Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: USA presidendikampaania, Prantsusmaa valimised, NATO uued juhtnöörid, Washingtoni tippkohtumine

USA valimisdebati järelkaja 

Helga Kalm, Lennart Meri konverentsi direktor

Sel nädalal kütab USAs jätkuvalt kirgi eelmisel neljapäeval toimunud presidendikandidaatide debatt. Kohe pärast debatti hakkasid valjult kõlama nende hääled, kes kutsusid üles Joe Bidenit ennast presidendikandidaadina taandama.  Nüüdseks on siiski selge, et Biden ei plaani tagasi astuda. 

Ametlikult on demokraatidel aega uus kandidaat leida kuni partei üleriigilise kogunemiseni 19.-22. augustil Chicagos, kus presidendikandidaat ametlikult kinnitatakse. Samas on selge, et uus kandidaat ei pääse püünele, kui Biden ise tagasi ei astu, ja isegi kui ta astub, siis oleks teistel väga raske nii hilisel hetkel kampaanias piisavalt tuntust koguda, et novembris Donald Trumpile vastu astuda. Peamised alternatiivid, kellest räägitakse, on asepresident Kamala Harris, California osariigi kuberner Gavin Newsom ja Michigani osariigi kuberner Gretchen Whitmer.

Väga oluline päev USA poliitikas on aga ka 1. juulil, sest ülemkohus tegi teatavaks selle hooaja viimased otsused. Kõige olulisem nende seas on kohtuasi, mis käsitleb presidendi immuniteeti ehk küsimust, kas presidendile võib esitada kriminaalseid süüdistusi tegude või otsuste eest, mis tehti ametis olles. Otsus mõjutab tugevalt 6. jaanuaril 2021 toimunud Kapitooliumi rünnaku kohtuasja, aga ka Florida ja Georgia osariigi valimistulemuste kinnitamisega seotud kohtuasju.

---

Prantsusmaa valimiste teine voor: häältejagamine

Justin Leveque, Paris-Saclay ülikooli magistritudeng / RKK praktikant

Prantsusmaa parlamendivalimiste esimese vooru järel sai edu paremäärmuslaste Rassemblement National (RN). Nüüd tegelevad parteid selgitamisega, kes jätavad oma kandidatuuri teiseks vooruks üles, kes astuvad kõrvale ja millisele kandidaadile paluvad kõrvalejääjad oma hääle anda. 

Vasakpoolne koalitsioon on palunud kõigil oma kandidaatidel kõrvale astuda ringkondades, kus nad jäid kolmandaks, et blokeerida RNi. President Macroni tiib (Renaissance) ja tsentristid on selles küsimuses jagunenud kolme leeri. Peaminister Gabriel Attal on kutsunud üles süsteemselt kõrvale jääma ja keskenduma moraalsele kohustusel RNi blokeerida. François Bayrou (Mouvement démocrate) soovitab läheneda juhtumipõhiselt. Endine peaminister Edouard Philippe (Horizons) argumenteerib nii vasakpoolsete juhi Jean-Luc Mélenchoni kui ka Marine Le Peni vastu olemise poolt.

Traditsioonilised parempoolsed Les Républicains ei ole oma valijatele juhtnööre andnud. Oodata võib, et nende valijad jagunevad oma parteile poolehoidmise (isegi kui Rassemblement National saab võimule), Macroni liikumise toetamise või RNi poolt hääletamise vahel.

Prantsusmaa valimiste teine voor toimub sel pühapäeval, 7. juulil. Esimeses voorus osutusid valituks kandidaadid, kes said absoluutse enamuse kehtivatest häältest ja kelle poolt hääletas kokku rohkem kui 25 protsenti registreeritud valijaskonnast. Teine ​​voor korraldatakse kahe parima kandidaadi ja kõigi teiste kandidaatide vahel, kes said kokku rohkem kui 12,5 protsenti registreeritud valijate häältest. Valituks osutub teises voorus enim hääli saanud kandidaat.

---

NATO täidab võimelünki

Tomas Jermalavičius, RKK teadusjuht

1. juulil said NATO liitlased alliansilt võimekuste eesmärgid, mille on välja töötanud NATO arenduse kõrgem ülemjuhatus ja mis peaksid olema mõeldud just võimelünkade vähendamiseks. See on osa tavapärasest NATO kaitseplaneerimisest, kuid ühtlasi esimene kord, kui sellised sihid valmistatakse ette NATO uue väemudeli järgi ja uute regionaalsete kaitseplaanide alusel. NATO õppustel on läbi proovitud praegused võimekused. Uued sihid peegeldavad hinnangut, kui palju ja milliseid võimeid liitlastel veel vaja on, et kaitseplaanid oleksid realistlikud ja usutavad. Esialgsete hinnangute alusel võib eeldada, et paljudele liitlastele, eriti Euroopas, on need eesmärgid šokk. 

Traditsiooniliselt on riiklikud võimehinnangud avalikult kättesaadavad ainult Taanis ja Hollandis, nii et on keeruline ennustada, kas Eesti peab tegema rohkem, kui on juba plaanitud viimases riigikaitse arengukavas. Kuid võib juhtuda, et 1,6 miljardit laskemoona jaoks on üsna tagasihoidlik summa võrreldes selle hinnasildiga, mis saab olema NATO arvates Eesti kollektiivkaitseks vajalikel investeeringutel.

---

NATO Washingtoni tippkohtumise peateemad: koormajagamine, Baltimaade julgeolek ja NATO-Ukraina suhted

9.-11. juulini kogunevad Washingtonis NATO riigijuhid, et tähistada alliansi 75. sünnipäeva. Euroopas kestab kolmandat aastat sõda ja täiel rinnal pidutseda ei saa, kuid ühenduse seniseid saavutusi ja tähtsust ei maksa kindlasti alahinnata. Tööpõld on samuti lai. RKK kirjutab kuues lühiülevaates sõlmküsimustest, mis NATO liitlaste ees Washingtonis seisavad. Loe kolme esimest (inglise keeles):

1. Washingtoni tippkohtumine ja koormajagamine – Tony Lawrence, RKK kaitsepoliitika ja strateegia programmi juht  
2. NATO ja Baltimaad – Toms Rostoks, Läti riikliku kaitseakadeemia julgeoleku ja strateegiliste uuringute keskuse direktor
3. NATO-Ukraina – Henrik Larsen, RKK koosseisuväline teadur

---

Sel nädalal Diplomaatias. James Sherr: Sõda vale ja hirmu vastu

Kuigi Ukraina võitlusvaim on saanud viimastel kuudel tugevaid hoope, ei talu tegelikkus eriti vastuvaidlemist. Ukrainlaste ühine sihikindlus peab jätkuvalt vastu sellistele proovikividele nagu ülim puudus, tapatalgud ja teiste usaldusväärsuse murenemine. Sama ei saa kahjuks öelda nende kohta, kes alles hiljuti lubasid toetada Ukrainat „nii kaua kui vaja“. Need, kes väitsid, et lääs peab toetama Ukrainat „kõigi vahenditega peale sõja“, ei ole selles vaidluses kordagi peale jäänud, ei 2014. ega 2022. aastal. RKK emeriitteadur James Sherr kirjutab müütidest, mis on takistanud läänel Ukraina täielikku toetamist.

Loe edasi: https://diplomaatia.ee/james-sherr-soda-vale-ja-hirmu-vastu/