Süvenev lõhe Venemaa ja Lääne vahel

Enamik nende ridade lugejaist oli arvatavasti vapustatud, kuuldes tänavu 24. veebruaril president Vladimir Putini otsusest alustada täiemahulist sõda. Tõenäoliselt elasid nad üle teise vapustuse, saades teada, mis toimub Venemaa Föderatsiooni niinimetatud sõjalise erioperatsiooni piirkonnas. Kolmanda vapustuse tekitas uudis, et Levada keskuse ja teiste korraldatud küsitluste tulemuste põhjal kiitis üle 80 protsendi venemaalastest Putini tegevuse heaks ja toetas Vene vägede tegutsemist. Kuna autor on Levada keskuse töötaja, peab ta oma kohuseks seda kolmandat asjaolu kommenteerida. (Need read on kirja pandud aprilli lõpus ja praeguseks võib olukord konfliktipiirkonnas, Venemaal ja maailmas olla märkimisväärselt muutunud).

Mida näitavad arvamusküsitlused?

Alustame näitajast, mis väljendab venemaalaste toetust Venemaa Föderatsiooni presidendi tegevusele. Venemaa sotsiaal-kultuurilise olukorra eripära pärast 1991. aastat oli meelekibeduse levik ja hirm riigi edasise lagunemise ees. Seetõttu oodati „nõrga“ Boriss Jeltsini asemele kedagi „tugevat“. Ja kui esile kerkis Putin, kelles nad nägid deržaava säilimise tagajat, käis tema valitsemisaja algusest peale avansina kaasas 60-protsendiline heakskiit. 2000. aastast kuni tänini pole see näitaja peaaegu kunagi langenud alla 60 protsendi. Putinile on 60-protsendiline heakskiit etalon. Pärast võitu Gruusia üle 2008. aastal, nagu ka pärast Krimmi liitmist 2014. aastal, tõusis tema reiting peaaegu 90 protsendini. Putin toimis ju vastupidiselt Lääne tahtele ehk siis venelaste arvates käitus Venemaa suurriigina.

2021. aasta lõpus püsis see juba mitmendat kuud 65 +/–2% tasemel. Kuid esimesed märgid vastasseisust USA ja NATOga põhjustasid Venemaa elanikkonna seas toetuse tõusu ning aprilli lõpus jõudis see 83 protsendini. On teada, et paljud nii Venemaal kui ka välismaal usuvad, et need andmed on valed ja üle paisutatud. Kontrollisime nende kehtivust. Need on täpselt nii tõesed, kui tõesed küsitluse andmed üldse olla saavad. Asi pole mõõtmisvigades, vaid ühiskondliku teadvuse harukordses seisundis. Peab ütlema, et kui Venemaa avalik arvamus hakkab uskuma, et president on juhtinud Venemaa võidule tema vaenlaste üle, võib reiting veel tõusta.

Ukraina operatsiooni algusega hakkas presidendi imago sümboolne tähendus vene massiteadvuses muutuma.

Eelöeldu käib nii-öelda asja kvantitatiivse poole kohta. Levada keskuse tehtud süvauuringud lubavad väita, et Ukraina sõjalise operatsiooni algusega hakkas presidendi imago sümboolne tähendus vene massiteadvuses muutuma. Nii oli juba varemgi juhtunud. Kui 2013. aastal sai Putin ühiskonna märkimisväärse kriitika osaliseks, siis Krimmi liitmise operatsiooni edu kujundas talle hoopis sõdalasekaitsja maine. Aastatel 2018–2020 Putini autoriteet langes, kuid praegustes oludes tekkisid tema kuvandisse karismaatilise liidri, mingi ülima ettenägelikkusega strateegi jooned. Asjaolu, et tema sammud olid täielik üllatus ja vastuolus harilike arusaamadega mõistus- ja õiguspärasusest (mis andis palju kõneainet), ei tõlgendanud avalikkus aja jooksul mitte valearvestuse, vea või muu säärasena, vaid vastupidi, tavamõistusele tabamatu poliitilise tarkuse ilminguna. Ja Putinit niimoodi nägevate venemaalaste silmis asetab see ta ilmselgelt kõrgemale kõigist teistest poliitikategelastest, kellega tal tuleb suhelda. Viimaseid omakorda püüab Venemaa avalikkus omaenda silmis aupaisteta jätta ja alandada. Erinevalt Lääne avalikkusest ei austa Venemaa avalikkus Ukraina presidenti ega NATOsse kuuluvate riikide juhte, vaid põlgab neid. Ühtlasi annab see Vene armee tegevusele erilise (ajaloolise) missiooni iseloomu, mis muudab kohatuks arutada selle operatsiooni puhtsõjalisi aspekte.

Vene relvajõudude ülistamine

Nii nagu selle ülemjuhataja, sõdib ka see armee Venemaa avalikkuse meelest kurjuse vastu, Lääne kui selle ajaloolise kurjuse kehastuse vastu. Sellises ettekujutuses kaotavad Ukraina relvajõud Venemaa avalikkuse silmis subjektsuse. Nad tegutsevad kellegi teise käsul või pimestatuna mõnest võõrast ideoloogiast („natsismist“). Vene elanikkond ei taju neid – vähemalt veel mitte – „tõelise“ vastasena sõjas.

Mis puudutab elanikkonna toetust Vene armee tegutsemisele Ukrainas, tuleks meeles pidada, et Lääne ja Venemaa elanikel on selle tegevuse kohta sisuliselt täiesti erinev info. Isegi kui räägitakse ühtedest ja samadest faktidest, antakse neile risti vastupidine hinnang. (Seejuures on Venemaal eriseadusega keelatud levitada Vene vägedega seotud sündmuste tõlgendusi, mida edastavad Ukraina ja Lääne meedia). Need pildid Ukrainas toimuvast, mida näevad Venemaa televisiooni vaatajad, täidavad neid uhkusega oma armee üle ja vihkamisega vaenlase vastu. Arvestades asjaolu, et rahuajalgi oli sõjaväe autoriteet tänapäeva Venemaal väga kõrge, need pildid ainult tugevdavad seda.

Mõlemal pool on tunda kalduvust rajada uus „müür“ või seada üles uus „raudne eesriie“. Ja mõlemal poolel on vägagi populaarne püüdlus end eraldada – Läänes Venemaast, Venemaal Läänest.

Eelöeldut Lääne ja Venemaa vaatlejate kardinaalselt erineva nägemuse kohta olukorrast tuleb ilmtingimata täiendada mõne sõnaga ka olemasolevatest sarnasustest. Nimelt on kalduvust rajada uus „müür“ või seada üles uus „raudne eesriie“ tunda mõlemal pool. Ja mõlemal poolel on vägagi populaarne püüdlus end eraldada – Läänes Venemaast, Venemaal Läänest. Seejuures on paljude ideoloogide ja ka avalikkuse teadvuses nii siin- kui sealpool aktiivselt kohal arvamus, et Venemaa ja Lääne lähenemise ideede ja suundumustega on jõutud lõppu. Et praegune lahkulöömine on igaveseks.

Venemaa ja Lääne suhted on praegu halvemad kui kunagi viimase saja aasta jooksul. Naaberrahvaste suhetele on tekitatud ülimalt ränka kahju. Pealegi on tõenäoliselt hullemad ajad veel ees. Ja siis nende järelmõju. On selge, et rahvad ei andesta üksteisele tehtud kurja ega löödud haavu.

Kuid ajalugu näitab, et inimesed oskavad ehitada sildu isegi üle sääraste kuristike. Ma loodan, et nii mõnigi lugeja jagab minu kindlustunnet, et need sillad ehitatakse, aga mõelda nende peale on võimalik ja vajalik juba täna. Selles ongi selle kommentaari mõte.