Sihikul olemine

Alates varakevadest on Venemaa võimud sõltumatu meedia esindajaid üks ühe järel rünnanud. Esmalt Meduza, seejärel Projekt. Politsei vahistas uuriva ajakirjaniku Roman Anini ja otsis tema maja läbi. Mis toimub?

Lisaksin sellesse nimekirja ka sõltumatu väljaande Doxa, mida juhtisid Moskva kõrgema majanduskooli üliõpilased. Ma arvan, et vähemalt kolm neist on nüüd vanglas. Nad vahistati ettekäändel, et nad innustavad teismelisi protestides osalema.

Mis on muutunud, et valitsus on jõudnud sellise mahasurumiseni?

Kuigi ajakirjanike tõeline vaigistamine algas tänavu jaanuaris, oli minu arvates pöördepunkt eelmisel suvel, kui [Venemaa president Vladimir] Putin otsustas põhiseadust muuta. (Üks muudatustest andis Putinile õiguse kandideerida veel kaheks kuueaastaseks presidendi ametiajaks – I.S.) See oli väga ebapopulaarne otsus. Nad pidid hääletustulemusi võltsima. See ei olnud isegi referendum. See oli mingi veider ebaseaduslik hääletamine. Minu meelest ootas Putin väga tugevaid proteste erinevates regioonides. Eriti seetõttu, et see langes kokku protestidega Valgevenes ja Habarovskis, kus kohaliku kuberneri vahistamine vihastas inimesed välja. Putin arvas, et olukord võib muutuda plahvatuslikuks, ja ilmselt oli ta mure õigustatud, sest pinge oli väga suur.

Kas see oli põhjus, miks rünnati peamist opositsioonijuhti Aleksei Navalnõid?

Putin otsustas eelmisel suvel kaks korda, et Aleksei Navalnõi tuleb tappa. Esimene katse tehti juunis, teine juulis. Minu meelest näitab see, et Putin kartis, sest Navalnõi pidi juhtima proteste erinevates regioonides. Kui tal ei õnnestunud Navalnõid tappa ja viimane naasis Venemaale, hakkas Kreml kodanikuühiskonna aktiviste tugevasti survestama. Võeti vastu mitu uut seadust. Üks neist lubas nimetada igasugust rahumeelset liikumist äärmusliikumiseks. Selle tulemusena märgistati Navalnõi fond äärmusorganisatsiooniks.

Miks naasis Navalnõi Saksamaalt, kus teda pärast mürgitamist raviti, Venemaale? Ta teadis, et tõenäoliselt ta vahistatakse.

Minu arvates ta lootis, et seda ei juhtu. Ma pole seda tema meeskonnaga arutanud, aga uskusin, et on 50 : 50 võimalus, et ta Venemaal vahistatakse. Navalnõi tahtis näidata eeskuju ja minna tänavatele. Ta ei soovinud olla nagu Garri Kasparov, kes elab Ameerikas, kirjutab kriitilisi poliitikakolumne, kuid ei ole Venemaal päriselt poliitiline tegelane. Kasparov ei saa välismaalt midagi mõjutada, olgugi et ta on tark ja vapper inimene. Kui oled ajakirjanik, võid töötada ka välismaalt. Kui oled aga aktivist, on see võimatu. Navalnõi otsustas, et ta on pigem Vene Nelson Mandela kui Garri Kasparov.

Kui oled ajakirjanik, võid töötada ka välismaalt. Kui oled aga aktivist, on see võimatu. Navalnõi otsustas, et ta on pigem Vene Nelson Mandela kui Garri Kasparov.

Nelson Mandela kandis pikka vanglakaristust, kuid Navalnõil on suur oht surma saada.

Jah, see on riskantne, aga kui oled opositsioonis ja aktivist, pead riskima, et tasu lõigata.

Ütlete, et Vladimir Putin ootas pärast põhiseaduse muutmist ühiskonnalt tagasilööki. Seda aga ei juhtunud. Miks?

Valitsus tegi opositsiooni mahasurumisel suurepärast tööd. Nad muutsid protestimise nii kulukaks, et tavainimesed kartsid osaleda. Nad mürgitasid Navalnõi – protestide ühe peakorraldaja. Nad ähvardavad tuhandeid inimesi. Anonüümsete surmaähvarduste saamiseks piisab rahumeelsete valimiste jälgimisest. See on väga mürgine keskkond.

Lisaks keelati koroonaviiruse epideemia tõttu kogu tegevus tänavatel. Ma tean, et see pole just kuigi hea vabandus, sest paljudes riikides inimesed jätkasid protestimist. Venemaal arvasid mõned aktivistid, et peaksime paar kuud ootama ja siis meelt avaldama. Kahjuks magasid nad sobiva hetke maha.

Kreml on algatanud aktivistide vastu kümneid kriminaalasju, paljud on vahistatud ja vangistatud. Kui asetada see kõik konteksti, on selge, miks ajakirjanikke praegu survestatakse.

Enne eelmist suve oli olemas punane joon, mida Kreml ei julgenud ületada. Kui mõned föderaalse julgeolekuteenistuse FSB keskastme ohvitserid otsustasid jälitada [Meduza ajakirjanikku] Ivan Golunovit, et teda väidetavalt karistada Moskva valitsuse uurimise eest, järgnes Vene meedia ja avaliku elu tegelaste tohutu toetus Golunovile. See ei olnud isegi riikliku tähtsusega lugu, kuid pärast seda oli kõigile selge, et seda punast joont ei tohiks ületada ning ajakirjanikke süüdistada. Aastal 2020 tundsid ajakirjanikud end veel üsna turvaliselt.

Kuidas erinevad need viimased mahasurumised Golunovi juhtumist?

See on uut tüüpi mahasurumine, sest seda ei telli tundmatud FSB ohvitserid, vaid inimesed, kes töötavad Kremli heaks ja kelle tegevuse on heaks kiitnud Putin isiklikult. Nüüd tegelevad nad oluliste uurivate ajakirjanikega, kes on tuntud nii kodu- kui välismaal. Ma arvan, et nad lihtsalt katsetavad, kui palju nad võivad seda punast joont ületada. Nüüd on ajakirjanikud need, kellel on piisavalt julgust Putinile ja tema kaaslastele vastu astuda, paljastades nende seoseid maffia, korruptsiooni, mõrvadega jms. Loomulikult mõjutavad nad vägagi avalikku arvamust.

Sellegipoolest ei ole olukord Venemaal nagu Türgis, kus algas jaht kõigile kuulsatele ajakirjanikele ja aktivistidele ning tuhanded neist vahistati. Venemaal on loogika natuke teine. Võimud tegelevad ajakirjanikega ükshaaval, et külvata hirmu, heidutada. Kümned ajakirjanikud lahkuvad riigist, eriti pärast Valgevenes toimunut. Tavaliselt on Valgevene rõhumises Venemaast sammu võrra ees. Nad on juba vangistanud kümneid ajakirjanikke. Ma arvan, et aasta lõpuks ei ole Valgevenes alles ühtegi sõltumatut meediaväljaannet. Viimasel ajal on Valgevenest lahkunud kõik ajakirjanikud, kes vähegi said. Meil ei ole veel nii suurt ajakirjanike riigist lahkumise lainet, kuid siiski on see suurim põgenemine kaasaegse Venemaa ajaloos.

Miks kuulutati Meduza välisagendiks, kuigi nad ei keskendu uurivale ajakirjandusele?

Sõltumatu meedia on Venemaal kuritegu. Väljaanne nagu Meduza mainib iseenesest mõistetavalt The Insideri ja Bellingcati lugu, kuidas FSB ohvitserid mürgitasid Aleksei Navalnõi. Või tsiteerivad Projekti Putini tütre uurimist. Neid lugusid lihtsalt ei saa ignoreerida, sest siis oled kohe propagandist. Neutraalsuse ja Putini-vastasuse vahel jookseb väga õhuke piir. Kui kirjutad, et Putin üritas Navalnõid tappa, on see Putini-vastasus. Nüüd oleme kõik ühes paadis: aktivistid, ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad, valitsusvälised organisatsioonid, haridussüsteemi inimesed. Igaüht, kes pole valitsusele täielikult lojaalne, nimetatakse riigivaenlaseks ja ta vangistatakse.

See tähendab siis uuriva ajakirjanduse surma Venemaal?

Arvan, et Venemaa uus reaalsus on suur hulk kodumaa ajakirjanikke, kes töötavad välismaal. Internetis kehtestatakse karmid piirangud: veebisaidid on saadaval ainult VPNi kaudu. Internet muutub varasemast tunduvalt anonüümsemaks, sest karistusi on palju mitte ainult ajakirjanikele, vaid ka lugejatele, kui nad jagavad sõltumatu meedia artikleid. Lugejat võib trahvida ja kriminaalkorras karistada nn soovimatu organisatsiooni avaldatud artikli jagamise eest.

Internet muutub varasemast tunduvalt anonüümsemaks, sest karistusi on palju mitte ainult ajakirjanikele, vaid ka lugejatele, kui nad jagavad sõltumatu meedia artikleid. Lugejat võib trahvida ja kriminaalkorras karistada nn soovimatu organisatsiooni avaldatud artikli jagamise eest.

See on uus reaalsus. Me ei tea, kui kaugele lähevad Putin ja teda ümbritsevad inimesed, näiteks kõige läänevastasemad inimesed nagu [Aleksei] Gromov (vastutab riikliku propaganda eest – I.S.) või [Nikolai] Patrušev (Venemaa julgeolekunõukogu sekretär – I.S.).

Ehk vaikus pärast põhiseaduse muudatuste kinnitamist eelmisel suvel ja Putini mure lähenevate riigiduuma valimiste tulemuste pärast septembris on peamised põhjused, miks Kreml potentsiaalseid kriitikuid vaigistab?

Jah, sest kuni põhiseaduse muutmiseni mängis Venemaa poliitiline süsteem õiguspärasuse mängu. Nad teesklesid, et see on lääneriikidest pisut erinev, kuid siiski omamoodi demokraatia, kuhu kuuluvad vaba meedia, erakonnad ja valimised. Nüüd rebivad nad need kaunistused maha. Esimest korda lükatakse Venemaa valimistel sõltumatud kandidaadid mitte ainult tagasi, vaid kõigi parlamenti kandideerivate [sõltumatute] inimeste suhtes algatatakse kriminaaluurimine.

Kas Putin on paranoiline, et kaotab võimu? Need spekulatsioonid on ringelnud juba aastaid.

Mäletan 2005. aastat, kui Kreml jälitas aktiviste, kes rääkisid oranži revolutsiooni võimalikkusest Venemaal. Inimesed ütlesid, et Venemaal ei ole märke tõelisest värvilisest revolutsioonist, kuid nägid, mis juhtus Ukrainas. Ukraina kodanikuühiskond oli isegi [president Viktor] Janukovitši ajal väga aktiivne ning 2014. aastal, kui Euromaidan alles algas, ei osanud keegi oodata, et Janukovitš lahkub riigist ja toimub revolutsioon. Aga see juhtus, ja juhtus väga tugeva kodanikuühiskonna tõttu.

Mida Putin praegu teeb? Ta hävitab kõik kodanikuühiskonna võrgustikud, mis võiksid moodustada tulevaste protestide skeleti. Ta on ühtaegu paranoiline ja üsna ratsionaalne.

Teie Venemaa sõjaliste operatsioonide uurimised koos Bellingcatiga olid plahvatusohtlikud. Kui turvaliselt te end tunnete?

Paljud inimesed, sealhulgas mina, on üllatunud, et meid ei ole veel välisagentideks või soovimatuteks kuulutatud. Kremlil on oma loogika ning raske on ennustada, miks nad just need ajakirjanikud esimesteks karistatavateks valisid. Kuid kõik nõustuvad, et ühel hetkel oleme ka meie sihikul. (The Insider kuulutati välisagendiks 23. juulil. Viis päeva hiljem otsis politsei Dobrohotovi korteri Hollandi blogija Max van der Werffi esitatud laimamissüüdistuste alusel läbi. – I.S.)

Valmistume selleks, kaitstes oma organisatsiooni igasuguse juriidilise või majandusliku survestamise eest. Näiteks korraldame kõik ajakirjanikele tehtavad maksed nii, et neid ei oleks võimalik kinni pidada või on raske aru saada, kes täpselt The Insideri heaks töötab. Kõige keerulisem on meie veebidomeeni päästmine, kui meid musta nimekirja lisatakse.

Üldiselt arvan, et oleme neist tugevamad, sest oleme kiiremad ja motiveeritumad ning meie meeskonnas on parimad inimesed, kellel on oskused ja teadmised tehnoloogias, juriidilistes küsimustes jne. Nende poolel on Vladimir Putin ja bürokraadid, kes pole tegelikult motiveeritud.

Kui suur on teie meeskond praegu? Kas saate sellist teavet avaldada?

Umbes 15 täistööajaga töötavat inimest, nende seas inimesed nii Venemaal kui ka välismaal.

Kust te raha saate?

Erinevatest allikatest, näiteks reklaamimüügist. Kõige olulisem on meile ühisrahastamine, kui inimesed tellivad iga kuu. Kui The Insideriga alustasime, siis lootsime, et inimesed maksavad üksikartiklite eest. Keegi ei teinud seda, kuigi lugejaid oli tuhandeid. Igakuised annetused toimivad teisiti. Lihtsalt tellid ja maksad regulaarselt oma kaardilt või PayPali kontolt väikeseid summasid. Võite olla Venemaal või välismaal, see on väga turvaline. Isegi kui see summa on viis dollarit inimeselt, piisab sellest kümnete sõltumatute meediakanalite töös hoidmiseks. Lihtne matemaatika: kui meil on kolm miljonit vaatajat kuus ja ainult 1/100 annetab ühe dollari kuus, on see sõltumatu ajakirjanduse toetamiseks piisav.

Pärast Donald Trumpi presidendiks valimist koges liberaalne meedia Ameerikas tellijate arvu järsku kasvu. Kas teie tunnete pärast kõiki neid allasurumisi sama?

Jah, avalikkuse toetus on olnud tohutult suur.

Rääkisin hiljuti Meduza peatoimetajaga ja ta ütles, et viimastel kuudel tunneb ta telefonile vastates iga kord ärevust, et jälle teatatakse halbu uudiseid. Kas jagate tema muret?

Jah, tunnen samamoodi. Tunnen ärevust iga kord, kui uksekell heliseb. Kuid see on uus reaalsus.

Olete kogenud aktivist, aga kuidas on lood teie perega? Kas te ei karda nende ohutuse pärast?

Ma ei usu, et mu pere on ohus. Kuid perekond on oluline tegur, kui mõtleme oma töö Venemaalt ära kolimisele. Välismaale on lihtsam kolida neil The Insideri meeskonnaliikmetel, kellel ei ole perekonda.

2008. aastal katkestasite Venemaa toonase presidendi Dmitri Medvedevi kõne, kui ta tegi ettepaneku põhiseadust muuta, et pikendada presidendi ametiaega. Kas teeksite praegu Putiniga samamoodi, kui nad teid sisse laseksid?

Mul ei lubatud Putini pressikonverentsil osaleda, kuigi olin akrediteeritud. Pealegi ei kavatsenud ma teda katkestada. Tahtsin lihtsalt esitada paar küsimust, millele vastamisest oleks tal väga raske mööda hiilida.

Aina rohkem on neid noori, kes ei ole üles kasvanud televiisori ees. Väsimus Putinist süveneb ning ettevõtetele ei meeldi sanktsioonid.

Näiteks?

Tahtsin küsida Venemaa sõjaväeluure ohvitseride kohta, kes üritasid [Venemaa endist luureametnikku Sergei] Skripali mürgitada, ning selle kohta, miks kulutati [Sergei] Roldugini (tšellomängija ja Putini lähedane sõber – I.S.) offshore-kontode raha Putiniga seotud paleedele ja varale.

Mõistan, et on raske prognoose teha, kuid mis te arvate, mis juhtub järgnevatel kuudel – enne ja pärast riigiduuma valimisi?

Vean kihla, et nad karmistavad paaril järgmisel aastal mahasurumisi, kuid siis ühel hetkel muutub olukord plahvatuslikuks.

Miks?

Sellel on mitu põhjust. Aina rohkem on neid noori, kes ei ole üles kasvanud televiisori ees. Väsimus Putinist süveneb ning ettevõtetele ei meeldi sanktsioonid.