Ramon Rask: Kaubandussõda ähvardab rahvusvahelise õiguse valget ninasarvikut

Vladimir Putini ja Benjamin Netanyahu näited on paraku demonstreerinud, et maailmas näib olevat riigijuhte, kelle puhul Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) vahistamismäärused hästi ei toimi või toimivad „agadega“. Nii käis rahvusvaheliselt tagaotsitav Venemaa riigijuht mullu septembris visiidil Mongoolias, mis RKK liikmesriigina oleks pidanud sõjakuritegudes kahtlustatava Putini kinni võtma ja Haagi toimetama. Nii see paraku ei läinud.

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vahistamismäärusele reageeris Trump sanktsioonidega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunike ja ametnike suunal. 3. aprillil külastas Netanyahu Ungarit, mis samal päeval teatas RKK-st lahkumisest. Iisraeli peaministrit on visiidile kutsunud aga näiteks ka tulevane Saksamaa kantsler Friedrich Merz, kinnitusega tagada, et tema suhtes vahistamismäärust ei rakendata. See paneb küsima, kas rahvusvaheline kõigile võrdselt kehtiv kriminaalõigus on üldse saavutatav?

Rahvusvaheline õigus on ülemaailmne riikidevaheline arusaam kehtivatest mängureeglitest. Nende mängureeglite loomine on meeletu ajakuluga ja ressursimahukas protsess. Nagu siirupi keetmine riikide huvide ühisosadest. Tummine ja eeldab pikalt segamist.

Rahvusvahelises õiguses pakub kestvalt suuri väljakutseid riikide vastutuse küsimus. Kes riikidest tahaks, et tema vastutuse üle teised otsustaksid. Sealt veel samm edasi on rahvusvaheline kriminaalõigus – veel harvem soovib keegi riigijuhtidest, et teda võidaks vastutusele võtta.

Kõike seda arvestades on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudini jõudmine ja kohtu 20 aastat tegutsemist meeletult suur saavutus ja tähelepanuväärne konsensuse leidmine sfääris, kus seda liigpalju riikide vahel muidu ei eksisteeri. Siirupite maailmas selgelt ülemise riiuli kaup.

Kasvuraskused

Ühegi süsteemi juurutamine ei lähe tõrgeteta, nii ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu puhul. Riikide koostöö puudumine on olnud läbiv probleem ning Putini ja Netanyahu vahistamismäärustega kaasnenud väljakutsed ei ole kaugeltki esimesed. Siiani pole RKK-le välja antud Sudaani presidenti Omar-al-Bashiri, keda mitmed kohtu liikmesriigid ei pidanud kinni riigivisiitide ajal. Vahistamiskäsku ignoreerisid ka Aafrika Liit ja Araabia Liiga.

Keenia liidrite, sealhulgas tänase presidendi menetlemine on valus hoop, mis tõestas, et võimul olles õnnestub edukalt RKK-le vastu võidelda ja jõuda ebaõiglase tulemuseni. Nii ei andnud Keenia pärast nende võimule tõusmist kohtule enam andmeid ja töötas vastu kohtu tegevusele. Ka Aafrika Liiga nõudis menetluse lõpetamist ja mõne aasta pärast seda tehtigi.

Riikide koostöö puudumine on olnud läbiv probleem ning Putini ja Netanyahu vahistamismäärustega kaasnenud väljakutsed ei ole kaugeltki esimesed

Üle kümne aasta ei antud välja Liibüa diktaatori Muammar Gadaffi poega ja Gadaffi režiimi luurejuhti, kellest esimene jõudis vahepealsel ajal kandideerida ka Liibüa presidendiks. Tänaseni on üle 30 kehtiva vahistamiskäsu, mida ei täideta, nende hulgas Putini, Netanyahu, Šoigu ja Gerassimovi omad.

On ka positiivseid näiteid. 12. märtsil pidasid Filipiinide võimud kinni nende endise presidendi Rodrigo Duterte ja juba nädala pärast oli inimsusevastastes kuritegudes kahtlustatav endine riigijuht Haagis, kohtu kinnipidamiskeskuses. Seega, kuigi 60st kohtu poolt aastate jooksul väljastatud vahistamismäärusest on üle poole tänaseni täitmata, siis süsteemi kui mõjutusvahendi toimivuses ei ole põhjust kahelda – kõige ilmekamalt demonstreeris seda Putini otsus mitte lennata eelmisel aastal BRICS-i tippkohtumisele Lõuna-Aafrika Vabariiki, kuna tegemist on kriminaalkohtu liikmesriigiga.

Eluohtlik on unustada mineviku õppetunde

Kasvuraskuste kõrval on rahvusvahelist kriminaalõigust paraku varitsemas eksistentsiaalsem oht. RKK sünd sai võimalikuks globaliseeruvas maailmas, mil toimus isekuse asendumine solidaarsusega ja see toetas ka riikide huvisid. Globaliseerumist ja maailma avanemist on vedanud kaubandus. See on loonud väga ulatusliku riikidevahelise ühisosa, mis oli muuhulgas vundamendiks rahvusvahelise kriminaalõiguse õitsengule.

Mõistmaks rahvusevahelise kaubanduse rolli olulisust reeglitepõhise ja avatud maailma loomisel tuleks vaadata korra tagasi mineviku õppetundidele. Tänane maailmakord kujunes paralleelselt ÜRO ja tema organitega, kui Teise Maailmasõja järel asuti otsima võimalusi langetada riikide vahelisi kaubanduspiiranguid, sealhulgas tollimakse.

Suurem kahju tollidest endast oli aga demokraatlike liitlaste bloki lagunemine kaubandusblokkidesse.

Ei tasu unustada Teise Maailmasõja puhkemise tausta, millel on vahetu seos 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi järgse majandusliku protektsionismi – tollisõjaga. Ülemaailmse majanduskriisiga on omakorda seostatud 1929. aastal USA president Hooveri kehtestatud nn Smoot-Hawley akti, mis viis 1932. aastaks USA imporditollid 60%-ni.

Suurem kahju tollidest endast oli aga demokraatlike liitlaste bloki lagunemine kaubandusblokkidesse. 1930-ndatel kehtestasid tollimüürid enda ümber nii Ühendkuningriik, Prantsusmaa kui ka teised riigid. Kaubandussõda viis liitlassuhete lagunemiseni.

Kaubandustõkendite mahavõtmises lepiti kokku juba Teise Maailmasõja ajal, Atlandi Hartast jõuti 1947. aastal tollide langetamisele ja likvideerimisele suunatud üldise tolli ja kaubanduskokkuleppeni (GATT). Selle järgi laienes ühe liikmesriigi tollide langetamine kõigile. 50 aasta jooksul viidi tariifid 1947. aasta 22% tasemelt 1994. aastaks 5%-le, kokkulepe hõlmas 125 riiki ja 90% maailma kaubandusest.

See tipnes Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loomisega, millest sai globaalse 164 liikmesriigiga vabakaubanduse koordineerija. Kasvav konsensus rahvusvahelises kaubanduses aitas rajada tee paljude teiste rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks, olgu selleks kliimakokkulepped või juba kõne all olnud Rooma Statuut Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomiseks.

Trumpi kaubandussõda muudab väljakutsed eksistentsiaalseteks

Rahvusvaheline õigus, sealjuures rahvusvaheline kriminaalõigus peab pidevalt ületama loendamatuid proovikive, aga kuni 20. jaanuarini 2025 ei olnud need eksistentsiaalsed. Trumpi kaubandussõda on tegemas rahvusvahelistes normides globaalset kannapööret, mille mõju ulatub märksa kaugemale ettevõtete tuludest.

Esimesed ohumärgid ilmnesid juba siis, kui Trump blokeeris oma esimesel ametiajal mõneks ajaks WTO apellatsioonikogu töö. Teise ametiaja alguses kehtestatud tollid sunnivad Euroopa Liitu ja paljusid teisi USA liitlasi pöörduma WTO-sse vaidluste lahendamiseks. Trumpi ja tema administratsiooni skepsis WTO ja selle vaidluste lahendamise organi osas on ilmnenud juba korduvalt. Lisaks eelviidatud apellatsioonikogu töö blokeerimisele 2019. aastal, oli Trumpi 2016. aasta kampaania üheks valimislubaduseks, et USA astub välja WTOst ning oma teist ametiaega alustas Trump rahvusvaheliste lepingute revideerimisega.

Kaubanduse avamisega avati universaalsetele reeglitele põhinevat maailma ja kaubanduse sulgemisega panustatakse sellise maailma sulgemisse.

Käimas on kaubandussõda ja tasub ka küsida, mida see tähendab rahvusvahelisele kriminaalõigusele. Kaubanduse avamisega avati universaalsetele reeglitele põhinevat maailma ja kaubanduse sulgemisega panustatakse sellise maailma sulgemisse. USA sanktsioonid RKK kohtunikele „kiirgavad“ rahvusvahelisse kriminaalõigusesse seda, mis peavooluna on toimumas rahvusvahelises kaubanduses.

Seega on ekslik käsitleda tollitariife ja üksmeele langust rahvusvahelises kaubanduses kui midagi, mis puudutab vaid majandusi ja seda, milliseks kujunevad järgmiseks neljaks aastaks eri maailma piirkondade tarbijate tarbimiseelistused. Kaubandussõda on võitlus ellujäämise nimel. Ja seda paralleelselt juba palju tõsisemates kaalukategooriates – nendes, kus 70 aastat on väga edukalt ehitatud ülemaailmset üksmeelt. Kategooriates, kus varasemad ebaõnnestumised (tollisõjad) viisid teise maailmasõjani.

Kuidas edasi?

Edasi tuleb võidelda. Hoida kriminaalõigust tööriistana elus ja toimivana. Pingutada, et rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise kriminaalõiguse rakendusorganid saaks toimida ning teeksid seda veenvalt. Nii nagu kaubanduses peame vähemasti järgmised neli aastat lootma Euroopa Liidu siseturu toimimisele, otsima teisi turge ja hoidma neid avatuna, nii peab seesama „turg“ andma ekstra tuge ka rahvusvahelisele kriminaalõigusele.

Sellest vaatest on kiiduväärt Eesti initsiatiiv luua Euroopas Venemaa agressioonikuriteo uurimiseks eritribunal. Õigus püsib elus täpselt nii kaua, kuni seda rakendatakse. Kui globaalne areen on liialt tormine, siis on oluline luua meetmed rahvusvahelise õiguse rakendamiseks regionaalsemates liitudes.

Kokkuvõttes pole kaubandussõda ja tollid lahus rahvusvahelisest kriminaalõigusest, riigijuhtide vastutuse reeglitest või Ukrainas sõja lõpetamisest. Avatud kaubandusest on saanud vundament, millele on saadud ehitada reeglitele põhinevat globaalset korda. Selle raputamine murendab paratamatult kogu hoonet. Seetõttu on oluline luua need enklaavid, kus õnnestub rahvusvahelist kriminaalõigust keerulisematel aegadel jalgel hoida, et valge ninasarvik püsiks elus vähemalt neli aastat ja kauem veel.

Artikli mõtteid on algselt ja lühendatult esitatud Eesti Juristide Liidu aastakonverentsil.