Suurbritannia ja Euroopa

Mul oli rõõm külastada vaimustavat Tallinna käesoleva aasta 6.-7. märtsil. Sel külaskäigul tõdesin meie kahepoolsete, ühistele huvidele ja väärtustele rajatud suhete tõelist väärtust ja ulatust. Võitleme me kõrvuti Helmandis, arendame oma juba praegu suurepäraseid kaubandussidemeid või taotleme Brüsselis realistlikke ja kasvule orienteeritud samme, mis aitaksid Euroopal toime tulla ebakindlas maailmas, leiame me ikka, et meil on palju ühist ja koostöö toob meile ainult kasu. Loomulikult tuleb mul lisada, et meie peaminister on tõsiselt pühendunud Põhja tuleviku foorumile, mis toob Põhjala ja Baltikumi partnerid ning Suurbritannia kord aastas kokku arutama suurt hulka meid kõiki puudutavaid küsimusi. Ühised väärtused, ühised huvid ja pragmaatilised seisukohad, mis tuginevad kahepoolsete suhete võrgustikule, on tänapäeval varasemast veelgi olulisemad.

Käesolevas artiklis arutan Suurbritannia seotuse üle ELiga, milles meie maa on aktiivne, kuid oma rahvuslikke huve kaitsev liige. Mõned kommentaatorid on seadnud kahtluse alla meie pühendumise ELile. Nad eksivad. Briti valitsuse meelest on kuulumine ELi ridadesse kindlalt meie rahvuslikes huvides nii praegu kui ka tulevikus. Ent EL ise peab õppima nutikamalt mängima. Liigagi sageli on Euroopa kriisiga silmitsi sattudes pöördunud endasse ja taandunud mugavustsooni, kus kõneldakse öö läbi lepingutest ja protsessidest, samal ajal kui ELi kodanikud nõuavad kõigis liikmesriikides, et juhid keskenduksid töökohtadele, majanduskasvule ja julgeolekule. Ma usun, et Euroopa peab asuma ambitsioonikate reformide teele, et olla konkurentsivõimeline, edasipüüdlik, enesekindel ja tulevikku suunatud. Lubage mul visandada meie ees seisvad probleemid.

Euroopa muutuvas maailmas

Muret tekitava finantskriisi pealispinna all on kogu aeg peitunud Euroopale palju suurem ja tähtsam probleem. Praegu toimub põhimõtteline ülemaailmse majandusliku võimu nihkumine läänest itta ja põhjast lõunasse. Siin ei ole tegu ainult suhtelise kasvukiirusega, mis on meile niigi masendavalt hästi teada. Siin on tegu konkurentsivõimega. Teised maad teevad sama, mida meie – aga odavamalt ja paremini. Teised maad välmivad ideid asjade tegemiseks, mida võiksime teha meiegi – aga ei tee. Teised maad tõmbavad ligi investeeringuid, mida arenguks vajaksime meiegi. Te ei pea siinkohal uskuma ainuüksi minu sõnu: Euroopa Komisjoni märkimisväärne 2012. aasta kasvu-uuring näitab, et “juba ammu enne praegust kriisi oli ELi üldine jõudlus peamiste konkurentidega võrreldes kesisem”. Ja meil ei tasu lasta end tüssata petukujutelmadest: majanduslikule nõrkusele on alati järgnenud poliitilise ja diplomaatilise mõju kahanemine.

Majanduslikule nõrkusele on alati järgnenud poliitilise ja diplomaatilise mõju kahanemine.

Selline on meie ees seisev tegelikkus. See võib kõlada ähvardavalt, aga ärge mõistke mind valesti: õitseng ei ole nullsummamäng. Ent kui me ei kohane olukorraga, võime sattuda kaotajate poolele. Kui me aga kohaneme, võime ära kasutada võimalusi, mida pakuvad tärkavad turud. Maailm muutub. Ja meie peame muutuma koos sellega, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

Nagu Eesti, on Suurbritannia kaubandusriik ja ühisturg on kaubanduse, investeeringute ja töökohtade mõttes meile väga kasulik. Ühisturg, ELi suurim saavutus, toob meie majandusse igal aastal 600 miljardit lisaeurot ning kümnest tähtsamast kaubanduspartnerist on seitse Euroopa riigid. Me oleme globaalsete investorite silmis värav ELi. 26 protsendil ELi-välistest kompaniidest on peakorter Suurbritannias. Suurbritannia välisotseinvesteeringud teistesse ELi riikidesse moodustavad 482 miljardit naelsterlingit.

Suurbritannia on praegu mahult Eesti kaheksas kaubanduspartner. Ma võin siinkohal rõõmu tunda, et Suurbritannia eksport Eestisse on viimasel aastal kahekordistunud. Suurenenud on ka Eesti eksport Suurbritanniasse. Kõnelnud visiidi ajal kõigist võimalustest kaubavahetust suurendada, olen ma kindel, et me suudame seda teha.

Võlad ja euro tulevik

Siiski ei saa silmi sulgeda tõsiasja eest, et mõlema riigi majandus kannatab nagu ka mujal Euroopas ja kaugemalgi. Ma tean, et nii Suurbritannia kui ka Eesti näevad kõvasti vaeva eelarve puudujäägi probleemi lahendamisega. Briti valitsus on välja töötanud agressiivse plaani, mis peab meie majanduse taas jalule aitama. Samal ajal kärbime sotsiaalkulutusi, külmutame avaliku sektori palgad ja suurendame pensioniiga. Me oleme julgeid otsuseid langetades näidanud, et on võimalik pälvida usaldust ja jõuda turgudest ette, mis viib laenamise kulud alla. Ülejäänud Euroopa vajab samasugust julgust. Kuid me kõik peame tegelema ka suureneva tööpuuduse probleemiga. Õigupoolest on üle pooltes ELi liikmesriikides praegu viiendik noori tööta.

Suurbritannia ei kuulu küll Eesti moodi eurotsooni, aga euro edu on meie rahvuslikes huvides. Me oleme teinud suure panuse eurotsooni stabiilsusele ja kasvule. Lõppeks läheb 40 protsenti meie ekspordist eurotsooni ja selle volatiilsus tekitab Suurbritannia majanduses ebameeldivaid tõmblusi. Me tahame näha kiireid, julgeid ja praktilisi samme, mis paneksid Euroopa riikide majanduse kasvama ja aitaks luua töökohti. Suurbritannia on olnud neis aruteludes eesliinil. Kuid me peame kiiremini tegutsema. Võtmeks on siin turud, mis soovivad kinnitust, et eurotsooni tulemüür on piisavalt tugev, et Euroopa pangad on piisavalt rekapitaliseeritud ja et probleemidega sellistes riikides nagu Kreeka on nõuetekohaselt tegeldud.

Praegu toimub põhimõtteline ülemaailmse majandusliku võimu nihkumine läänest itta ja põhjast lõunasse.

Samal ajal soovime koos Euroopa kolleegidega luua turvalisema ja vastutustundlikuma Euroopa finantsteenuste sektori. Tugev finantskeskus Londoni südames on äärmiselt kasulik nii Suurbritanniale kui ka kogu Euroopa Liidule. ELi maad eksportisid 2010. aastal finantsteenuseid 132 miljardi euro eest, mida oli kaks korda enam kui Ühendriikidel. Detsembrikuisel Euroopa Ülemkogul püüdsime paika panna ühisturu ja finantsteenuste kaitsemeetmed. Meie ettepanekud olid mõõdukad, mõistlikud ja asjakohased ning ELi kui terviku huve arvestavad. Me ei üritanud hankida Suurbritanniale ebaausaid eeliseid. Me soovisime liikuda edasi kahekümne seitsmekesi ja kahetseme, et see ei olnud toona võimalik. See oli väga raske otsus, aga õige.

Õitseng: kasvu edendamine

Praeguse kriisi ainuke pikaajaline lahendus seisneb Euroopa majanduskasvu edendamises. Briti valitsus on esitanud oma mõtted kasvu kohta, mis tuginevad neljale printsiibile: ühisturu laiendamine, vabakaubanduse edendamine, bürokraatia vähendamine ja keskendumine innovatsioonile. Me oleme rõõmsad, et märtsikuine Euroopa Ülemkogu oli meiega ühel meelel.

Esiteks tuleb meil ühisturgu tugevdada laiendamise kaudu, hõlmates digitaalmajanduse, energeetika, vähese süsinikuheitega majanduse ja hädasti vajaliku teenustesektori edasise liberaliseerimise. Üks põhjus, miks suurettevõtted investeerivad Suurbritanniasse, Eestisse ja mujale ELi, peitub selles, et nad soovivad pääsu ühisturule. Ent mõnes äärmiselt tähtsas valdkonnas on meievaheline vabakaubandus endiselt takistatud. Ühisturg ei ole pidanud sammu teenuste ja tehnika muutumisega. Digitaalne ühisturg võiks tuua Euroopa majandusele tulu üle 800 miljardi euro.

Teiseks vabakaubanduse edendamine. EL on palju ära teinud rahvusvahelise kaubanduse edendamisel, aga me peame tegema rohkem. Me sooviksime muuta 2012. aasta ELi kaubanduslepingute aastaks, leppides enne kevadist Euroopa Ülemkogu kokku ELi-India vabakaubanduslepingu põhijoontes ning elavdades ELi-USA majandusliku koostöö süvendamise ja kaubavahetuse liberaliseerimise kõnelusi. Euroopa Komisjoni hinnangul võib kõigi kaubanduskõneluste edukas lõpetamine suurendada Euroopa Liidu SKTd 60 miljardi euro võrra.

Kolmandaks tuleb vähendada ettevõtlusel lasuvat koormust. Firma käivitamise keskmine kulu on ELis kõrgem kui peamiste konkurentide juures. USAs kulub ettevõtte rajamiseks 644, ELis aga 2285 eurot. Suurettevõtete sõnul avaldab negatiivset mõju ka ELi seadusandlus. Me oleme saavutanud Euroopas mõndagi olulist, eriti väikeettevõtetele kehtivate eeskirjade vähendamise osas. Mikroettevõtted ei pea ennast vaevama mitmete raamatupidamiseeskirjadega. Edaspidi eeldab komisjon, et mikroettevõtetele ei laiene ka uued eeskirjad, kui nende rakendamine ei ole just väga hästi põhjendatud. Need on kõik sammud õiges suunas, aga me peaksime minema palju kaugemale. Me peame samal ajal kindlustama ühisturu eeskirjade järgimist, mida praegu tihtipeale rikutakse. Kõik sellised meetmed tuleb kasutusele võtta nii, et see ei nõua lepingu muutmist ega anna komisjonile võimutäiust juurde.

Meie peaminister on tõsiselt pühendunud Põhja tuleviku foorumile, mis toob Põhjala ja Baltikumi partnerid ning Suurbritannia kord aastas kokku arutama meid kõiki puudutavaid küsimusi.

Ja lõpuks innovatsioon. Turu avamine on väga tore, aga me vajame ka innovatiivset mõtlemist, et toodaksime nii praegu kui ka edaspidi just neid kaupu ja teenuseid, mida maailm tõepoolest vajab. Innovatsiooni ja majanduskasvu seos on hästi teada. Arvud lubavad väita, et Suurbritannias langes 2000.–2008. aastal 64 protsenti tööjõu tootlikkuse kasvust innovaatikasse paigutatud investeeringute arvele. Sama võib öelda kogu maailmajao kohta. Euroopa võib uhkustada maailmatasemel haridusega, mis annab innovaatiliselt mõtlevaid ja ettevõtlikke noori, kes pulbitsevad äriideedest. Kuid me ei toeta neid piisavalt. Me peame edendama ELi uurimis- ja investeerimisfonde, muutma nende kasutamise lihtsamaks ja paindlikumaks, et ettevõtlikke ideid oleks võimalik muuta toodeteks, mida inimesed innukalt ostaksid. Me peame edasi liikuma selle tohutu loovuse ja kogemuse baasil, mille üle Euroopa võib uhkust tunda.

Tulevikku vaatav ja turvaline Euroopa

Ütlematagi on selge, et kui ka Euroopa tegeleb oma probleemidega, peab ta ometi avali silmi jälgima meie ümber muutuvat maailma ning kujunevaid julgeolekuohte, olgu need poliitilised või keskkonnaalased. Mis puutub meie kõige vahetumasse naabrusse, siis Suurbritannia toetab jõuliselt ELi laienemist ja naabruspoliitikat. Me usume, et ELi liikmestaatus peaks olema kättesaadav igale Euroopa riigile, kes tahab liiduga ühineda ja vastab kindlaks määratud liitumiskriteeriumidele. Jätkuvalt reformidele pühenduv Horvaatia sillutab kõigile Lääne-Balkani riikidele teed Euroopa tulevikku.

Nii Eesti kui ka Suurbritannia teavad, et ELi liikmestaatus soodustab võimsalt muutuste elluviimist. Liitumisprotsess aitab süvendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi. Sellest tulenev stabiilsus suurendab investorite usaldust. Kogu Euroopas püsib ja tugevneb vabadus, demokraatia ja õigusriik. ELi külgetõmbejõudu oma naabritele ei tohi alahinnata ning meie pilk on pööratud selliste riikide nagu Eesti poole, kes aitaksid oma kogemuste ja arusaamistega kaasa naabruse hõlmamisel.

Suurbritannia võib geograafiliselt asuda Euroopa lõuna- ja idanaabritest küll väga kaugel, aga me tunnetame äärmiselt selgelt, kui tähtis on tagada julgeolek meie piiridel. Meie strateegia toimib ainult siis, kui naabritele pakutavad peibutised on piisavalt usutavad ja köitvad ning me peame kinni enda seatud tingimustest. Me peame samal ajal kindlalt püsima ka selle juures, et abistaksime ainult neid partnereid, kes võtavad reforme tõsiselt. Pikaajaline korrumpeerunud režiimide toetamine on tublisti õõnestanud ELi usaldusväärsust. Sekkumine Liibüas oli ere näide Euroopa suutlikkuse kohta võtta seisukoht rahvusvahelistes küsimustes. Viimasel ajal on EL olnud esirinnas Iraani probleemi lahendamisel, avaldades korraga nii survet kui ka püüdes Iraani kaasa tõmmata. See on just niisugune ühtsus ja solidaarsus, mida me peame edaspidigi ilmutama, et saavutada ELi ja liikmesriikide ühiste pingutustega meie eesmärgid.

EL on palju ära teinud rahvusvahelise kaubanduse edendamisel, aga me peame tegema rohkem.

Meie prioriteetidest rääkides tuleb kahtlemata puudutada ka Euroopa kollektiivset kaalu nii olulises teemavaldkonnas nagu kliimamuutused. Durbani kliimamuutuste konverentsi tulemused on puhunud sisse uue elu rahvusvahelistele läbirääkimistele. Läbirääkimiste käigus sündis ELi ja kõige ohustatumate riikide liit, mis hoiab elus lootuse saavutada juriidiliselt siduv kokkulepe. Siinses kontekstis näitab see eelkõige seda, kui väärtuslik on ELi ühtsus rahvusvaheliste tulemuste saavutamisel. Ma olen kindel, et me võime loota ka edaspidi Eesti toetusele ELi väga olulise eesmärgi saavutamisel vähendada süsinikuheidet 20 protsendi asemel 30 protsenti. See taandub ELi tähtsusele kasvu ja õitsengu mootorina: ei tasu unustada, et roheline, vähese süsinikuheitega majandus on kasulik meie pikaajalisi majandushuve silmas pidades, tuues kaasa innovatsiooni, majanduskasvu, töökohad ja kaubandusvõimalused. Ülemaailmne vähese süsinikuheitega ja keskkonnaalaste kaupade ja teenuste maht on juba praegu 3,2 triljonit naelsterlingit aastas.

Lõpetuseks tahan öelda, et me soovime näha tõhusat, paindlikku ja ambitsioonikat Euroopat, mis suudaks asjakohaselt ja tõhusalt reageerida meie kõigi tulevikus ees seisvatele probleemidele. Suurbritannia on valmis endiselt jõuliselt sellesse panustama. Kahepoolsed suhted on väga kasulikud ning me peame neid arendama tarmukalt ja loovalt, kuid mõneski küsimuses peab Euroopa kõnelema ühel häälel.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane