Milline on olnud sanktsioonide mõju Venemaa naftasektorile?

Lääneriigid karistasid Venemaad sanktsioonidega Ukraina suveräänsuse rikkumise eest 2014. aasta kevadel. Osa piiranguist¹ suunati Venemaa majanduse ühe olulisima osa, naftasektori vastu. Sanktsioonid puudutavad uute leiukohtade kasutuselevõttu süvameres ja Arktikas, Venemaa ettevõtete rahastamist välislaenudega ning piiravad juurdepääsu kaasaegsele tehnoloogiale. Sanktsioonide tõttu peatasid välisfirmad osalused uute leiukohtade ja kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtul, geoloogilistes uuringutes ja raskesti kättesaadava nafta² tootmisel. Järgnev analüüs püüab vastata küsimustele, kas ja kuivõrd on ligikaudu kaks aastat väldanud sanktsioonid mõjutanud nafta tootmist Venemaal.

Piirangud välisfirmade osalusele

Suurtest naftafirmadest on sanktsioonide tõttu Venemaa ettevõtetega koostöö katkestanud ExxonMobil, Royal Dutch Shell ja Total järgmiste leiukohtade kasutuselevõtul:³

– Rosnefti ja ExxonMobili ühisettevõttes süvamere projektis Sahhalin-1;⁴

– Rosnefti ja ExxonMobili ühisettevõttes raskesti kättesaadava nafta tootmiseks Baženovi kihistust Handi-Mansimaal;

– Rosnefti ja ExxonMobili ühisettevõttes leiukohtade kasutuselevõtul Kara meres (2014. a suvel jõuti teostada üks proovipuurimine leiukohas Universitetskaja-1);

– Gazprom Nefti ja Shelli ühisettevõttes nafta tootmisel mitmeastmelise vesilõhustamisega Baženovi kihistust Ülem-Salõmi leiukohas;

– Lukoili ja Totali ühisfirmas nafta tootmisel mitmeastmelise vesilõhustamisega Baženovi kihistust Galjanovski leiukohas.

Horisontaalse puurimise ja kilda lõhustamise oskusteabega Gazprom Neft ja Lukoil on lubanud kavandatud projektidega iseseisvalt jätkata. Rosneft teatas, et on sunnitud oma süvamereprojektid Arktikas edasi lükkama 2018. aastasse. Raskesti kättesaadava nafta tootmiseks on ka Rosneft omandamas horisontaalse puurimise ja kilda mitmeastmelise lõhustamise oskusteavet.⁵

Sanktsioonid ei takista välismaiste ettevõtete omanduses olevate naftateenindusfirmade töötamist kasutusesolevates leiukohtades, sh Arktikas, sest piirangud ei laiene Lääne firmade tütarettevõtetele.

Sanktsioonid ei takista välismaiste ettevõtete omanduses olevate naftateenindusfirmade töötamist kasutuses olevates leiukohtades, sh Arktikas, sest piirangud ei laiene Lääne firmade tütarettevõtetele.⁶ Näiteks Schlumberger ja Baker Hughes täidavad Gazprom Nefti tellimusi Prirazlomnoje leiukohal.⁷ Halliburton katkestas küll koostöö Arkadi Rotenbergile kuuluva firmaga Gazprom Burenije,⁸ ent teostab jätkuvalt Gazprom Nefti, Lukoili jt allhankeid.

Piirangud tehnoloogia impordile

Venemaa naftafirmad sõltuvad välismaisest tehnoloogiast – sanktsioonid puudutavad 68 protsenti imporditavatest seadmetest.⁹ Raskesti kättesaadava nafta tootmiseks tuleb Läänest osta 50 protsenti vajalikest seadmetest ja 80 protsenti neis kasutatavast tarkvarast, merepõhjas asuvate maardlate puhul on impordisõltuvus vastavalt 80 protsenti seadmetest ja 90 protsenti tarkvarast.¹⁰

Lääneriikide kehtestatud sanktsioonid naftatootmise tehnoloogia ekspordile on sundinud Rosnefti edasi lükkama kõik kavandatud leiukohtade uuringud Arktikas ja süvameres.

Tehnoloogiaimpordi piirangud laienevad ka varuosadele, mida Venemaa ettevõtted ei tooda. Näiteks Gazprom Nefti puurimisplatvorm Prirazlomnoje leiukohas sõltub 90 protsenti välismaistest varuosadest.¹¹ Varuosade import vähenes 2014. aasta sanktsioonide tõttu ligikaudu 10 protsenti, kuid samavõrra suurenes nende sissevedu Hiinast ja Lõuna-Koreast.¹² Laiemat naftaseadmete importi nimetatud riikidest võivad takistada Läänest pärit koosteosad seadmetes.¹³

Venemaa valitsusel ja ettevõtteil ei ole plaanidele vaatamata seni õnnestunud taastada importi asendavat tootmist.¹⁴ 2015. aasta alul tööstus- ja kaubandusministeeriumis valminud nn impordi asendamise plaan pole mingeid käegakatsutavaid tulemusi andnud.¹⁵

Ekspertide hinnangul kaotab Venemaa majandus aastatel 2014–2017 finantssanktsioonide ja odava nafta koosmõjul ligikaudu 170 miljardit dollarit.

Venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi arengufondist anti 2015. aastal pikaajalist madalaprotsendilist laenu paarikümnele tööstusettevõttele impordi asendamise projektide tarbeks.¹⁶ Laenusumma – miljard rubla – moodustas vaid murdosa valdkonna vajadustest.

Rosnefti algatusel alustati Kaug-Itta Primorjesse laevaehituskompleksi Zvezda rajatamist, kus lisaks tankeritele tahetakse ehitada ka süvamere puurimisplatvorme jms. Ettevõtmise rahastamises osalevad investoritena Rosneftegaz¹⁷ ja Venemaa heaolufond, laenu on lubanud anda Gazprom Bank. Kuid Rosneft pole seni leidnud strateegilist partnerit,¹⁸ kes panustaks tehasesse kaasaegse tehnoloogiaga. Sanktsioonide tõttu on vähetõenäoline, et mõni Lääne firma nõustuks ettevõtmises osalema.¹⁹ Zvezda oli kavas käiku anda 2018. aastal, kuid see lükkub sanktsioonide tõttu tõenäoliselt edasi.

Sanktsioonid takistavad Lääne tehnoloogia kasutamist maismaa leiukohtades, mille litsentsid kuuluvad Gazprom Neftile ja Surgutneftegazile ning kus kavatseti horisontaalse puurimise ja kilda mitmeastmelise lõhustamisega toota raskesti kättesaadavat naftat nn Baženovi kihistust. Sama kehtib ka Gazprom Neftile eraldatud rannikumaardlate puhul Petšora meres ja Jamali poolsaare rannikul.²⁰ Surgutneftegaz ja Gazprom Neft on lubanud maismaa leiukohtade kasutuselevõtuga iseseisvalt jätkata.

Venemaa naftatöötlustehased sõltuvad pea täielikult Läänest imporditavatest seadmetest,²¹ millest suur osa on asendatavad impordiga Hiinast, kuid toodetavate kütuste kvaliteeti see ei paranda. Venemaa ekspordib naftatooteid peamiselt SRÜ riikidesse.

Piirangud tehnoloogia ostmisele puudutavad ka maagaasi tootmist. Nii pidi Gazprom edasi lükkama maagaasi veeldamistehase laiendamise Sahhalinil, sest USA kehtestas sanktsioonid Lõuna-Kirinskoje leiukohale saare rannikumeres, kus leidub lisaks maagaasile ka naftat.²²

Piirangud välislaenudele

Lääne pankadest ei saa soodsaid laene Novatek,²³ Rosneft, Gazprom Neft ja Transneft, mis muudab neile olemasolevate laenude refinantseerimise ja tagasimaksmise keerukamaks.

Sanktsioonidest tingitud finantsraskused on vähendanud Venemaa naftafirmade huvi suuri investeeringuid nõudvate leiukohtade vastu Arktika rannikumeredes ja raskesti kättesaadava nafta tootmisel.²⁴ Piirangud välislaenude saamisele sunnivad neid keskenduma tootluse suurendamisele olemasolevatest leiukohtadest, mis eeldab samuti kaasaegse tehnoloogia kasutamist, kuid seda pakkuvaid naftateenindusfirmasid sanktsioonid ei kammitse.

Piirangud on sundinud Venemaa naftafirmasid pöörduma sanktsioonidega mitteliitunud maade finantsasutustesse või paluma abi valitsuselt. Vaid Rosneft ja Novatek söandasid taotleda finantsraskuste leevendamiseks abi Venemaa valitsuselt ja heaolufondist.²⁵ Rosneft küsis 2 triljonit rubla investeeringuteks viide projekti, kuid valitsus nõustus toetama ainult laevaehituskeskust Zvezda 44 miljardi rublaga.²⁶ Valitsuse keeldumise ja finantsraskuste tõttu kärpis Rosneft 2015. aasta investeeringuid ca 30 protsenti, võrreldes 2014. aastaga.

Sanktsioonide tõttu tuleb naftafirmadel läbi ajada olemasolevate seadmetega, sest Venemaa ettevõtted ei ole niipea suutelised Läänest sisseostetavat kodumaisega asendama.

Novatek küsis valitsuselt 150 miljardit rubla investeeringuteks maagaasi veeldamistehasesse Jamalil ning saigi selle summa heaolufondist.²⁷ Novatek soovis toetust saada dollarites,²⁸ et tasuda Läänest tellitud seadmete eest, aga sellest valitsus keeldus. Sestap on Novatekil ikkagi raskusi Jamali LNG rahastamisel. Finantssanktsioonide tõttu taotles Novatek krediiti Hiina pankadest, aga tehinguist loobuti suhteliselt kõrge intressi tõttu²⁹ ning Novatek oli sunnitud pöörduma Venemaa pankade poole. Suhted Hiina finantsasutustega võivad paraneda, sest Novatek müüs 10 protsenti Jamali LNGst Hiina Siiditee Fondile.³⁰

Rahastamispiirangute ületamiseks saavad üksikud naftafirmad kasutada poliitilisi sidemeid. 6,9 miljardi USD suuruse laenuosa tagasimaksmiseks 2014. aasta detsembris müüs Rosneft võlakirju kommertspankadele rublade eest, vahetades need Venemaa keskpanga suletud oksjonil dollariteks, millega kaasnes rubla järsk odavnemine.³¹ Teise, sama suure laenuosa tagasimaksmiseks 2015. aasta jaanuaris müüs Rosneft võlakirju suletud oksjonil Moskva börsil.³² Neid tehinguid sai Rosneft teha vaid tänu kõrgetasemelisele poliitilisele toetusele.

Rosneft otsib oma projektidesse investoreid Hiinast ja Indiast. Vaatamata pikaajalistele läbirääkimistele ja raamlepetele pole Hiina naftafirmad seni nõustunud oma raha Rosnefti osalusega leiukohtadesse paigutama,³³ investeeringutele eelistatakse nafta importi. India ettevõtete huvi on olnud tulemuslikum – ONGC saab 15-protsendilise osaluse Vankorneftis.³⁴ Samas ettevõttes tahab osalust teinegi India naftafirma – IOC.

Kokkuvõtteks

Sanktsioonid ei ole seni mõjutanud kasutuses olevaid naftaleiukohti ja ühisettevõtteid. See asjaolu võimaldas 2014. aasta lõpus maailmaturul alanud hinnasõjas Venemaa naftafirmadel püsima jääda ning suurendada naftatootmist ja -eksporti³⁵ turuosa säilitamiseks (vt graafik). 2015. aastal toodeti Venemaal 534 miljonit tonni naftat (1,4 protsendi võrra rohkem kui 2014. aastal)³⁶ ja eksporditi 241 miljonit tonni naftat (10 protsendi võrra rohkem kui 2014. aastal).³⁷ Tõenäoliselt jätkavad Venemaa naftafirmad tootmist ja eksporti samal tasemel ka tänavu.³⁸

Finantspiirangute mõju naftasektorile on juba avaldunud, sest rahanappus sunnib Venemaa naftatootjad kärpima vajalikke investeeringuid,³⁹ mis viib paratamatult tootmise, ekspordi ja ka maksutulu vähenemisele. Ekspertide hinnangul kaotab Venemaa majandus aastatel 2014–2017 finantssanktsioonide ja odava nafta koosmõjul ligikaudu 170 miljardit dollarit.⁴⁰

Piirangud tehnoloogia impordile on pikaajalisema mõjuga. Kasutuses olev seadmepark võimaldab veel tootmise taset hoida, kuid raskesti kättesaadava nafta osakaalu suurenedes⁴¹ kasvab nõudlus teistsuguse tehnoloogia järele. Sanktsioonide tõttu tuleb naftafirmadel läbi ajada olemasolevate seadmetega, sest Venemaa ettevõtted ei ole niipea suutelised Läänest sisseostetavat kodumaisega asendama. Import sanktsioonidega mitteühinenud maadest või oskusteabega Lääne ettevõtete ülesostmine pakub probleemile vaid osalist leevendust.