Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: 20 aastat Euroopa Liidus, Zeitenwende, NATO juhi valimised
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 18. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Kui kahtled ELi laienemise vajalikkuses, tasub vaadata Eesti kogemust
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) asejuht Kristi Raik kirjutab 1. mail saabuva Eesti Euroopa Liiduga liitumise 20. aastapäeva puhul Eesti kogemusest ja arengust ELi liikmena ning liidu ees seisvatest väljakutsetest. 20 aastaga on palju muutunud. Kui Eesti koos üheksa teise riigiga 2004. aastal ELiga ühines, ei räägitud geopoliitikast, vaid laienemise olulisemad eesmärgid olid demokraatia kindlustamine ning heaolu ja stabiilsuse suurendamine Kesk- ja Ida-Euroopa nn postkommunistlikes riikides. Paralleelne liitumine NATO-ga andis meile julgeolekugarantii, kuid Euro-Atlandi kogukonnas valitses seisukoht, et Euroopa riike ei ähvardanud otsene sõjaline oht. Ukraina liitumisarutelud toimuvad hoopis teistsuguses julgeolekukeskkonnas.
Loe edasi (inglise keeles): Having doubts about the value of EU enlargement? Look at Estonia!
Eesti ELiga liitumise 20. aastapäev RKK tegi liitumise aastapäeva eel ülevaate meie olulisematest Euroopa Liidu teemalistest publikatsioonidest (inglise keeles): Estonia in the EU: 20 years of membership
Kaks aastat Saksamaa uut kaitsepoliitikat
RKK praktikant, Saksa-Prantsuse topeltmagistriprogrammi tudeng Felix Gasper hindab Saksamaa kaitsepoliitikas toimunud muutusi. Kantsler Olaf Scholz juhatas kaks aastat tagasi oma Zeitenwende kõnega Saksamaa kaitsepoliitika uude ajastusse. Kas midagi on sestsaadik muutunud? Jah. Kas see on olnud ka piisav? Ei.
Edusamme on näha Bundeswehri reformi ja Ukrainale antava sõjalise abi juures. Kuid Scholzi järjekindel kõhklemine on tublisti vähendanud Saksamaa valitsuse usaldust tema vastu. Kantslerina on tal otsustusõigus, kuid tema tagasilükkamiste toon – Leopardi tankide tarnimise küsimuses 2023. aastal ja Tauruse tiibrakettide puhul tänavu – on põhjustanud tugevat kriitikat.
Loe edasi: Felix Gasper: Kaks aastat Saksamaa uut kaitsepoliitikat
NATO idatiiva õnn ja õnnetus: uus peasekretär ei ole vastav uuele kaitsestrateegiale
Uued NATO kaitseplaanid on tugevdanud idarinde Venemaa-suunalist heidutust, ent peasekretär Jens Stoltenbergi ametijärglase valimine näitab, et Ida-Euroopa ei suuda end siiski kokku võtta ja „oma“ kandidaadi taha koonduda. Näib, et hirm Venemaa reaktsiooni ees jääbki idatiiva potentsiaali piirama, kirjutab Ines Edur, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi tudeng.
Loe edasi: NATO idatiiva õnn ja õnnetus: uus peasekretär ei ole vastav uuele kaitsestrateegiale?
Lennart Meri konverents
Tänavuse Lennart Meri konverentsini on jäänud veidi enam kui kaks nädalat. Tutvu konverentsi päevakorra ja kõnelejatega siin: Lennart Meri Conference 2024
NB! Tavapärase uudiskirja asemel jagame konverentsi eel järgmistel nädalatel sellega seotud materjale. RKK järgmine korraline uudiskiri ilmub pärast konverentsi, 20. mail.