Sõda nõuab eurooplastelt kannatlikku meelt 

Lehitsedes mulluseid majandusprognoose, meenub, et käesolev aasta pidanuks tulema suhteliselt rahuliku, pandeemiast ärkamise järgse normaliseerumisega. Majanduskasv oleks pidanud pisut aeglustuma ja inflatsioon kiirenema. Venemaa julm sissetung Ukrainasse muutis kõik varasemalt koostatud majandusprognoosid kehtetuks.

Paratamatult ümbritseb nii oluliselt kärbitud kasvuprognoose kui ka tõstetud inflatsiooniprognoose suur ebakindlus. Oleme olukorras, kus lühiperioodi prognoosi koostamine on võrratult keerukam kui pikemate majandusarengute visandamine. 

Sõja mõjud 

Kuigi praeguseks on toormehinnad mõnevõrra langenud, jääb sõja peamiseks üleilmset majandust kujundavaks kanaliks kiire hinnatõus. Ennekõike Euroopas on tavapärasest ligi viis korda kõrgemaks osutunud inflatsioon suurel määral kujundatud energiahindade järsust tõusust. Majanduskasvu aeglustumine ongi suurel määral põhjustatud nii äärmiselt kõrgest inflatsioonist kui ka sellega võitlemisest. Järgmisel, 2023. aastal kulmineeruvad ilmselt kõrgest inflatsioonist tingitud ostujõu languse kui ka keskpankade kiirelt kergitatud intressimäärade kasvu mõjud. 

Võrreldes mulluste prognoosidega on enamikus riikides kogu selle aasta jooksul intressimäärasid oluliselt kiiremini tõstetud. Eelmisel, 2021. aastal kiirendas majanduskasvu pandeemiajärgne karantiinimeetmete leevendamine. Seega oli mullune majanduskasvu tõus ennekõike tingitud pandeemia kulminatsioonis aset leidnud majanduslangusest taastumisest. Karantiiniperioodil tühjaksostetud laod, peatunud tootmine ja seetõttu tekkinud tarneraskused tõid suhteliselt kiirelt taastuva nõudluse tõttu kaasa hindade tõusu. Sedalaadi pakkumispoolsed piirangud pidid majandusaktiivsuse käivitumisel järk-järgult leevenema. Sõjategevus tõi kaasa seninägematult järsu energiahindade tõusu. 

Palgakasvu tuleb ohjeldada 

Otsese vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse rakendasid lääneriigid majandussanktsioone. Nüüdseks on üle tuhande Venemaa turul tegutsenud ettevõtte teatanud riigist lahkumisest. Rahvusvahelistel ettevõtetel on ametlike sanktsioonide ja juriidiliste piirangute kõrval veel tähtsam Venemaa äri lõpetamist survestav tegur – Lääne tarbijate surve. Avalikkuse surve on ettevõtted sisuliselt valiku ette pannud: kas jätkata oma tegevust Venemaal või mujal maailmas. Et Venemaa moodustab vaid ligi kolm protsenti üleilmsest ostujõust, siis Lääne tarbijatele orienteeritud ettevõtetel alternatiivi Venemaalt lahkumisele enamasti polnudki. 

On märkimisväärne, et Vene-suunalise äri lõpetamine ei ole väljaspool energiasektorit euroala riikide majandusnäitajates suurt langust kaasa toonud. Venemaa majandus sõltub aga enam kaubandussuhetest Hiinaga, kelle eksport Venemaale suurenes aasta esimesel poolel aastatagusega võrreldes kolmandiku võrra. 

2023. aastal kulmineeruvad ilmselt kõrgest inflatsioonist tingitud ostujõu languse kui ka keskpankade kiirelt kergitatud intressimäärade kasvu mõjud.

Arusaadavalt ei ole majandussanktsioonid välksõja pidamise instrument, sest nende mõju avaldub pikema aja jooksul. Vene tarbija, kes on juba tuttav lääneliku elustiiliga, langeb tagasi 1980ndate stagnatsiooniaega. Isolatsioon ja tehnoloogiline mahajäämus hakkab ajas pigem süvenema ning piirab edaspidi järjest enam ka Venemaale tähtsa naftatööstuse tegevust. Kuid ka Venemaa energiast sõltuvad Euroopa riigid peavad väga kiirelt leidma alternatiive Venemaa nafta- ja gaasitarnetele. 

Lähtepositsioon muutusteks on Euroopa riikides küllaltki hea: enne intressimäärade tõstmist olid tööpuudus ja intressimäärad ajalooliselt madalaimatel tasemetel. Madal tööpuudus viitab samas võimalusele, et kiire hinnakasv kandub ilmselt üsna kiirelt üle palgakasvuks. Lääneriikidele on kõikuvate energiahindade mõjul tõusvad tööjõukulud konkurentsivõimet kahjustavad. Juba varasemaltki väga hüplikud energiahinnad võivad ka tulevikus järsult langeda, kuid palkade kärpimine on Euroopa küllaltki jäikade tööturgude tingimustes peaaegu välistatud. Palgakasvu ohjamine on seega vajalik konkurentsivõime säilitamiseks.  

Keerulised aastad 

Ettevõtted on Euroopas olnud küllaltki leidlikud, põhipalga tõstmise asemel rakendatakse ühekordseid väljamakseid. Pikas perspektiivis on põhipalga tõstmisest odavam maksta tänavu üks kuupalk lisaks. Sel moel ei seo ettevõte end pikaajaliselt kõrgema palgakuluga. 

Energiahindade rekordtasemete kaudu on edastatud võimas signaal energiasäästuks. Kiirelt kerkinud maagaasi hinna ning tavapärasest soojema sügise mõjul on Euroopa Liit gaasitarbimist 2019.–2021. aasta keskmisega võrreldes tänavu esimese kümne kuuga ligikaudu 13 protsenti kärpinud. Energia kokkuhoid, Venemaa energia ajutine asendamine fossiilsete kütustega ning rohepöörde mõistlikus tempos läbiviimine muudavad Euroopa riigid Vene energiast sõltumatuks. Selle hinnaks on ilmselt siiski mõni talv suuremat ebakindlust energia varustuskindluses. Iga kuu on aga pakkunud positiivseid uudiseid varustuskindluste tehniliste probleemide lahendamisega edenemises, mistõttu pole olukord nii määramatu nagu kevadel. 

Majanduspoliitiliselt on lähiaastad aga keerulised. Majandusaktiivsuse küllaltki järsk langus kombinatsioonis kõrge inflatsiooniga tekitab vastuolu rahapoliitika ja eelarvepoliitika rakendamises. Eelarvepoliitika kujundajad leiavad aeglustuvast majanduskasvust järjest rohkem kiusatust majanduse ergutamiseks eelarve defitsiidi kaudu. Nõudluse ergutamine toob paratamatult kaasa ka surve hindade tõusuks.  

Keskpangad seevastu näevad kasvanud inflatsioonis ohtu hinnastabiilsusele ning tõstavad intressimäärasid, et nõudlust vähendada. See võib viia märkimisväärsele riigivõla kasvule järjest kõrgemate intressimäärade tingimustes.   

Keeruline aeg vajab tõhusat koordinatsiooni eelarvepoliitika ja rahapoliitika vahel. Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning keskendumine piiratud mahus hoolikalt sihitud lühiajalistele ja ühekordsetele abimeetmetele on seetõttu vajalik nii eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse kui ka hinnastabiilsuse seisukohalt. 

Uus olukord nõuab kohanemisvõimet, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Ka ajutine ostujõu langus on igaühele ebamugav. Kuid mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on seda pingutust väärt.