september 11, 2015

Multikulti ja ikka Venemaa

Kas võiks mõelda veidi laiemalt, mitte kitsalt rahvusriigi seisukohalt, see on küsimus, mis tekib, kui jutt käib Euroopasse tulvavatest põgenike hordidest. Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski teeb katse mõelda imperiaalselt, meenutades aegu, kui impeeriumides elasid mitu eri rahvast kõrvuti.

„„Multikulti on surnud“-loosungi toetajad ignoreerivad tõsiasja, et Euroopa ajalugu kuni 20. sajandini ehk rahvusriikide tekkeni oligi üks suur multikulti ajalugu,“ kirjutab Bahovski.
Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido nendib, et Venemaa agressioon Ukraina vastu annab siinse regiooni riikidele ehk Balti- ja Skandinaaviamaadele ning Poolale võimaluse ületada senised barjäärid ning asuda tegema tihedamat koostööd. „Et seda arengusuunda toetada, oleks kasulik riikides saavutada eri koostööformaatide ja eri riikidega tegelevate ametkondlike struktuuriüksuste tihedam omavaheline suhtlemine,“ kirjutab Tiido.
Leedu ajakirjanik Vaidas Saldžiūnas kirjeldab muutusi Leedu ühiskonnas pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Tema sõnul on patsifistlik suund Leedu elus lõppenud ja järjest rohkem inimesi astub vabatahtlikesse sõjalise kallakuga ühendustesse. Muutunud on Leedu kaitsepoliitika – ka Leedu on otsustanud tõsta kaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangust kahe protsendini eelarvest.
Hudsoni instituudi analüütik Richard Weitz kirjutab, miks USA on mures 1987. aastal sõlmitud keskmaa-tuumarelvastuse (Intermediate-Range Nuclear Forces, INF) lepingu rikkumise tõttu Venemaa poolt. „Venemaa soovib kõrvaldada takistusi oma geopoliitilise taassünni teelt, sealhulgas rahvusvahelisi lepinguid, mida ta peab nüüd küsitavaks, kusjuures teeb seda nii, et teised riigid sattuksid olukorda, kus just nemad paistaksid vastutavat lepingute tühistumise eest,“ hoiatab Weitz.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse praktikant Heidi Mõttus peatub oma artiklis Šotimaa iseseisvuspüüdlustel, kirjutades, kuidas Šoti iseseisvusreferendum mõjutab Ühendkuningriigi käitumist Euroopa Liidus, ja seda, kas saareriik jääb ühendusse või mitte.
TÜ doktorant Ago Raudsepp on lugenud raamatut, mis kirjeldab Soomet külma sõja ajal läbi Šveitsi ajakirjanike silmade. Riigikogu liige Rait Maruste annab ülevaate Lauri Mälksoo viimasest raamatust, mis käsitleb Venemaad ja rahvusvahelist õigust.

Kategooriates: Paberväljaanne

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar