Raamat: The New Northern Security Agenda: Perspectives from Finland and Sweden.
Aastast 1809 pole Soome ja Rootsi kunagi teineteisele lähemal olnud kui nüüd. Tõdenud seda, alustab Bo Huldt sissejuhatust. Retsenseeritav aastaraamat on selle tõdemuse resultaat.
Koos sissejuhatusega 17 artiklit. Artiklid jagunevad nelja gruppi. Esimene haarab julgeoleku laiemaid probleeme, teise sisuks on Soome ja Rootsi spetsiifilised kaitse- ja julgeolekuküsimused; kolmas tutvustab regiooniväliste peamiste tegijate Saksamaa, Poola ja Venemaa perspektiive, neljanda moodustavad kaks artiklit, mis sünteesivad Soome ja Rootsi otsustajate ees seisvaid väljakutseid käsitletavas valdkonnas, seda Euroopa Liidu ja NATO laienemise foonil.
Soomlase Teija Tiilikaineni arvates on tänavune aasta Soome julgeolekupoliitika pöördepunkt. Seni on välditud seisukohavõttu olulistes asjades ja keskendutud kõrvalise tähtsusega küsimustele. Teisal aga nendib ta siiski ettevaatlikumalt, et Soome julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta aastani 2010 on raske midagi kindlat öelda. Samas võib Soome seisukohti märgatavalt mõjutada Rootsi käitumine. Alliansiväline Soome Venemaa ja natostunud Rootsi vahel meenutaks liialt külma sõja aegset Soomet. See võib suurendada Soomes NATO ja Venemaa koostöö ajastul soovi ühineda NATOga.
Rootslase Lars Wedini kokkuvõte on otsekohesem. Tauninud mulluse euroreferendumi tulemust, leiab ta, et Rootsi ees on võimalusi kaks. Kas tõmbuda oma nurka Euroopas või alustada tõsist reintegratsiooni, selgitades rootsi rahvale, mis on Euroopa Liidus ja edaspidi NATOs olemise tähtsus ja reaalsused.
Kaido Jaanson on Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete õppejõud