Lääne-Balkan paneb proovile Euroopa Liidu laienemise tõsiseltvõetavuse

Möödunud 17.–20. märtsil toimus Brüsselis Euroopa Kodanikuühiskonna Nädal (European Civil Society Week), mis tõi kokku enam kui 800 osalejat kodanikuorganisatsioonidest üle Euroopa. Seminare ja töötubasid koondanud hariduslikku üritust korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC). Kodanikuühiskonna nädala 2025. aasta peamine eesmärk oli tegeleda Euroopa polariseerumisega. Nenditi, et aina kasvava euroskeptitsismi ja parempopulismi tõusu taustal on vabaühenduste ja kodanikuühiskonna roll äärmiselt oluline selleks, et säilitada Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikides demokraatiat. 

Trumpi võimuletulek ning USAID-i rahastuse katkemine on muutnud mitmete organisatsioonide toimetuleku keerulisemaks.

Probleem on aga see, et kasvava julgeolekukriisi taustal on MTÜ-de finantsiline toetus surve all. Trumpi võimuletulek ning USAID-i rahastuse katkemine on muutnud mitmete organisatsioonide toimetuleku keerulisemaks. Näiteks on Deutsche Welle andmetel pärast USAID-i lõppemist raskendatud Radio Free Europe toimimine. Viimane on aga ka Civil Society nädalal osalenud valgevene ajakirjaniku Hanna Liubakova sõnul üks põhilistest usaldusväärse informatsiooni allikatest, millele valgevenelased ligi pääsevad. Liubakova rõhutas väljaande puhul ka seda, et tegu on platvormiga, mis pakub teavet valgevene keeles. 

Kodanikuorganisatsioonide rahastuse kärped mõjutavad sügavalt demokraatiat ja Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Näiteks domineerivad BBC andmetel Ungaris valitsusmeelsed väljaanded, mistõttu on opositsioonil keeruline valitsuskriitilisi artikleid avaldada. Freedom House on Ungari hinnanud “osaliselt vabaks” ning toonud välja, et 2024. aastal seati sisse uus valitsusorgan (The New Sovereignty Defense Office), mille eesmärk oli piirata korruptsioonivastase võitlusega tegelevate organisatsioonide ning uurivate ajakirjanike tööd. Euroopa Komisjon on selle tegevuse hukka mõistnud öeldes, et see rikub mitmeid Euroopa Liidu seadusi. 

Euroopa Liidu laienemine Lääne-Balkani riikides 

Kõik need arengud panevad mõtlema Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele nii liidu sees kui ka naabruses. Laienemine on praegusel hetkel Euroopa Liidu jaoks kriitiline. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) liige Andrej Zorko tegeleb igapäevatöös aktiivselt Lääne-Balkani riikide läbirääkimisprotsessiga. Tema sõnul on põhjus, miks laienemisprotsess oluline, kõikjal sama. Nii Lääne-Balkani riikide kui ka Ukraina, Moldova ja Gruusia puhul on kõige olulisem laienemise põhjus stabiilsuse ja julgeoleku tagamine Euroopas. 

Zorko kirjeldusel on laienemisprotsess proovikivi nii kandideerijatele kui ka liikmesriikidele endile, sest mitte kõik liikmesriigid ei toeta uute liikmete vastuvõtmist, eriti kui tegu on Balkani riikidega. Siiski on tema hinnangul väga oluline, et laienemisprotsess kulgeks kiiresti. “Kui soovida Euroopas rahu ja paremat elukvaliteeti ning kontrollida rännet, siis on vajalik, et need riigid saaksid võimalikult kiiresti Euroopasse,” rääkis Zorko. 

Samas teeb nõutuks olukord, kus mõned riigid on laua taga olnud üle kümne aasta, kuid märkimisväärseid arenguid ette näidata ei ole. Näiteks Serbia alustas läbirääkimistega 2012. aastal, niisamuti Montenegro. Viimane on aga Zorko sõnul siiski Lääne-Balkani riikidest liitumisele kõige lähemal, mistõttu avaldas ta lootust, et Montenegrost võiks saada liige juba 2026. või 2027. aastal. 

Nii Lääne-Balkani riikide kui ka Ukraina, Moldova ja Gruusia puhul on kõige olulisem laienemise põhjus stabiilsuse ja julgeoleku tagamine Euroopas. 

Jõupingutusi tehakse tema sõnul ka Albaania ja Makedoonia suunas, olukord Bosnias on aga keeruline. “Näiteks sealse Serblaste Vabariigi juhtkond võtab vastu otsuseid, mis võivad viia Bosnias kaoseni. Seetõttu on väga oluline, et EL alustaks läbirääkimisi niipea kui võimalik,” rõhutas Zorko. Lisaks mõisteti Bosnia-Serbia juht Milorad Dodik selle aasta veebruaris vangi, kuna ta trotsis riigis rahu valvava kõrgeima rahvusvahelise ametniku otsuseid. 

Andrej Zorko hinnangul mõjutab läbirääkimiste venitamine ka see siseriiklikult negatiivselt inimeste arvamust Euroopa Liidust. “Loomulikult on EL-i populaarsus neis riikides langemas, sest inimesed ei usu enam kuuldud lubadusi. Neil pole enam liitumise suhtes lootust, nad on ootamisest väsinud,” rääkis ta ja lisas, et see teeb pikalt vindunud kandidaatriigid ka vastuvõtlikumaks vene investeeringute ja mõjutustegevuse suhtes. Zorko hinnangul tulekski Montenegro kiiremas korras vastu võtta, et anda teistelegi lootust ja signaali, et laienemine on üldse veel võimalik. 

Naabrite vahel on alati konfliktseid teemasid, kuid neid ei saa pidevalt esile tuua, kui kuhugigi edasi areneda tahetakse.

Laienemise juures on Zorko sõnul kõige suurem probleem, et liikmesriigid toovad lauale aina uusi tingimusi ja keskenduvad mitte liidu ühisele, vaid liikmesriigi põhistele sisehuvidele. “Naabrite vahel on alati konfliktseid teemasid, kuid neid ei saa pidevalt esile tuua, kui kuhugigi edasi areneda tahetakse. Näiteks Põhja-Makedoonia muutis isegi oma riigi nime ära, et vastu tulla Kreeka nõudmistele. Kui see sai tehtud, tuli Bulgaaria lagedale uue nõudmistega,” nentis Zorko. 

Euroopa Liidu tähelepanu all on ka hiljutised tudengite protestid Serbias, mis on haaranud kogu riigi ja toonud tänavatele korruptsiooni ja valitsuse vastu võitlema enam kui 300 000 inimest. Samuti EESC-s Lääne-Balkani regiooniga tegeleva Ionuţ Sibian sõnul on äärmiselt oluline, et Euroopa Liit Serbia protestijatele toetust avaldaks, kuna tänavatel on euroopameelsed inimesed. 

Nii tema kui Zorko rõhutasid, et Euroopa Liit peaks rohkem reageerima Serbia arengutele. “See, mis Serbias praegu toimub, ei ole pelgalt kodanikuõiguste piiramine, vaid otsene autokraatia, mis väljendub ka isiklikes rünnakutes,” rääkis Sibian. Ta tõi välja, et näiteks võttis Serbia valitsus pankadest valitsusväliste organisatsioonide palkade finantsandmed ja avaldas need kuulekas meedias. “Need on selged autokraatlikud tendentsid ja kahtlemata on nende eesmärk vaigistada kõik valitsuse suhtes kriitilised hääled,” nentis ta. 

Strateegiline autonoomia 

Sündmused Serbias ilmestavad aktiivse kodanikuühiskonna rolli ning kinnitavad Euroopa strateegilise autonoomia olulisust. See sõnapaar ei seisa nimelt pelgalt välisjulgeoleku eest. EESC Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni (CCMI) president Pietro Francesco De Lotto sõnul on strateegiline autonoomia lisaks ka seotud sisejulgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja stabiilsusega. “Strateegilised sektorid ei ole ainult julgeolek, kaitsetööstus või energeetika. Need on ka finants- ja kapitaliturud. Me sõltume paljudes sektorites välismaalastest,” rääkis De Lotto. 

Ta lisas, et Euroopa on pidevalt liikunud ühest sõltuvussuhtest teise ja pole teinud piisavalt, et täiustada siseturgu või luua stabiilne pangandus- ja kapitaliliit. De Lotto sõnul on Euroopa olnud energiavaldkonnas sõltuvuses Venemaast, mis tuli eriti esile pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas, oma julgeoleku kaitsel aga liialt toetunud USA panusele NATO-s. Sõltuvusprobleem on tema hinnangul ka telekommunikatsiooni vallas. “Peame ületama kõik piirangud ja riiklikud takistused, et luua tõeline energia siseturg. Peame rohkem võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid, sealhulgas tuumaenergiat,” tõi De Lotto välja. 

Euroopal on kaks olulist ja ajas enam tähtsust omavat partnerit: Jaapan ning suure potentsiaaliga India.

Euroopa strateegilist autonoomiat aitaks De Lotto hinnangul tugevdada uute partnerite leidmine, kuid sealjuures on oluline, et ei tormataks järgmistesse sõltuvussuhetesse. Lisaks Lõuna-Ameerikale, kus on Euroopale olulised huvipakkuvad sektorid (näiteks põllumajandus) ja riigid (näiteks Brasiilia ja Argentiina), on Euroopal veel kaks olulist ja ajas enam tähtsust omavat partnerit. Üks neist on Jaapan ning teine suure potentsiaaliga India. “Meil on kümme aastat aega, enne kui India kasutab plahvatuslikult oma kogu potentsiaali,” rääkis De Lotto ning lisas, et tegu on ka suurima demokraatliku riigiga, mille demokraatlikkust ja suhet Euroopaga tuleks vastavalt meie globaalsetele huvidele säilitada. 

Kodanikuorganisatsioonide roll 

Kodanikuühiskonnal ja MTÜ-del on otsene roll selles, kuivõrd kiiresti üks riik Euroopa Liidu läbirääkimiste laua taha pääseb, aga ka selles, kuivõrd tugev on Euroopa Liidu strateegiline autonoomsus ja demokraatia. Võib järeldada, et rahastuse kärpimise mõjul on mitmetes kandidaat- ja kaalukeeleriikides (näiteks Moldova, Serbia) venemeelsetel mõjutustegevuste ja euroskeptilistel väljaannetel palju kergem kanda kinnitada. 

Andrej Zorko toob kodanikuühiskonna aktiivsuse osas eeskujuks Moldova, samas kui Albaania puhul on olukord keerulisem. Tema hinnangul ei saa siiski öelda, et põhjuseks on kodanikuühiskonna organisatsioonide passiivsus. “Lääne-Balkani riikides on kaht tüüpi valitsusväliseid organisatsioone: üks on valitsust toetav ja teine ​​on sõltumatu,” rääkis Zorko ning rõhutas, et Euroopa Liidus ei taheta kuulda valitsuse suuvoodritest organisatsioone, vaid seda, et kõlapinda saaksid sõltumatud kodanikeühendused. 

Sibiani sõnul tuleks ka Moldoval aktiivselt silma peal hoida, sest kuigi praegu on võimul euromeelne Maia Sandu valitsus, võib see muutuda tänavustel parlamendivalimistel. Lisaks toetus suur osa Moldova meediast USAID-i rahastusele. 

Lahendused

Euroopal seisab ees katsumusterohke tulevik. Paberil oleks ilus lahendus kiiresti laieneda, et seeläbi suurendada ka strateegilist autonoomiat. Kiirema laienemise jaoks on Zorko arvates lahendus hääletusprotsessi muutmine konsensuselt kvalifitseeritud häälteenamuseni. Hääletusprotsessi muutmise vajalikkust toob välja Ionuţ Sibian. “Kui me seda ei tee, siis on meil kriips peal. Saame ehk veel Montenegro nii vastu võtta, aga riikides nagu Serbia ja Albaania läheb pärast protsess keeruliseks ja see mõjutab otseselt meie julgeolekut,” sõnas Sibian. 

Selleks, et kodanikuühiskonnal hoolimata piiratud rahalistest ressurssidest riikides endiselt kätt pulsil hoida, pakkus Sibian välja kirurgilise lähenemise. Tema hinnangul tuleks toetada iseseisvaid ajakirjanikke, sealhulgas ka näiteks youtuber’eid, kuna see ei nõua nii palju ressursse, kuid tulemused ja nende tegevus on käega katsutavad ja kergesti mõõdetavad. “Ma arvan, et üks lahendusi on rahastada uurivaid ajakirjanikke, Youtube’i uudistekanaleid, kuna see pole nii kallis kui telekanali rahastamine. Näiteks Rumeenias oleme toetanud neid uurivaid ajakirjanikke, kelle puhul me näeme, et nad toodavad näiteks iga õhtu paar tundi uudiseid,” sõnas Sibian ja nentis, et nii saaks piiratud ressurssidega siiski avalikkust teenida.