august 21, 2015

Sõlmkohad: immigrandid ja Venemaa

Reuters/Scanpix

Mida peaks Euroopa, sealhulgas ka Eesti, hakkama peale mandrile tunglevate immigrantidega? Missugune lähenemine on õige? Kas ja kuidas peaks neid vastu võtma? Eestis on debatt immigrantide küsimuses ületanud kohati hea maitse piiri, lõhestanud kogukondi ja ajanud omavahel tülli seniseid sõpru ja tuttavaid.

Delikaatsest immigrantide küsimusest kirjutab immigratsioonipoliitika ekspert Uku Särekanno. Tema sõnul ei ole esimeseks suureks väljakutseks Euroopale mitte piiride valvamine, vaid efektiivse väljasaatmispoliitika kujundamine.
„Siin on püütud liikuda kommionu teed. Naabritele pakutakse raha ja viisavabadust selle eest, et nad paremini oma piiri valvaks ning lisaks oma kodanikud ning ka kolmandate riikide kodanikud kiirkorras tagasi võtaks. Näiteks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sõlmitud tagasivõtulepingu hinnaks oli viisavabadus diplomaatiliste passide omanikele, mida oli Eesti sisejulgeoleku asutustel üsna raske alla neelata,“ kirjutab Särekanno.
Televiisorist paistavad meile aga-ajalt õudsed kaadrid maailma tabanud katastroofidest, kus on tavaliselt palju inimohvreid. Kuidas aga käib tegelikkuses ohvrite abistamine ja töö katastroofipiirkonnas, sellest annab põhjaliku ülevaate Eestist mitmes katastroofipiirkonnas käinud Gert Teder.
Eesti Välispoliitika Aasia ekspert Oliver Ait kirjutab muutustest Hiina välispoliitikas. Tema sõnul on Hiina rahvusvaheline positsioon kasvanud, see aga võib tähendada loobumist senisest mittesekkumispoliitikast ja lülitumist agressiivsemale välispoliitikale.
23. august on teatavasti Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäev. Sellest paktist kõneleb intervjuus väga negatiivselt Venemaa riigiarhiivi elupõline direktor Sergei Mironenko, kes peab MRPd kuritegelikuks. Küllaltki erinev seisukoht, arvestades Venemaal levinud hüsteeriat teistsuguste seisukohtade suhtes Teise maailmasõja ja selle eelloo kohta.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Kalev Stoicescu on veendunud, et lääne ja Venemaa konfrontatsioon kujuneb pikaajaliseks, millega peab arvestama ka Eesti. „Nii kaua, kuni Venemaal kestab Putini ajastu, ei ole vähimatki põhjust loota kliima paranemist ega uskuda Kremli mis tahes lubadusi,“ kirjutab ta.
Ago Gaškov ja Aimar Ventsel on lugenud raamatuid Vene ajaloost ja tänapäeva Vene poliitikast.

Kategooriates: Paberväljaanne