Tobias Nurmsalu: Eesti-Jaapani suhted ja potentsiaal nende arendamiseks
Väikeriikidel, näiteks Eestil, on rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse saavutamiseks harva võimalust kasutada „kõva jõu” ehk otsese poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu vahendeid. Seetõttu on tähtis olla globaalsel plaanil esilekerkiv, silmapaistev – omandada mõjuvõimu „pehmet jõudu“ kasutades ehk arendada võimekamate riikidega diplomaatilisi suhteid.
Tartu Ülikooli riigiteaduste tudeng
Eestil oleks eriti kasulik edendada suhteid ülemaailmsel skaalal, mitte piirduda vaid Euroopa Liiduga. Hetkel jääb Eesti geostrateegilisest fookusest Aasias vajaka – kui tahta olukorda parandada, tuleks arendada suhteid just Jaapaniga. Seda põhjusel, et siiani on Eesti ja Jaapani, kahe paljuski erineva, kuid mitmes mõttes ka sarnase riigi vahel toiminud edukas ja mõlemale osapoolele kasulikuks osutunud koostöö. Potentsiaali koostöö süvendamiseks aga on veelgi.
Eesti ja Jaapani koostöö edasiviimine ei tohiks riikidele keeruliseks osutuda, sest nende väärtuste vahel leiab mitmed kattuvaid jooni. Kattuvust tõendab riikide paiknemine Inglehart-Welzeli kultuurikaardil, mis on väärtustekaart, kus vertikaaltelje mõõdikuks on traditsioonilised vs. ilmalik-ratsionaalsed väärtused ning horisontaalteljel ellujäämis- vs. eneseväljendusväärtused. 2023. aasta andmete järgi kalduvad mõlemad riigid vertikaalteljel pigem ilmalik-ratsionaalsete väärtuste poole (vt 2023 andmed). Ilmalik-ratsionaalsus näitab ühiskonna vastandumist traditsionalismile ehk religioossele autoriteedile ja traditsioonilistele pereväärtustele.
Horisontaalteljel paiknevad riigid üksteisest kaugemal: erinevalt Eestist on Jaapanis näha eneseväljendusväärtuste esilekerkimist. Eneseväljendust väärtustatakse ühiskondades, kus füüsiline ellujäämine on tagatud ning inimesed saavad tegeleda oma meeldumustega ja isikupäraste võimete arendamisega. Kui aga võrrelda 2017. aasta kultuurikaarti 2023. aasta kaardiga (vrd 2023 andmed ja 2017 andmed), saab täheldada, et aastatega on Eesti horisontaalteljel Jaapanile lähemale nihkunud.
Üksmeel küber- ja kultuuriteemades
Peale Inglehart-Welzeli kultuurikaardi on Eesti-Jaapani vahelisi sarnasusi näha ka eesmärkide ühildumises kübermaailmas. Jaapanil on nimelt vastastikku kasulik erisuhe NATOga, mille võtmevaldkondade hulka kuulub küberkaitse. Eesti on aga tuntud oma IT-valdkonna asjatundlikkuse poolest – seda peegeldab ka NATO küberkaitsekoostöö keskuse asumine Tallinnas. Eesmärkide kattumine oli ka ajendiks Eesti ja Jaapani küberkoostöö tihendamisele 2012. aastal. Ühiseid väärtuseid ja eesmärke arvesse võttes ilmneb fakt, et olenemata Eesti ja Jaapani geograafilisest paiknemisest erinevates regioonides, võimaldavad sarnased väärtused riikidel koostööd hõlpsamini arendada kui arvata osatakse.
Üheks edukaks koostöövahendiks saab pidada ka kultuuridiplomaatiat, mille olulisust on toonitanud ka Meliisa-Marianne Palipea oma bakalaureusetöös. Kultuuridiplomaatia võimaldab riigil koguda rahvusvahelisel areenil tunnustust, näidates ja rõhutades neid omadusi, mis muudavad riigi ainulaadseks.
Koostöö edendamist toetavad kahe riigi sarnased väärtused, kultuurilised sidemed ja ühised eesmärgid kübermaailmas.
Eesti ja Jaapani vahel on siiamaani toiminud märkimisväärselt tugevad kultuurisuhted, mida tuleks kindlasti ka tulevikus jätkata. Jaapani valitsus on aidanud kaasa Eesti kultuuri ja keeleõppe arengule, rahastades näiteks Tartu Ülikooli keelelabori ja Tallinna Ülikoolis asuva jaapani keele klassi sisustamist, Eesti Muusikaakadeemiat ja Eesti Kunstimuuseumi. Muusikavaldkonnast saab esile tuua, et Paavo Järvi oli 2015. aastast kuni 2022. aastani Tokyo NHK Sümfooniaorkestri peadirigent, lisaks on Neeme, Kristjan ja Paavo Järvi kõik juhatanud Jaapani juhtivaid orkestreid. Kõiki neid riikidevahelisi kultuurilisi saavutusi silmas pidades oleks Eestil vägagi mõistlik Jaapaniga kultuuridiplomaatiat edasi arendada.
Eesti ja Jaapani senine koostöö on olnud edukas ja riikidevaheliste suhete arendamisel on palju potentsiaali. Koostöö edendamist toetavad kahe riigi sarnased väärtused, kultuurilised sidemed ja ühised eesmärgid kübermaailmas. Jätkamisel tasub meeles pidada ja rakendada „pehme jõu“ vahendit ehk kultuuridiplomaatiat, mis on toiminud mitmetes Eesti ja Jaapani ühisprojektides, alates keeleõppe rahastamisest kuni kunsti ja muusikani. Eesti peaks globaalse silmapaistvuse nimel Euroopast kaugemale vaatama ning arendama suhteid Jaapaniga – sealjuures oleks tark ära kasutada kattuvaid väärtusi ja eesmärke ning erinevaid koostöövõimalusi.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala aine „Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus“ argumenteeriva teksti kirjutamise ülesande raames. Juhendasid Eleriin Miilman ja Ilona Tragel.
Seotud artiklid
Eestil tasub Indiat paremini tunda
2021. aasta on Eesti ja India suhetes tähtis mitmel põhjusel. 2020. aasta lõpus teatas India valitsus, et avab Tallinnas 2021. aastal saatkonna, mis saab olema esimene India saatkond Balti riikides.
Riina Kuusik-Rajasaar: Afganistani kodanikuühiskond on häireseisundis
USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht.
Hiina ja idealismi piirid
Realistlik Hiina-poliitika teenib Eesti huve paremini kui liigne väärtuste rõhutamine.
Kelle ühe Hiina poliitika(t järgida)?
Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.
India-Vene suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnas
Sõda Ukrainas raputas rahvusvahelist korda. Venemaa suhetes India ja teiste tähtsamate riikidega India ja Vaikse ookeani piirkonnas saabus otsustav silmapilk aga juba kaheksa aastat enne praegust sissetungi, nimelt Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, mis viis Venemaa aina süveneva isoleerumiseni läänest. Eriti USA-ga suhete halvenemine on sundinud Moskvat itta pöörduma ning elavdama kahepoolseid suhteid Hiina, aga vähemal määral ka Indiaga. India tähtsus vääribki eraldi vaatlemist.