arendada.
Teiseks on tähtis koostöö teiste riigiasutustega, kes vastutavad innovatsiooni ja investeeringute ligimeelitamise eest. Kaitseuuendus ja kaitsetööstus ei saa väiksemates riikides olla üksnes kaitseministeeriumi püüdlus ja huvi.
Kokkuvõttes annavad Balti riigid head eeskuju, kuna kaitseministeeriumide pingutused ja püüdlused on juba andnud märgatavaid tulemusi.
Autor väljendab isiklikke vaateid.
Seotud artiklid
Benjamin Tallis: Eurooplased, õppige tippmeeskondadelt, kuidas võitjaks tulla!
Ehkki Euroopal on olemas tugevad asutuslikud sidemed ning sõnades rõhutatakse ühtsust ikka ja jälle, on ta iseenda ja oma liitlaste õnnetuseks geopoliitiliselt oma osade summast endiselt märksa väiksem. Nii ei saa jääda. Selleks, et Ukrainas võita, Euroopa demokraatiale turvaliseks muuta ning et vaba maailm jääks peale konkurentsis autoritaarsete režiimidega, peavad eurooplased hakkama tegutsema tippvõistkonnana.
Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Martin Herem: Küsimus ei ole NATO võidus, vaid selles, kui inetu see võit on
Ukrainast rääkimine on moodne, Vene ohust rääkimine on veelgi moodsam. Kuid endiselt peamiselt räägitakse, aga tegusid napib. Paljud protsessid kulgevad täna täpselt samamoodi kui kolm aastat tagasi, aga meil on vaenlase tõrjumiseks valmisoleku saavutamisega kiire, tõdes Eesti Kaitseväe ülem, kindral Martin Herem intervjuus Diplomaatiale.
Kelle ühe Hiina poliitika(t järgida)?
Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.
Kęstutis Budrys: Meie julgeolek nõuab rohkem tähelepanu ja ressursse
Parim aeg selleks, et jõuda lääneriikides kokkuleppele kaitsekulutuste ulatuslikuks ja pikaajaliseks tõstmiseks, oleks olnud eelmine aasta, kui oht oli käegakatsutav. Nüüd on poliitilised prioriteedid nihkunud, mistõttu aastaid hooletusse jäetud lünkade täitmine saab olema keeruline, leidis usutluses Diplomaatiale Kęstutis Budrys, Leedu presidendi vanemnõunik riikliku julgeoleku alal.
Tony Lawrence: Kuidas kiirendada Balti riikide kaitsevõime kasvu
Venemaa sõda Ukrainas on Eestile, Lätile ja Leedule andnud tõuke relvajõude kiiremini arendada. Balti riigid paluvad ka NATO liitlastel rohkem teha, aga ei kavatse jääda ise käed rüpes istuma. Samal ajal peaksid nad omavahel praktilist kaitsekoostööd tõhustama.