Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? – ELi pseudo-välisministri võim on piiratud

Eesti peaministril on tugevam positsioon ELi välispoliitika mõjutamiseks kui kõrgel esindajal. Eriti kriisiolukordades on eriline roll Euroopa Ülemkogul, kus otsuseid teevad liikmesriikide juhid. Ülemkogu otsuste kaudu on Kaja Kallas viimastel aastatel kujundanud ELi toetust Ukrainale, Venemaa-vastaseid sanktsioone, ELi ühise kaitsepoliitika tugevdamist ja laienemispoliitikat.

Kõrge esindaja osaleb samuti Ülemkogu kohtumistel ja saab sõna ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, kuid otsuste tegemisel tal hääleõigust ei ole. Seda ei ole tal ka liikmesriikide välisministrite igakuistel kohtumistel, mida ta juhatab.

Kõrge esindaja sõnavõtud ja seisukohad peavad juhinduma neist punktidest, mida liikmesriigid on ühiselt kokku leppinud.

Suunaseadmine, ettepanekute tegemine ja ühise positsiooni sõnastamine on peamised vahendid, millega kõrge esindaja saab ühist välispoliitikat kujundada. Samuti esindab ta ELi rahvusvahelistel kohtumistel välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Sealjuures peavad tema sõnavõtud ja seisukohad juhinduma neist punktidest, mida liikmesriigid on ühiselt kokku leppinud. Üleastumistele on liikmesriigid kiired reageerima.

Ühismeel teenäitamise asemel

Kõrge esindaja mänguruumi pärsib ka see, et välis- ja julgeolekupoliitika otsused tehakse enamjaolt konsensuse põhimõttel. ELis on käimas arutelud kvalifitseeritud häälteenamuse kasutuse laiendamiseks ka mõne välispoliitilise küsimuse otsustamiseks. Kuid seni on Eesti ja mitmed teised liikmesriigid olnud sellele üheselt vastu. Kas jäik vastuseis uuendustele on põhjendatud, on omaette teema; igal juhul on arutluse all ainult konsensuse nõudest loobumine piiratud küsimustes nagu inimõiguspoliitika ja sanktsioonide kehtestamine. On selge, et liikmesriigid kaitsevad kiivalt oma suveräänsust välis- ja julgeolekupoliitika vallas.

Kaja Kallas on Eesti peaministrina teinud erakordselt palju selleks, et Eesti nähtavust ja mõju Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikas tõsta. Oma töös saan sellele sageli kinnitust, kui kohtumistel ja konverentsidel Euroopa pealinnades tulevad kolleegid mulle kui eestlasele meie peaministrit kiitma. Isegi need, keda ärritab Kallase sõnumite teravus, tunnustavad nende selgust ja Eesti enneolematut mõjukust.

Edu saavutamiseks peab Kallas suutma koondada enda taha 27 liikmesriiki, kellel kõigil on omad välispoliitilised huvid ja ambitsioonid.

Jõuliste sõnumitega esinemine on ELi kõrgele esindajale märksa keerulisem kui Eesti peaministrile. Kõrge esindaja ülesanne on eelkõige ühtse välispoliitika koordineerimine ja konsensuse edendamine. Liikmesriigid ei ole varasemalt soovinud valida sellele ametipostile tugevat poliitikut. Eelmised kõrged esindajad – Josep Borrell, Federica Mogherini ja Catherine Ashton – on olnud oma tausta ja poliitilise kaalu poolest suheliselt nõrgad ja neid on palju kritiseeritud. Laiemale avalikkusele on nad jäänud üsna tundmatuteks.

Kaja Kallas astuks sellesse ametisse tugevamalt positsioonilt. See tooks kaasa ka kõrgemad ootused, et ta oleks veenev ühtse välispoliitika suunanäitaja ja kõneisik. Selleks, et edu saavutada, peab ta aga suutma koondada enda taha 27 liikmesriiki, kellel kõigil on omad välispoliitilised huvid ja ambitsioonid.