märts 15, 2019

Leppega lahkumine kui Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi ambitsioonika partnerluse nurgakivi

AFP/Scanpix
Prantsuse politseinikud suunamas veokit Calais’ asemel Lillesse Dunkirki lähedal, sest liiklus oli häiritud 6. märtsil Prantsuse tolliametnike streigi tõttu, kuna nood kardavad lisatöö pärast, kui Ühendkuningriik peaks lahkuma leppeta EList ja Prantsusmaa põhjapiir oleks ühtlasi ka tollipiir.
Prantsuse politseinikud suunamas veokit Calais’ asemel Lillesse Dunkirki lähedal, sest liiklus oli häiritud 6. märtsil Prantsuse tolliametnike streigi tõttu, kuna nood kardavad lisatöö pärast, kui Ühendkuningriik peaks lahkuma leppeta EList ja Prantsusmaa põhjapiir oleks ühtlasi ka tollipiir.

Euroopa Liit on huvitatud edasisest koostööst Ühendkuningriigiga.

29. märtsil möödub kaks aastat päevast, mil Ühendkuningriik teatas ametlikult oma kavatsusest Euroopa Liidust lahkuda. Ühtlasi tähistab see kuupäev kaks aastat väldanud läbirääkimiste lõppu.

Nende kahe aasta jooksul järgisid ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad kaht peamist eesmärki.

Kõigepealt tuli meil korraldada Ühendkuningriigi lahkumine.

Eelmise aasta novembris leppisid 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid peaminister Theresa Mayga kokku detailses lahkumisleppes, mis annab tagatisi, vastuseid ja õiguskindlust Brexiti-järgse ebakindluse puhuks.

See 585-leheküljeline rahvusvaheline leping on intensiivsete läbirääkimiste tulemus. Selle nimel oleme pidanud iganädalasi arutelusid 27 liikmesriigi ja Euroopa Parlamendiga, tihedas koostöös liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga.

Selline kaasav ja pretsedenditult läbipaistev lähenemine võimaldas meil leppida kokku viies peamises punktis, mis tagaks Ühendkuningriigi korrakohase väljaastumise.

1. Kodanike õigused

4,5 miljonit Ühendkuningriigis elavat Euroopa kodanikku ning Euroopa Liidus end sisse seadnud Ühendkuningriigi kodanikku olid teadmatuses, kuidas mõjutab Brexit nende õigusi.

Nende inimeste huvide eest seismine on olnud meie ja Euroopa Parlamendi peamine prioriteet alates läbirääkimiste algusest.

Väljaastumislepingus leppisime kokku, et kõik kodanikud, kes on asunud elama oma elukohariiki enne 2020. aasta lõppu – või enne üleminekuaja lõppu – saavad kogu ülejäänud elu seal jätkuvalt elada, töötada ja õppida ning tuua sinna ka oma perekonna.

2. Rahaline kokkulepe

Pärast Ühendkuningriigis 2016. aasta juunis toimunud rahvahääletust on eelarvekohustuste täitmine pannud muretsema kõik liikmesriigid, aga ka paljud põllumajandustootjad, piirkonnad, ettevõtjad ja ülikoolid, kes viivad ELis või Ühendkuningriigis ellu ELi 2014.–2020. aasta eelarvest rahastatavaid projekte. Väljaastumislepingus leppisime kokku, et kõik 28 liikmesriigi poolt käesoleva eelarveperioodi jooksul võetud kohustused täidetakse ühiselt.

3. Muud Ühendkuningriigi väljaastumisega seotud küsimused

Brexit tähendab ebakindlust ka paljudes muudes valdkondades. Kui Ühendkuningriik lahkub EList, lahkub ta ka Euratomist, mille liige ta praegu on. Kuidas Euratomi omanduses oleva tuumamaterjali omandiõigus turvaliselt üle kanda? Kas praegu ELi õiguse alusel kaitstavad 3000 geograafilist tähist ja miljon kaubamärki on kaitstud ka peale Brexitit? Mis saab andmetest, mida EL ja Ühendkuningriik enne Ühendkuningriigi väljaastumist üksteisega jagasid?

Kõigile nendele küsimustele ja veel paljudele teistele annab vastuse väljaastumisleping, mis kohustab nii ELi kui ka Ühendkuningriiki kaitsma geograafilisi tähiseid ning jätkama ELi eraelu puutumatuse normide kohaldamist nende andmete suhtes, mida EL ja Ühendkuningriik enne Brexitit vahetasid.

4. Iirimaa ja Põhja-Iirimaa

Iiri saarel ei piirdu Brexiti mõju üksnes kaubanduse ja tolliga. See puudutab ka rahu ja stabiilsust, mille tõi suure reede kokkulepe ja mida toetab ELi liikmesus.

Kaalul on ka ühtse turu terviklikkus, kuna Iirimaa piir on samaaegselt ülejäänud 27 liikmesriigi piir. Kõik Põhja-Iirimaalt saabuvad kaubad ei siseneks mitte ainult Iirimaale, vaid ka Eestisse, Itaaliasse või Slovakkiasse.

Seetõttu võttis Euroopa Ülemkogu endale algusest peale kohustuse säilitada 1998. aasta suure reede kokkulepe kõigis selle aspektides ning vältida nn tugeva piiri taastamist, kaitstes samal ajal siseturu terviklikkust. Euroopa Parlament on olnud järjekindlalt samal seisukohal.

Detsembris 2017 lubas peaminister May igal juhul vältida tugeva piiri taaskehtestamist Iiri saarel – sõltumata sellest, milline saab olema Ühendkuningriigi ja ELi vaheline tulevikusuhe.

Tulevaste suhete üle peetavatel läbirääkimistel kavatseme panna aluse ulatuslikule tollikoostööle ning tariifideta ja kvootideta kaubandussuhetele. Kuid see ei aita ära hoida pingeid ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril, sest Ühendkuningriik otsustas lahkuda ühtselt turult ja tolliliidust. Kuna ELi ja Ühendkuningriigi tulevase suhte üksikasjad ei ole Brexiti toimumise hetkeks veel paigas, sisaldab väljaastumisleping nn kaitsemeetmeid,  mis näevad ette järgmist:

  • Ühendkuningriik ja EL moodustavad peale esimese lahkumist ühtse tolliterritooriumi (nõustusime selle Ühendkuningriigi ettepanekuga, kuigi meil endal sellist plaani esialgu ei olnud);
  • Põhja-Iirimaal jätkuks ELi eeskirjade kohaldamine, mis tagavad Iirimaaga sujuva koostöö ning ühtse turu terviklikkuse.

Nagu iga kindlustuslepingu puhul, oleks ka sel juhul parem, kui neid kaitsemeetmeid kasutama ei peaks. Laual olev kokkulepe kohustab meid andma oma parima, et jõuda 2020. aasta lõpuks uue lepingu sõlmimiseni, mis asendaks neid kaitsemeetmeid. Igal juhul kehtiksid kaitsemeetmed üksnes ajutiselt ja kuni parema (ühise) lahenduse leidmiseni.

5. Üleminekuperiood

Ühendkuningriigi valitsuse palvel sätestab väljaastumisleping üleminekuperioodi, mis kestaks kuni 31. detsembrini 2020 ja mida võib vastastikusel kokkuleppel pikendada kuni 24 kuu võrra. See võimalus annaks meile veelgi rohkem aega, et vältida kaitsemeetme kasutamist.

Üleminekuaja jooksul säilitaks Ühendkuningriik kõik liikmesriigi õigused ja kohustused, kuid ei saaks enam osaleda ELi otsustusprotsessides.

Üleminekuaeg annaks ettevõtjatele ja riigiasutustele stabiilsust ja lisaaega tulevaste suhetega kohanemiseks. Samuti võimaldaks see jätkata läbirääkimisi tulevikusuhete üksikasjade üle.

*

Meie teine eesmärk oli leppida enne 29. märtsi kokku tulevaste suhete raamistik.

See annab tõuke uuteks läbirääkimisteks, mis ideaalis algaksid vahetult pärast Ühendkuningriigi lahkumist – nagu Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma 14. jaanuaril peaminister Theresa Mayle saadetud kirjas ka kinnitasid.

Esimene samm tehti novembris 2018, kui Euroopa Ülemkogu ja Ühendkuningriigi valitsus leppisid kokku poliitilises deklaratsioonis, millega nähakse ette tihe koostöö julgeoleku ja majanduse valdkonnas.

Loomulikult peaks see partnerlus olema kooskõlas ELi aluspõhimõtetega ja võtma arvesse ka Ühendkuningriigi valitsuse kehtestatud punased jooned: inimeste vaba liikumise piiramine, ELi eelarvesse olulisel määral panustamise lõpetamine, õiguslik autonoomia ning sõltumatu kaubanduspoliitika.

Võttes arvesse neid punaseid jooni ja Ühendkuningriigi otsust lahkuda ühtselt turult ja tolliliidust, näeb poliitiline deklaratsioon ette vabakaubanduslepingu ning ulatusliku tollikoostöö.

Vabakaubandusleping ei sisaldaks tariife ega kvoote ja hõlmaks laia teemaderingi alates intellektuaalomandist kuni riigihangeteni. Sellega kaasneks ka koostöö mitmes sotsiaal-majanduslikus valdkonnas ning ühist huvi pakkuvas sektoris, nagu näiteks lennundus.

On selge, et sellise ulatusliku majanduspartnerlusega peavad kaasnema ka konkreetsed kohustused, et tagada võrdsed tingimused sotsiaal-, keskkonna-, maksu- ja riigiabi küsimustes. Teisisõnu peaks see sisaldama kõiki neid mängureegleid, mis võimaldavad meie konkurentsivõimelisel sotsiaalsel turumajandusel nõuetekohaselt toimida.

Kui aga Ühendkuningriigi punased jooned peaksid järgnevate päevade või nädalate jooksul muutuma, on EL kohe valmis kaaluma teisi – ambitsioonikamaid – õiguste ja kohustuste vahelisel tasakaalul põhinevaid majanduskoostöö vorme. Näiteks kui Ühendkuningriik nõustub oma tootealases kaubanduspoliitikas joonduma ELi kaubanduspoliitika järgi, kaaluks me viivitamata tolliliidu loomise võimalust.

Lisaks majanduspartnerlusele leppisime me kokku ka tihedas koostöös sise- ja välisjulgeoleku tagamisel.

Vaatame korraks, mis maailmas praegu toimub. Ameerika Ühendriigid on esimest korda ajaloos valinud unilateraalsuse. Hiina on loonud poliitilise ja majandusliku mudeli, mis konkureerib meie omaga. Meie suhted Venemaaga on endiselt keerulised ja ebastabiilsed. Liiga sageli on võim tähtsam kui seadused. ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Maailmapanga, NATO ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu autoriteet on sattunud kahtluse alla või on seda vaidlustatud.

Sellises maailmas peab EL jätkama oma kohustuste täitmist. Euroopa Liidul on ülemaailmne roll ja ta säilitab selle ka pärast Brexitit. Kui Ühendkuningriik on EList lahkunud, teeme me oma otsuseid lähtuvalt 27 liikmesriigi huvidest – ja austame Ühendkuningriigi suveräänsust.

Pidades aga silmas selliseid ülemaailmseid ohte nagu terrorism, küberrünnakud või hübriidohud, on ELi ja Ühendkuningriigi ühine huvi oma jõud ühendada. Samuti peame jätkama koostööd Iraani tuumakokkuleppe kindlustamiseks, poliitiliste lahenduste leidmiseks Lähis-Ida kriisidele, majanduskasvu soodustavate algatuste toetamiseks ning Aafrika rände algpõhjustega tegelemiseks.

Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas on meie ühishuvid palju suuremad kui need, mis meid eristavad.

On selge, et pärast Brexitit saab meie koostöö põhinema erineval alusel. Ühendkuningriik on otsustanud liidust lahkuda ja saada kolmandaks riigiks. Seepärast ei ole Ühendkuningriigil ELi liikmesriikidega samu õigusi. Ta ei osale enam ELi otsustusprotsessis. Ta ei saa enam kujundada ega juhtida ELi ühismeetmeid. Briti (majandus)üksustel ei ole enam samu õigusi, mis ELi omadel. Need on õiguslikud tagajärjed, mis tulenevad automaatselt Brexitist.

Kuid EL ei soovi eraldatust ja on alati olnud mitmepoolse ja rahvusvahelise koostöö poolt. See kehtib eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, mida on aja jooksul paindlikult kujundatud. Täna teeb EL koostööd paljude partneritega: näiteks on ELi juhitud tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides osalenud üle 25 kolmanda riigi.

Tulevane koostöö Ühendkuningriigiga võiks hõlmata viit valdkonda, mis on kirjas ka meie ühises poliitilises deklaratsioonis ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta.

1. Regulaarsed konsultatsioonid

Leppisime kokku, et hakkame Ühendkuningriigiga pidama regulaarseid konsultatsioone välispoliitikat puudutavates küsimustes. ELi välispoliitika kõrge esindaja hakkab pidama Ühendkuningriigiga poliitilist dialoogi üleilmsetes küsimustes. 140 ELi delegatsiooni üle maailma hakkavad tegema koostööd Ühendkuningriigi esindustega näiteks julgeoleku- ja arengukoostöö küsimustes.

Geopoliitiliste väljakutsete ühine hindamine aitab meie välistegevust ühtlustada ja tagada selle järjepidevus. Sama kehtib ka sanktsioonide kohta. Regulaarsed arutelud ja teabevahetus aitavad hõlbustada omavahelist lähenemist.

2. Ühine panustamine

Teiseks on teretulnud ka Ühendkuningriigi panus ELi üleilmsete toetusmeetmete kavandamisel.

Arenguabi andmisel on EL ja selle liikmesriigid maailmas juhtivad. Oleme avatud kolmandate riikide panusele ja ühisprogrammidele ning loodame, et Ühendkuningriik kasutab neid võimalusi.

EL viib läbi kuut sõjalist ja 10 tsiviiloperatsiooni, et tagada oma naabruse turvalisus. Loomulikult sooviksime, et Ühendkuningriik oma strateegiliste sõjaliste ressurssidega osaleks ka edaspidi ELi juhitavates operatsioonides.

3. Osalemine Euroopa kaitsetööstuse projektides

Kolmandaks peaks Ühendkuningriigil olema võimalus – lisaväärtuse korral – osaleda aktiivselt mitmetes Euroopa Kaitseagentuuri teadus- ja tehnoloogiaprojektides. Ühendkuningriigi ettevõtetel saab olema ka võimalus teha ELi ettevõtetega koostööd Euroopa Kaitsefondi koostööprojektides, kooskõlas ELi õiguse sätetega.

Samas tuleks meeles pidada, et tööstuskoostöö – ka kaitsevaldkonnas – on tihedalt seotud ELi ühtse turu reeglitega. See kehtib eelkõige Euroopa Kaitsefondi kohta.

4. Luureteabe vahetamine

Neljandaks, Ühendkuningriigil ja ELil peaks olema võimalik vahetada tundlikku teavet ja luureandmeid. See tugevdaks meie ühist võitlust ülemaailmsete ohtudega, nagu terrorism ja küberrünnakud, mis tekitavad muret kõikides liikmesriikides ja eriti Eestis. Meie tulevased suhted peaks põhinema teabeturbe lepingul, mis näeks ette salastatud teabe vahetamise ja kaitse.

5. Küberturvalisus

Lõpetuseks, EL ja Ühendkuningriik peaksid tegema koostööd ka selliste ähvardavate ohtude tõrjumisel nagu küberintsidendid ja väärinfo levitamise kampaaniad. Peaksime näiteks vahetama teavet küberintsidentide, küberkuritegevuse peamiste suundumuste ning küberrünnete vastu võitlemise viiside kohta.

*

Kõigi nende viie valdkonna puhul sõltub meie tulevase partnerluse ulatus suuresti Ühendkuningriigi valmisolekust. Mida sarnasema joone Ühendkuningriik oma välis- ja julgeolekupoliitikas ELiga võtab, seda tihedam saab meie koostöö tõenäoliselt olema.

Seejuures ei tohiks aga unustada üht tähtsat punkti: selleks, et alustada läbirääkimisi tuleviku üle, on vaja kõigepealt lahendada minevikuküsimused ja ratifitseerida väljaastumisleping.

Ilma ratifitseerimiseta ei saa olla ei väljaastumislepingut ega üleminekuperioodi. Nii ei teki ka vastastikust usaldust, mis on vajalik meie tulevaste suhete kujundamiseks.

Need ei ole tavapärased kaubandusläbirääkimised, kus ebaõnnestumine tähendab lihtsalt otsast algamist. Leppeta Brexit viiks meid tagasi kaugele minevikku, kus tollimaksud olid osa meie igapäevasest kaubavahetusest.

Praegu, kui ma kirjutan neid ridu [5. märts], ei saa leppeta Brexitit välistada. Seetõttu peame kõik selleks olukorraks valmistuma, ja just seda me Euroopas ka teeme.

Möödunud aasta 19. detsembril esitles Euroopa Komisjon 14 meedet, mida EL võiks ühepoolselt kehtestada valdkondades, kus Ühendkuningriigi leppeta lahkumine põhjustaks suuri häireid 27 liikmesriigi avaliku sektori ja ettevõtjate jaoks. Need on näiteks lennundus, toll ja finantsteenused.

Kõik need meetmed oleksid ajutised, piiratud ulatusega ja ELi poolt ühepoolselt vastu võetud. Nende eesmärk on kaitsta Euroopa huve, ja mitte teha Ühendkuningriigiga sektoraalseid „pisileppeid“. Ühendkuningriik ei saa säilitada ELi liikmesusega kaasnevaid eeliseid.

Ainus positiivne külg selles mõlemale poolele kaotusvalu tekitavas loos on ehk see, et nähes, mida liikmesriik EList lahkumisel kaotab, näeme selgemini ka seda, mida 27 liikmesriiki ELi liikmetena võidavad:

  • 445 miljoni tarbija ja 22 miljoni ettevõttega ühtse turu, kus inimesed, kaubad, teenused ja kapital saavad vabalt liikuda;
  • tolliliidu, mis koos nelja vabadusega tagab sujuva kaubavahetuse;
  • majandusjõu, mis on vajalik selleks, et pidada läbirääkimisi õiglaste ja ambitsioonikate kaubanduslepingute üle edukate majandusriikidega, nagu hiljuti Jaapaniga, ning kehtestada norme, mille võtavad sageli omaks ka teised jurisdiktsioonid.

Tänu nendele ja paljudele teistele eelistele on ELil jätkuvalt ülemaailmne roll ja ta plaanib kasutada Brexiti läbirääkimistel loodud (ja hoitud) ühtsustunnet selleks, et jätkata oma positiivset teekonda. Euroopa Liit on ka edaspidi tugev partner Ühendkuningriigile, kes jääb meie naabriks, meie liitlaseks ja sõbraks.

Kategooriates: PaberväljaanneSildid: