Liberaalne hegemoonia löögi all
Selle aasta viimane Diplomaatia keskendub kahele Eesti ajaloolisele ja suurele naabrile – Venemaale ja Saksamaale. Kui Venemaa soovib mitmesuguse tegevusega Läänt nõrgestada, siis sellele vastu seismiseks peavad Lääne institutsioonid – nagu Euroopa Liit ja NATO – tegema senisest tihedamat koostööd. Pärast Donald Trumpi valimisvõitu USAs võib Saksamaa kantsler Angela Merkel olla liberaalse Lääne viimane liider, kuid ka tema positsioon ei pruugi olla kindel.
Balti Kaitsekolledži õppejõud James Rogers ja Andri Tjuška kirjutavad Venemaa antihegemoniaalsest infosõjast.
„Venemaa püüab lääne narratiive ja kuvandit õõnestades ja murendades ning neid oma valede ja väljamõeldistega asendades edendada hegemooniavastast pealetungi, püüdes saavutada lääne poliitilise halvatuse, mis seaks ohtu Euro-Atlandi hegemoonia. Kolmekordse strateegilis-narratiivse pealetungiliiniga – ajapoliitika juhtimine, lääne reageerimisvõime halvamine ning valede ja väljamõeldiste levitamine -, mis sageli langevad peaaegu ühte, on Moskva suutnud jagu saada oma vaegustest, nimelt ideoloogilise raamistiku ja aineliste ressursside puudumisest,“ kirjutavad Rogers ja Tjuška.
Rogersi ja Tjuška artiklit kommenteerivad Raul Rebane, Riina Kaljurand ja Dario Andrea Cavegn.
Anna-Mariita Mattiisen Eesti NATO Ühingust jätkab samal teemal – kuidas Euroopa Liit ja NATO võiksid koos vastu astuda hübriidohtudele.
„Euroopa Liit kui ennekõike poliitiline tsiviilorganisatsioon saab just erinevate hübriidohtude kontekstis julgeoleku tagamisse panustada. Et NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigid on valdavas osas kattuvad, on ressursid piiratud ning ennekõike oluline konstruktiivne teineteist täiendav koostöö. Nii ühtne ja tugev NATO kui ka Euroopa Liit on mõlemad olulised faktorid stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel Euroopas,“ kirjutab Mattiisen.
BBC ajakirjanik Damien McGuinness kirjutab Saksamaa keerulisest olukorrast ja kantsler Angela Merkelist.
„Merkeli suur probleem seisab aga selles, et mida rohkem püütakse teda tõsta kosmopoliitse vaba maailma liberaalse mõtteviisiga juhiks, seda hõlpsam on AFDl kujutada teda inimesena, kes hoolib rohkem eliidi ja põgenike kui lihtsate sakslaste huvidest,“ kirjutab ta.
Ajaloolane Milvi Martina Piir meenutab Austria-Ungari keisri Franz Josephi surma 100 aastat tagasi ja tõmbab paralleele tänapäevaga, mil Austria on taas Euroopa tähelepanu keskpunkti sattunud.
Soome kirjanik Jukka Mallinen kirjutab Kremli ajalooprojektist.