Ukraina sõja üleilmsed mõjud
2022. aasta on lõppemas. Maailma ajalukku läheb see aasta kurva ja häirivana. Vene riik ründas Ukrainat ilmselge eesmärgiga hävitada Ukraina riiklus ja tema territoorium annekteerida. Seejuures rikkus Vene riik ka kõiki sõjaõiguse reegleid, tappes, piinates ja vägistades tsiviilelanikkonda ning hävitades tsiviiltaristut.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor ning Diplomaatia vastutav väljaandja
Julgeolekukorraldus Euroopas sai ränga hoobi. Kokku see siiski ei varisenud, sest suurele osale Euroopale on ainus tõsine julgeolekugarantii NATO liikmesus. Ja sellesse usutakse endiselt, nagu näitab Soome ja Rootsi kiirkorras tehtud otsus liitumist taotleda. Euroopa Liit suutis olla efektiivne, pakkudes Ukrainale abi nii julgeoleku kui muudes valdkondades ja kehtestas (hoolimata mõne riigi ettevaatlikkusest ja Ungari teadlikust vastutöötamisest) Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid.
Aasta teine pool tõi ka heledamad toonid. Sai selgeks, et Ukraina ei murdunud. Nüüd ei arutata enam selle üle, kas Venemaa võib vallutada Odessa ja Kiievi, vaid millised territooriumid Ukraina järgmisena vabastab ja millal see toimuda võiks. Lääs on olnud palju ühtsem, kui Venemaa (ja ka Hiina) ootas. Pagulastega on hakkama saadud ja Venemaa energeetikašantaaž ei toimi. Energiasõltuvusest on vabanetud kiiremini kui ise usuti.
2023 ei tule kergem. Ukraina ei ole veel sõda võitnud ja liiga varajane kergendustunne võib saada saatuslikuks. Lihtsam pole ka diplomaatilisel rindel. Meie liitlaste hulgas on Venemaa suhtes jätkuvalt palju naiivsust.
Käesolev Diplomaatia number vaatleb Ukrainas peetava sõja mõjusid maailmale avaramalt. Väljaspool Euroopat ja laiemalt demokraatlike riikide maailma suhtutakse Venemaa agressiooni märksa neutraalsemalt. Tõsi, ÜRO Peaassamblee kõige põhimõttelisemates hääletustes
on ka enamik selle grupi liikmetest hääletanud Läänega koos. Aga see on nõudnud üsna suurt diplomaatilist pingutust ja toetuse püsimises ei saa paraku kindel olla.
See Diplomaatia number jääb paberajakirjana viimaseks. Hoolimata toimetuse pingutustest on globaalne trend paratamatu: juba praegu ületab Diplomaatia veebiväljaande lugejate hulk ülekaalukalt paberil lugejate oma. Otsustasime, et tuuleveskitega pole mõtet võidelda ja keskendume edaspidi sellele, et Diplomaatia koduleht oleks senisest kergemini leitav ning operatiivsem, ja mis kõige tähtsam, jõuaks senisest palju enamate inimesteni.