Ukraina ühinemise mõju Euroopa Liidu majandusele
Ukraina integreerumisele Euroopa Liidu ühtse turuga pani aluse 2014. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileping. Lepingu põhikomponent, põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond (DCFTA), on ajutiselt kehtinud 2016. aastast, sillutades teed Ukraina järkjärguliseks integreerumiseks ELi ühtse turuga.
Ukraina lõimumine ELi majandusega oli DFCTA-le tuginedes edenenud juba enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Ent alates 2022. aasta veebruarist on see edasi liikunud märkimisväärselt kiiresti. Vastuseks invasioonile liberaliseeris Euroopa Liit kiiresti ja ajutiselt, kuid täielikult oma turu Ukraina kaupadele autonoomsete kaubandusmeetmete abil. Samuti andis EL välja ajutise kaitse direktiivi, mis on võimaldanud üle neljal miljonil Ukraina põgenikul ELis elada ja töötada.
Ukraina liitumine Euroopa Liiduga toob kaasa mõningaid probleeme, kuid tõotab ka tohutut vastastikust majanduslikku kasu.
Jätkuvalt kiire tempoga edasi liikudes peaks Ukraina integratsioon ELiga ühinemise ajaks olema palju ulatuslikum – kuigi on teadmata, millal Ukraina liitub. Nagu kirjeldab meie uuring, toob Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade kaasa mõningaid probleeme, kuid tõotab ka tohutut vastastikust majanduslikku kasu.
EL, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid: nominaalne SKP, miljardit USA dollarit
Kaupade vaba liikumine
Ukraina juurdepääs Euroopa Liidu ühtsele turule toetub ELi ja Ukraina vabakaubanduspiirkonna rajatud tugevale alusele. See on tugevasti liberaliseerinud kauba liikumist poolte vahel ning vastuseks Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse on EL autonoomsete kaubandusmeetmete kaudu oma turu Ukraina kaupadele juba täielikult avanud.
Senine Ukraina juurdepääs ELi ühisturule ei ole põhjustanud järske muutusi ELi impordis.
Sellest hoolimata on Ukraina kauba osakaal Euroopa Liidu kogukaubanduses mõnevõrra marginaalne. Autonoomsete kaubandusmeetmete võimaldatud juurdepääs ei ole põhjustanud järske muutusi ELi impordis ega ka ühtse turu toimimises üldisemalt. Siiski on see mõjutanud mõningaid Ukrainaga piirnevaid liikmesriike, mis toimivad otsekui väravatena ELi ühtsele turule, tekitades poliitilises mõttes tundlikke küsimusi. Eelkõige puudutavad need põllumajandust ja transporti.
Neid probleeme saab lahendada, kui suunata Ukraina kaupa temaga piirnevatest riikidest kaugemale üle kogu Euroopa Liidu. Vajaduse korral tuleb kehtestada ajutised meetmed teatud toodete impordile neisse riikidesse. Vältimaks sedalaadi segadusi tulevikus, võib ühinemisleping sisaldada üleminekuperioode, enne kui täielikult avada Ukraina kaubale nende Euroopa Liidu liikmesriikide turg, mis võivad olla haavatavad Ukrainast pärit impordi järsu kasvu suhtes.
Teenuste vaba liikumine
Teenuste vaba liikumise täieliku liberaliseerimise kohta on rohkem lahendamist nõudvaid küsimusi ELil. Seevastu Ukrainal on teenuskaubanduse alal vaid pisireservatsioonid. Arvestades aga, et Ukraina osa ELi teenuste turul on marginaalne, ei ole mõju ELile tervikuna tõenäoliselt kuigi suur. Saksamaa ja Poola on juba praegu Ukraina peamised teenuskaubanduse partnerid ning tarbivad arvatavasti edaspidigi rohkem Ukraina teenuseid.
Samuti on meie uuringu põhjal teenuskaubandus Ukraina teiste suuremate partneritega, sealhulgas Eesti, Malta, Iirimaa, Horvaatia ja Leeduga, alates ELi-Ukraina DFCTA rakendamisest vaikselt, kuid pidevalt kasvanud. Seega peaks teenuskaubanduses Ukraina peamiste partnerite kaubanduse vastuvõtuvõime olema jätkusuutlik.
Kapitali vaba liikumine
Ukraina täielikuks integreerimiseks Euroopa Liidu ühtse turuga peaks Ukraina järgima ka neid ELi kapitaliturge käsitlevaid õigusakte ja poliitikat, mis ei sisaldu juba ELi-Ukraina vabakaubanduspiirkonna sätetes. Arvestades Ukraina finantssektori ja kapitaliturgude vähest arengut, peab seadusandlik ja poliitika ühtlustamine moodustama kindla aluse rahanduse süvenemisele riigis.
Ukraina ülesehitamist silmas pidades aitaks see ka luua läbipaistvat ja jätkusuutlikku keskkonda riskide jagamise kokkulepete sõlmimiseks ELi, kahepoolsete rahastajate ja mitmepoolsete arendusasutustega. Kapitali lihtsam liikumine muudab äritegevuse ja kaubanduse ning kommerts- ja mitteäriliste maksete tegemise Ukraina ja Euroopa Liidu vahel tunduvalt lihtsamaks.
Käsitlemaks kapitali vaba liikumisega seotud riske, tuleks kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kaitsemeetmeid. Eelkõige tuleks ühtse turu ohustamisel tugineda Euroopa Liidu toimimise lepingu 144. artiklis sätestatud kaitseklauslile. See võimaldaks rakendada maksebilansi kaitsemeetmeid maksebilansi abiprogrammide raames.
Kapitali lihtsam liikumine muudab äritegevuse ja kaubanduse Ukraina ja Euroopa Liidu vahel tunduvalt lihtsamaks.
See kaitseklausel on kättesaadav ainult euroalavälistele ELi liikmesriikidele. Ukraina vastaks sellele nõudmisele, kuna pärast ELiga ühinemist kulub veel mitu aastat, enne kui ta on valmis ühinema Euroopa majandus- ja rahaliiduga.
ELi asutamisleping ei näe liikmesriikide jaoks ette euroalaga liitumise ajakava, seega on Ukrainale kasulik, kui ta suudab paindlikult täita lähenemiskriteeriumid ja liituda euroalaga alles siis, kui on selleks valmis. Juhul kui tekib kapitali suure väljavoolu risk Ukrainast, tuleks tugineda ELi toimimise lepingu 65. artiklile, et kehtestada erandlikud piirangud kontrollimaks Ukraina kapitalivooge. Sellel puhul saab toetuda varasemale kogemusele Euroopa riigivõlakriisi ajast, kui Küpros (2013) ja Kreeka (2015) kehtestasid kapitalikontrolli, et vältida kapitali liigset väljavoolu.
Ukraina osakaal ELi kaubavahetuses, 2022, % liikmesriigi kogukaubandusest
Isikute vaba liikumine
Ajutise kaitse direktiivi aktiveerimine on juba võimaldanud üle nelja miljoni Ukraina pagulase täielikku juurdepääsu Euroopa Liidu tööturule. Seni ei ole see ELi tööturul häireid põhjustanud. Raske on ennustada Ukraina täpset rahvaarvu pärast sõja lõppu ja seda, millistes sektorites tekib ELis tööjõupuudus, kui Ukraina saab ELi liikmeks. Kuid seni, kuni Ukraina töötajad vastavad vastuvõtvate ELi riikide tööjõuvajadustele, võivad nad leevendada tööjõupuudust ja kohalike töötajate ridu ennemini täiendada kui neid asendada.
Liitumislepingus üleminekuperioodide kehtestamine võiks ELi liikmesriikidele olla tõhus vahend Ukrainast pärit täiendava tööjõu sissevoolu jälgimiseks ja juhtimiseks. Ühtlasi aitaksid sellised üleminekuperioodid Ukrainal vältida tööjõupuudust, tagades inimkapitali säilimise riigis, eriti arvestades sõjajärgseks jätkusuutlikuks ülesehitamiseks ja taastumiseks vajaminevaid ressursse.
Kuni Ukraina töötajad vastavad vastuvõtvate ELi riikide tööjõuvajadustele, võivad nad leevendada kohalikku tööjõupuudust.
Eeliste poole pealt võiks Ukraina tugevdada Euroopa Liitu kui oluliste materjalide (liitium, titaan, gallium jne) ja peamiste põllumajandustoodete (teravili, õliseemned, taimeõlid jne) ülemaailmset tarnijat. See eeldab aga transpordiühenduste parandamist ja majandustegevuse vastavust ELi energiapoliitika ja rohepöörde eesmärkidele. Samuti võiks Ukraina oma tugevalt areneva IKT-sektoriga panustada ELi tehnoloogiliselt ning omandada oskusi ja oskusteavet IT- ja arvutiteenuste vallas – valdkondades, kus ELis on praegu tööjõupuudus.
Kokkuvõtteks
Ukraina ülesehitamine ja jätkusuutlik taastamine on proovikivi, mis nõuab märkimisväärset rahalist toetust. Erakapitali mobiliseerimine riigis sees on ülimalt tähtis, nagu ka joondumine ELi kavandatud Ukraina integratsiooni reformide järgi. Ülesehitustööd peaksid edenema käsikäes Ukraina Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike reformide elluviimisega.
Neid kaalutlusi ettenägelikult ja hoolikalt arvesse võttes võib Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga mitte ainult tõsta Ukraina staatust, vaid tugevdada ka ELi positsiooni ülemaailmsel areenil.