Sumõ Riikliku Ülikooli regionaalse julgeoleku uurimiskeskuse direktor
Ehkki Sumõ Riiklik Ülikool on seda teemat juba mitu aastat teoreetiliselt uurinud, puutusin mina säilenõtkusega vahetult kokku alles 24. veebruaril 2022 – kui Venemaa alustas täiemahulist kallaletungi Ukrainale.
Kui Vene väed sisse tungisid, viibis Sumõ oblastis väga vähe Ukraina sõjaväelasi. Võimalust, et Vene väed võiksid piiri ületada, polnud kunagi kaalutud. Esimese sõjapäeva lõuna paiku veeresid Vene tankid Sumõ kesklinna tänavail, ent okupantide kavatsused olid meile tundmatud. Vene üksused püüdsid linna blokeerida, avasid korduvalt selle pihta tule ning isegi üritasid mitu korda tormijooksu, aga edu jäi tulemata.
Ise hakkamasaamise tähtsus
Üks säilenõtkuse põhijooni on ühiskonna iseorganiseerumisvõime, mis omakorda on seotud sellega, kui tugev on usaldus kogukonna sees ning elanike ja kohalike võimude vahel. 24. veebruari hommikuks seisis Sumõ sõjakomissariaadi ees juba järjekord vabatahtlikest, kes relvi ootasid. Linnas oli avatud mitu humanitaarabipunkti ning tsiviilisikud olid hakanud koguma esemeid, mida kaitsetegevuses kasutada. Vaenlase tankide nägemine linnatänavail oli linlasi küll šokeerinud, aga vapustus asendus kiiresti tugeva tahtega midagi ära teha: hankida Molotovi kokteilide tarvis pudeleid, viia kohalikele territoriaalkaitsevägedele toitu ning koguda relvade ja varustuse ostuks raha.
Varsti sai selgeks, et linnal ja oblastil tuli põhiliselt tugineda omaenda territoriaalkaitse- ja partisaniüksustele. Valitsuse mobiilne kaitsestrateegia tähendas, et Ukraina relvajõud keskenduksid vaid üksikutele vaenlase pealetungisuundadele, sest pikal rindejoonel polnud võimalik iga linna või küla kaitsta. Territoriaalkaitsejõud olid Ukraina relvajõudude omaette väeliigina loodud alles 1. jaanuaril 2022, varem olid nad olnud maaväega integreeritud ja allunud sõjakomissariaatidele. Sõja puhkemise hetkeks polnud paljud nende administratiivsetest ja operatiivkontseptsioonidest lõpuni välja töötatud ega ellu viidud. Sõja alguspäevil oli Sumõs territoriaalkaitsega võimalik ühineda igaühel, kellel oli olemas pass või isikutunnistus, ilma vanusepiiranguta, ehkki eelistati võitluskogemusega inimesi. Peagi oli vabatahtlikke saadaolevatest tulirelvadest rohkem, nii et paljud määrati reservi.
Üks säilenõtkuse põhijooni on ühiskonna iseorganiseerumisvõime, mis omakorda on seotud sellega, kui tugev on usaldus kogukonna sees ning elanike ja kohalike võimude vahel.
Linnavalitsust kohustati andma territoriaalkaitsejõududele inventari ja neid katkematult toidumoonaga varustama. Kuna Sumõ linn oli vaid osaliselt Vene vägede valduses, oli teatud logistiline manööverdusvõime olemas. Pealegi tulid meile kasuks kaheksa varasemat emigratsiooniaastat – tarnete korraldamisel võisime arvestada Sumõ pagulaskogukondadega Poolas, Balti riikides, Tšehhis ja teistes ELi riikides. Vaid päevadega suutsime koguda rohkesti raha ja esitada välismaistele tarnijatele tellimusi. Poola rajati logistikasõlm, et kaubad otse Sumõsse vedada. Nii suutsime täita oblastikeskuse vajadusi ravimite ja sõjaliste kaupade järele, nagu droonid, raadiojaamad, soomusvestid, öövaatlusseadmed ja sõidukid.
Psühholoogiline sõda
Linna üldisele vastupanuvõimele tuli samuti kasuks tsiviilisikute kiire evakueerimine. Kohalikud võimud määrasid humanitaarkoridorid, et naised, lapsed ja vanurid saaksid bussidega lahkuda. Kõige kaitsetumate evakueerimine hõlbustas linna varustamist, sest esmatähtsatest kaupadest ja meditsiinitarvetest oli puudus. Paljud evakueeritud, sealhulgas lastega perekonnad, jätkasid pärast ohututesse paikadesse jõudmist kodulinna abistamist. Nad korraldasid rahastust ning kaupade välismaalt hankimist ja transporti.
Teine kordaminek oli Sumõ välistudengite evakueerimise erioperatsioon. Enne sõda õppis Sumõ Riiklikus Ülikoolis 1700 välismaalast 50 riigist. Esimesel sõjanädalal süüdistas Vene propaganda, mida esitas president Vladimir Putin ise, linnavõime välistudengite pantvangis hoidmises – väidetavasti ei lubatud välistudengeid linnast välja, et neid saaks inimkilpidena kasutada. Kuna siis ei leidunud ühtegi ohutut teed linnast välja, oli evakueerimine võimatu. Ülikooli juhtkond ja üliõpilasnõukogu hoidsid pidevalt saatkondadega kontakti ning tudengeid varustati kõige vajalikuga. Nad lahkusid turvaliselt linnast otsekohe, kui selleks avanes võimalus. Sel moel neutraliseeriti Venemaa katse kolmandate riikide kodanikke infooperatsiooniks ära kasutada.
Me ei arvanud kunagi, et leiaksime end keset vaenutegevust. Paljud vajalikuks osutunud toimingud polnud enne paigaski.
Sõjaajal kuulub ülitähtis roll ka psühholoogilisele vastupidavusele. Õhulöögid ja suurtükituli esimestel sõjanädalatel kriitilise taristu pihta pidid tsiviilelanikkonna hulgas paanikat esile kutsuma. Sel ajal esines sotsiaalmeedias avalikkuse moraali säilitamiseks suur hulk meedia-
tegelasi, analüütikuid, arvamusliidreid ning praegusi ja endisi ametnikke. See algatus polnud ülalt juhitud. Postitused sotsiaalmeedias kajastasid autorite isiklikke arvamusi ja erialateadmisi. Nende varal koostati Sumõ oblasti kohta operatiivteateid, koguti andmeid vaenlaste positsioonidest (selleks loodi internetti omaette jututoad) ning jagati videoid, mis kutsusid üles vajalikele ja praktilistele tegevustele.
Võrratu näide on Telegrami jututuba, mis loodi selleks, et tuhanded Sumõ elanikud saaksid teatada Vene sõjaväekonvoide paiknemisest ja liikumisest oblasti kiirteedel. Tihti saime sõnumite ilmumise järel rõõmu tunda teadete lugemisest, et üleöö oli hävitatud järjekordne Vene kolonn.
Tänavakunstnikud ja koomikud kasutasid oma annet, et inimeste stressi leevendada ja meeleolu tõsta. Linn korraldas kontserte ja väikseid etendusi – kõige meeldejäävam oli püstijalakomöödia ühes linna pommivarjendeist.
Sumõ kogemused illustreerivad vajadust osutada suurt tähelepanu sotsiaalsele sidususele, kui tahetakse valmistuda sõjaga seotud määramatuste puhuks. Me ei arvanud kunagi, et leiame end keset vaenutegevust. Paljud vajalikuks osutunud toimingud polnud enne paigaski. Nagu Eesti parlamendi liige Mati Raidma ütles Sumõs toimunud õppusel: „Kriisihetkel kaotavad tähtsuse kõik varasemad valemid ning toetuda saab vaid ümbritsevatele inimestele ja koostööle nende vahel.“ Jäin temaga siis nõusse ja võin nüüd tema sõnu korrata täie veendumusega.
Seotud artiklid
Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Informatsiooni Põhja-Korea sõdurite võimalikust saabumisest rindele hakkas kõigepealt levitama Ukraina sõjaväeluure, tehes seda neile iseloomuliku üldistusastmega ja rõhutades sündmuse kriitilisust. Sõjas oleva organisatsiooni puhul mõistetav teguviis, kuid tavalisele meediatarbijale ehk liiga paanikattekitav.
Julgeolekukohustused, mida Euroopa Liit on Ukraina liitumiseks valmis võtma
Euroopa Liidu (EL) järgmine idasuunaline laienemine paistab silma selle poolest, et võrreldes varasematega lähtub see enam julgeolekust. Seekord peab Euroopa ühinemisläbirääkimisi sõjas oleva riigiga, mis erineb märgatavalt eelnevate integratsioonivoorude teoreetilisest heidutusest või nõuannetest konfliktijärgseks rahu tagamiseks Lääne-Balkanil.
James Sherr: Sõda vale ja hirmu vastu
Visalt alles hoitud müüdid loovad omaenda tegelikkuse. Kui tahta neid kummutada, tuleb nendega võidelda. Võitlejatel, kes kasutavad selleks nii aktiivseid abinõusid kui ka retoorikat, peab aga olema oma kindel siht ja arusaam tegelikkusest.
Oleksandr V. Danõljuk: Lepituspoliitika asemel sundi ja heidutust
Hoolimata kõigist lääne katsetest veenda Venemaad hoiduma Ukrainale kallale tungimast, alustasid venelased 2022. aasta veebruaris suurimat sõda, mida on Euroopas pärast II maailmasõda nähtud. Selle tulemusel on nüüdseks surnud juba sajad tuhanded ja miljonitest on saanud põgenikud. Samuti on läbi kukkunud lääne katsed eskalatsiooni ära hoida.
Ben Hodges: Võidu sepistamine
Täna seisavad Ameerika Ühendriigid ja ta liitlased silmitsi üleilmsete probleemidega. Küsimus on – kas meil jagub poliitilist tahet, tööstusvõimsust, majanduslikku mõjuvõimu ja sõjalist suutlikkust, et neid ületada? Kas suudame võidu nimel organiseeruda ... või jääme lihtsalt, käed rüpes, passima?
Iulian Chifu: Venemaa raev ja laastamistöö Musta mere piirkonnas
Kahe viimase aastaga on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu andnud Musta mere piirkonnale uue ilme. Mereäärsed maad olid juba varem mitu korda hoiatanud, et sõda on tulemas.