mai 13, 2019

Missugune on Venemaa majanduskasv ja elektrienergia tarbimine

Idanaabri majanduses võivad tähtsat rolli mängida varimajandus ja sõjatööstuskompleks.

Venemaa Föderatsiooni statistikateenistuse ehk Rosstati andmetel suurenes riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2018. aastal 2,3 protsendi võrra.1

Rosstati esitatud juurdekasv ületas varasemates prognoosides pakutut. Nii eeldas Vene Föderatsiooni valitsus 2018. aastal majanduskasvuks 1,8 protsenti, keskpank 1,5…2 protsenti ja majandusarengu ministeerium 2 protsenti.

Esmalt põhjendas Rosstat oodatust suuremat majanduskasvu ehitustegevuse laienemisega.2 Võrreldes 2017. aastaga hinnati sektori juurdekasvuks 4,7 protsenti. See väide põrmustati kiiresti, sest 2018. aastal vähenes Venemaal ehitusmaterjalide tootmine, nagu ka nende import.

Hilisemaks põhjenduseks pakkus Rosstat investeeringute kasvu3, peamiselt LNG tootmisesse Jamali poolsaarel, kus firma Novatek laiendas veeldamistehast. Kui esialgse arvestuse kohaselt kasvasid investeeringud mullu 2,2 protsenti võrreldes 2017. aastaga, siis uuendatud andmed näitasid pea kaks korda suuremat juurdekasvu – 4,3 protsenti.

Miks see teema on tähtis

Esmapilgul võib näida, et pole suurt vahet, kas Venemaa SKT kasvas poolteist või kaks protsenti. Kuid Venemaa võimudele on kaht protsenti ületav SKT kasv märgilise tähendusega.

Esiteks näitab see sealse majanduse suutlikkust toimida vaatamata lääneriikide sanktsioonidele. Teiseks peaks kasvav majandus olema kinnituseks investoreile, et Venemaale tasub oma raha paigutada. Neist poliitilistest huvidest tingituna on õigustatud ekspertide kahtlused statistikaga manipuleerimises.

Kahtlusi süvendab asjaolu, et mullu detsembri lõpus vahetus Rosstati peadirektor. Üheksa aastat ametis olnud Aleksandr Surinovi asemele määrati majandusarengu ministeeriumist Pavel Malkov.4 Väidetavalt olid Rosstati juhi väljavahetamise põhjuseks tunamullused negatiivsed majandusnäitajad.

Tähelepanu vääriv on ka Rosstati andmeid kritiseerinud ekspertide vaigistamine. Näiteks kirjutas Vnešekonombanki peaökonomist Andrei Klepatš5, et tema andmetel suurenes Venemaa SKT mullu vaid 1,5 protsenti ning ta ei usu suuremat majanduskasvu enne, kui seda väitjad suudavad veenvalt tõestada, kuidas see tulemus saavutati. Hiljem teatasid Venemaa uudistekanalid, et  Klepatši artikkel eemaldati veebist6, sest selle edastamine olevat olnud viga.7

Vene Föderatsiooni keskpanga uuringute ja prognoosimise osakonna veebruarikuises üllitises8 väidetakse, et Rosstati esitatud uuendatud andmeid majanduskasvu kohta on tõenäoliselt kohendatud varasemate aastate arvelt.

Siit võrsub küsimus – kas ja kuivõrd muutus Venemaa SKT 2018. aastal?

Venemaa SKT ja nafta hind

Üheks võimaluseks Venemaa SKT muutust kontrollida on seda teha nafta hinna kaudu, kuigi fossiilsete kütuste, sh nafta osakaalu Venemaa majanduses on suhteliselt raske määrata.9 Näiteks 2018. aastal andis nende kaevandamine vähem kui 8 protsenti SKTst, samas oli kütuse ja energeetikakompleksi10 osakaal SKTs tervikuna ligikaudu 20 protsenti.11

Kuid Venemaa eelarve- ja ekspordituludes on nafta, maagaasi ja kivisöe osakaal jätkuvalt kõrge, 2018. aastal oli see vastavalt 45 protsenti ja 63,7 protsenti.12 Seetõttu võib eeldada Venemaa majanduse tugevat seotust naftahinnaga ning seeläbi ka võimalust määrata selle kaudu Venemaa SKT muutust.

Esimesel joonisel on kõrvutatud Venemaa nominaalne SKT ning naftamargi Urals aasta keskmine hind, mõlemad USA dollarites ja alates 2001. aastast.

SKT andmed pärinevad IMFi andmebaasist, kus Venemaa mulluseks SKT mahuks hinnati 1576,49 miljardit USD ning aastaseks juurdekasvuks -0,07 protsenti.

Uralsi aasta keskmine hind on arvutatud Venemaa kütuse- ja energeetikakompleksi keskse dispetšerjuhtimise meedias avaldatud andmete põhjal 12 kuu keskmisena.

Joonis 1. Venemaa nominaalse SKT (vasakpoolne skaala) ja Uralsi naftamargi hinna (parempoolne skaala) muutus aastatel 2001 kuni 2018.

Neist andmetest ilmneb, et hiljemalt 2015. aastast alates ei saa nafta hinna põhjal Venemaa SKT muutusi endise täpsusega prognoosida, sest kokkulangevus on vähenenud. Isegi kui Rosstati andmeid usaldada, jääb Venemaa SKT mullune väidetav 2,3-protsendiline kasv märkimisväärselt alla nafta kallinemise tempole. Sama kehtib ka 2017. ja 2016. aasta näitajate puhul. Nähtuse põhjuste analüüs väljub selle artikli raamidest.

SKT ja elektrienergia tarbimine

Teiseks võimaluseks hinnata majanduse kasvamist või kahanemist on elektrienergia tarbimise kaudu.

Viimase seost SKTga on varem uuritud, sh Venemaa puhul.13 Nende uurimuste põhjal võib väita, elektrienergia tarbimisel ja SKT-l on tugev vastastikune ja komplementaarne seos. Teisisõnu toetavad SKT ja elektrienergia tarbimine teineteist ehk kui muutub üks, siis muutub ka teine.

Teisel joonisel on võrreldud Venemaa SKT ja elektrienergia tarbimise muutumist kvartaalsete näitajate alusel alates 2016. aastast.

Andmed Venemaa elektrienergia tarbimise kohta on võetud süsteemioperaatori kodulehelt so-ups.ru. Ööpäevased tarbimise andmed on alates 2016. aastast summeeritud kuude ja seejärel kvartalite kaupa. Sesoonne kõikumine on silutud libiseva keskmise meetodil.

Andmed Venemaa SKT kohta on saadud Rosstati kodulehelt www.gks.ru, kus on muuhulgas esitatud silutud kvartaalsed näitajad püsihindades. Selle artikli jaoks on valitud andmed fikseeritud baasaastaga 2016.14

Joonis 2. Kvartaalne Venemaa SKT (vasakpoolne skaala) ja elektrienergia tarbimine (parempoolne skaala).

SKT muutuse arvutamiseks elektrienergia tarbimise põhjal võrdleme mõlema näitaja muutust sama aasta eelmise kvartaliga. Suhtarvud on esitatud joonisel 3.

Joonis 3. Kvartaalne SKT ja elektrienergia tarbimise muutus võrreldes eelneva perioodiga (kvartaliga).

Saadud tulemuse põhjal võib väita, et Venemaa SKT kasv 2018. aasta neljandas kvartalis oli samas suurusjärgus eelmise kolme kvartali näitajatega ning ei ületanud 0,5 protsenti.

Ekstrapoleerides 2018. aasta esimese kolme kvartali andmeid võib väita, et Venemaa SKT mullune aastane juurdekasv ei saanud olla suurem kui 1,5 protsenti.

Teisisõnu ei kinnita elektrienergia tarbimise muutus Venemaal 2018. aasta Rosstati esitatud SKT juurdekasvu. See järeldus on kooskõlas varasemate majanduskasvu prognoosidega ja osa ekspertide hinnanguga.

SKT versus elektrienergia tarbimine

Huvitava tulemuse annab aga Venemaa aastase SKT ja elektrienergia kogutarbimise näitajate võrdlus. See on teostatud joonisel 4, kus on kõrvutatud IMFi andmebaasist võetud Venemaa aastane SKT ning süsteemioperaatori kodulehelt saadud ja summeeritud elektrienergia aastane kogutarbimine.

Andmed on esitatud alates 2001. aastast, sest süsteemioperaatori 2000. aasta andmed on lünklikud ning veelgi varasema elektrienergia tarbimise kohta andmeid ei ole.

Joonis 4. Venemaa SKT ja elektrienergia kogutarbimise võrdlus.

Joonisel esitatud SKT ja elektrienergia tarbimise suhte trendijoon annab tugeva lineaarse seose vahemikus 2001 kuni 2014 (viimast kaasa arvates).

Viimased neli aastat moodustavad silmatorkava erandi ehk aastatel 2015 kuni 2018 oli Venemaal elektrienergia tarbimine suurem kui majanduskasv seda eeldanuks.

Siit võib järeldada, et Venemaa majanduses on suurenenud nende osade või sektorite mõju, mille andmeid Rosstatil ei ole. Tegu võib olla varimajandusega, kus arveldatakse sularahaga ning ametlikku majandusarvestust välditakse, või osaga riigi sõjalis-tööstuslikust kompleksist, mille andmed on salastatud.

_____

1 Росстат: ВВП России вырос в 2018 году на 2,3%, www.vestifinance.ru/articles/114157, 04.02.2019

2 Чем объясняется неожиданное ускорение российской экономики, www.rbc.ru/economics/04/02/2019/5c586c9f9a79472433…, 04.02.2019

3 Досчеты Росстата ускорили рост инвестиций вдвое, Ведомости, 05.03.2019

4 www.bbc.com/russian/news-46674370

5 www.rosbalt.ru/business/2019/02/04/1762008.html

6 www.finanz.ru/novosti/aktsii/glavny-ekonomist-veba…

7 tass.ru/ekonomika/6076659/amp

8 www.cbr.ru/Collection/Collection/File/14272/bullet…

9 Erinevate meetodite alusel arvutatuna jääb see näitaja vahemikku 10…15%.

10 Nimetus hõlmab lisaks maavarade kaevandamisele ka kütuste ja energia tootmist.

11 www.cdu.ru/tek_russia/articles/1/507/

12 customs.ru/index2.php?option=com_content&view…

13 Faisal, Turgut Tursoy, Nil Gunsel Resatoglu, Energy Consumption, electricity, and GDP Causality; The Case of Russia, 1990-2011 – Procedia Economics and Finance 39 (2016), pp. 653–659.

14 Andmed on seisuga 01.03.2019. Aprillis neid andmeid muudeti tagasiulatuvalt.

Kategooriates: PaberväljaanneSildid: