Korruptsioon rikub Rumeenia usaldusväärsust ELi eesistujamaana

Rumeenia on 2019. aasta esimeses pooles Euroopa Nõukogu eesistuja. Eesistumine on riigile esimene ja aeg väga vastuoluline. Ka Rumeenia enda sisepoliitiline maastik keeb ja korruptsioon rikub riigi usaldusväärsust eesistujana.

Rumeenias on viimastel aastatel andnud tooni poliitilised konfliktid, vastuolulised seaduseelnõud ja taaskord uue peaministri asumine valitsuse etteotsa. Nii Euroopa Liidus kui ka Rumeenia opositsiooni seas on seatud kahtluse alla, kas riik suudab oma eesistumisajast auga väljuda.

Lisaks sisepoliitilistele probleemidele teeb eesistumise märkimisväärselt raskemaks poolaasta sisse jääv Brexit. Sellega tegelemine  raskendab oluliselt Rumeenia enda eesistumisprioriteetide esiletoomist.

Suur pettumus rumeenlastele oli, et kauaoodatud liitumine Schengeni riikidega ei saanud eesistumise alguseks teoks. Ehkki Euroopa Parlament arvas, et Rumeenia täidab Schengeni liikmesusele seatud tingimused, ei ole Euroopa Nõukogu veel otsust kinnitanud.

Suur pettumus rumeenlastele oli, et kauaoodatud liitumine Schengeni riikidega ei saanud eesistumise alguseks teoks.

Põhjus Schengeni lepingu edasilükkumiseks on ammu teada. Õigusriigi olukord ja korruptsioon on olnud suur põhjus muretsemiseks alates Rumeenia liitumisest Euroopa Liiduga 2007. aastal. Rumeenia on organisatsiooni Transparency International korruptsioonitaju indeksis tagantpoolt kolmas ELi riik. Tahapoole jäävad vaid naabrid Bulgaaria ja Ungari.

Veel 2018. aasta detsembris kahtles riigi president Klaus Iohannis avalikult valitsuse suutlikkuses viia läbi ELi eesistumine. Juba enne seda oli ELi asjade eest vastutav minister Victor Negrescu üllatavalt valitsusest tagasi astunud. Tagasiastumine tekitas imestust ja küsimusi, millele pole vastust saadud tänaseni.

Victor Negrescu poliitiline karjäär oli hoogsalt tõusuteel. Alles 33-aastane sotsiaaldemokraat oli enne oma ministriametit aastail 2014–2017 Euroopa Parlamendi liige ja oma partei koordinaator Euroopa sotsialistlike parteide liidus (ESP) Brüsselis.

Teravat rahulolematust valitsuse ja eriti just Rumeenia esimese naispeaministri Viorica Dăncilăga  väljendas ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Ta avaldas veel paar päeva enne aastavahetust intervjuus ajalehele Welt am Sonntag kahtlust, kas Rumeenia poliitiline juhtkond on täielikult aru saanud, mida ELi eesistumine neilt eeldab.

Lisaks Junckerile kahtles Rumeenias ka tema järeltulijaks peetav sakslane Manfred Weber. Tema arvates on mõistetamatu, kuidas Euroopa Nõukogu eesistujamaa seab õigusriigi põhimõtted omaenda riigis küsimuse alla.

Peaminister Viorica Dăncilăt on need märkused kindlasti kahjustanud. Ta on oma esimese peaministriaasta jooksul sageli poliitiliste vastaste hambusse sattunud, eksides väljaütlemistes  ja tehes protokollivigu.

Kaoses parteimaastik

ELi eesistumise andis Rumeeniale üle Austria. Rumeenialt omakorda saab eesistumishaamri Soome, kes on käesoleva aasta juuli algusest eesistuja juba kolmandat korda oma ELi kuulumise aja jooksul.

Soome on juba jõudnud Rumeeniale eesistumiseks oma abi pakkuda, kuid rumeenlased lükkasid  abipakkumise viisakalt tagasi. Riigi valitsus teatas, et saab ülesandega hakkama vaatamata Brexiti tekitatud lisakoormusele.

Alust kahtlustele Rumeenia eesistumissuutlikkuse suhtes riigi sisepoliitikas leidub. Parteipoliitiline maastik on juba kaua tule all olnud ja lõhestunud. Tülid on parteisid üksteisest äärmuseni kaugendanud. Uued parteid on tekkinud vanade killustudes. Võimupartei, sotsiaaldemokraadid (PSD), peab jätkuvalt peaaegu igapäevaselt president Klaus Iohannisega sõnasõda.

Uued parteid on ebamugavad just sotsiaaldemokraatidele. Näiteks Pro Romania on endise sotsiaaldemokraatide juhi ja peaministri Viktor Ponta projekt. Ponta oli peaminister aastail 2012–2015. Ka pärast Pontat tehnokraatlikku valitsust tüürinud endine peaminister Dacian Ciolos on asutanud oma partei, mida teatakse lühendi PLUS all. See tähendab vabadust, ühtsust ja solidaarsust.

Ponta juhitud Pro Romania sai jaanuari lõpupoole kevadisteks Euroopa Parlamendi valimisteks mõjuka hääletoru. Samas sai PSD ränga hoobi. Aastakümneid Brüsselis eri ameteis olnud ja praegu Euroopa Komisjoni regionaalarengu volinikuna tegutsev Corina Cretu teatas oma parlamendikandidatuurist uue partei ridades.

Cretu oli  koos Ion Iliescuga üks PSD asutajaid. Iliescu tõusis Rumeenia presidendiks pärast diktaator Nikolae Ceaușescu kukutamist 1989. aasta jõulude ajal. Viimasel ajal on Cretu olnud küll partei praeguse juhtkonnaga tülis.

Korruptsioonikahtlused ja -süüdistused on kõigutanud PSD juhte ja viinud partei jätkuvasse juhtimiskriisi.  Viorica Dăncilă on juba neljas sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse peaminister napi kolme aasta jooksul.

Rahvusliku liberaalpartei ridadest presidendiks tõusnud Iohannis on torpedeerinud mitu valitsuse ministrikandidaati, viidates nende ebapädevusele. Mõne ministri ametissemääramine on kestnud mitu kuud. President on muu hulgas teatanud, et talle pole antud dokumente näiteks kõikide kandidaatide kriminaalse tausta kohta. Tülid on puudutanud ka korruptsioonivastase ameti (DNA) juhi ametisse määramist.

Alates 2013. aastast korruptsioonivastast ametit juhtinud Laura Codruța Kövesi pälvis oma töö eest tunnustust, kuid  vallandati pikaajalise surve tagajärjel ametist 2018. aasta lõpus. Kövesi kaebas Rumeenia valitsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse varsti pärast eesistumise algust. Ka seda peetakse valitsuses lubamatuks katseks kahjustada riigi mainet.

Prokurör Kövesi vallandamisele eelnes kuid kestnud  valitsuse ja presidendi vastasseis. Lõpuks pidi president Iohannis järele andma, sest Rumeenia kõrgeim kohus pidas vallandamist seaduslikuks. Kövesi kaebas vallandamise Inimõiguste Kohtusse põhjendusega, et talle ei antud võimalust end vallandamist puudutavas konfliktis kaitsta.

Rumeenia valitsus andis varsti vastulöögi. Kolmest professorist koosnev uurimisrühm on jõudnud järeldusele, et Kövesi varem pädevaks peetud väitekirjas on neli protsenti plagieeritud materjali ja tema filosoofiadoktori kraad tuleks tühistada.

Peaminister Viorica Dăncilă on suurte väljakutsete ees. Ta sai peaministriks 2018. aasta jaanuaris, kui eelmine peaminister Mihai Tudose pidi tagasi astuma. Tudosegi doktoriväitekiri osutus osaliselt plagiaadiks. Lisaks sai tema komistuskiviks Rumeenia ungarikeelse vähemuse kohta kasutatud tülgastav keelepruuk ja otsene ähvardamine.

Peaminister Dăncilă rahvusvaheline poliitiline kogemus on napp ja seetõttu on ta palju opositsiooni hambusse sattunud. Opositsioon jälgib iga tema liigutust ja üritab leida valitsuse vastu uut laskemoona.

Dăncilă positsiooni ei tee sugugi kergemaks seegi, et arvatakse, nagu juhiks teda Liviu Dragnea. Viimane on sotsiaaldemokraatide tegelik juht, kes aga juhib parteid kulisside tagant. Dăncilă ja Dragnea on pärit samast Teleormani maakonnast. Dragnead kutsuti ”kohalikuks paruniks”. Ta jäi avalikkuse eest varju pärast seda, kui oli süüdi mõistetud valimispettuses, korruptsioonis ja avaliku vara väärkasutamises.

Kõigele krooniks on president Iohannis kutsunud Dăncilă valitsust ”demokraatia traumaks”. Peaminister Dăncilă on omalt poolt pidevalt süüdistanud presidenti selles, et too toetab ”anarhistlikke meeleavaldajaid” ja üritab valitsust kukutada.

Riigile valitakse uus president selle aasta märtsis, mis lisab veelgi poliitilisi pingeid. Presidendi ametiaeg on viis aastat.

Katedraali üheksa ehitusaasta jooksul on sellesse suhtutud nii imetluse kui ka irvitusega. Vastamisi on pandud võimas ehitis ja vaene rahvas. Kuid usutakse, et katedraal ühendab rumeenlased.

Hiigelmeeleavaldustega korruptsiooni vastu

Ka Rumeenia rahvas on usinalt oma valitsuse teele kive veeretanud. Kaks viimast aastat on Rumeenias olnud suurte meeleavalduste aeg. Umbes miljon inimest on selle aja jooksul osalenud suurtes meeleavaldustes suurlinnade tänavail. Meeleavaldajad on häälekalt nõudnud sügavalt korrumpeerunud valitsusaparaadi uuendamist.

Sama asja puudutas ka Euroopa Liit 2018. aasta sügisel oma Rumeenia raportis. Selle kohaselt pole õigusriigi põhimõtted õigesti realiseerunud, tegelikult on õigusriigi areng koguni tagurpidi liikunud.

Arvatavalt kulutati 2014. aastal  ELis korruptsiooniga tegelemiseks 120 miljardit eurot. Ühist tahet kuritegevuse ja onupojavõrgustike pidurdamiseks pole kodanike seas siiski praeguseks leidunud.

President Klaus Iohannise arvates on Rumeenia läinud korruptsioonis 11 aastat tagasi, aega enne ELiga liitumist. Valitsus on toonud parlamenti seaduseelnõusid, mis muudaksid teatud eurode määrani võetud altkäemaksud ja üldise vara väärkasutuse seaduslikuks.

Kavatsused ”seadustada korruptsioon” käivitasid 2017. aastal hiigelmeeleavaldused. Valitsus pani ette kehtestada ”seadusliku varastamise” ülemmääraks 200 000 eurot. Seaduseelnõu ei läinud läbi. Uue ettepaneku järgi oleks määr 44 000 eurot. President Iohannis on teatanud, et ta ei kavatse seadust allkirjastada.

Inimeste pahameel ei vaibunud, vaid uusi meeleavaldusi korraldati ka 2018. aastal. Bukarestis augustis peetud meeleavaldusel osales sadu tuhandeid inimesi – nende seas Rumeeniasse suvepuhkusele tulnud võõrtöölised. Meeleavaldusi oli ka suurimates maakonnakeskustes.

Bukarestis lõppesid augusti meeleavaldused rahutuste ja politsei erirühmade karmikäelise sekkumisega. Opositsioon süüdistas politseid liiga karmides võtetes ja nõudis karistusi, kuid valitsus tõrjus süüdistused otsustavalt.

Sotsiaalmeedia kaudu kokku kutsutud meelsuse demonstratsiooni on kavas 2019. aasta augustis korrata. Rumeenia valitsus on agaralt juhtinud tähelepanu sellele, et ka meeleavaldused on üksnes osa väljastpoolt juhitud kampaaniast riigi maine kahjustamiseks.

Mitte revolutsioon, vaid võimuvahetus

Hinnanguliselt töötab kolm miljonit rumeenlast teistes ELi riikides. Eriti on Rumeenia tööjõust kasu saanud Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Samal ajal on Rumeenias mitmel tööstus- ja teenindusalal karjuv tööjõupuudus. Töölisi peab näiteks laevaehitustööstusse tooma juba Aasiast.

Rumeenia olukorda on hea vaadelda, kui heita pilk veidi ajas tahapoole. Tegelikult ei toimunud Rumeenias pärast 1989. aasta jõulude ajal aset leidnud Nicolae Ceaușescu hukkamist tõelist revolutsiooni, vaid üksnes võimuvahetus. Poliitilise ja majandusliku võimu kaaperdasid demokraatia rüüsse peitunud salapolitsei ehk Securitate juhid ja selle julgeolekuaparaat.

Sel on jätkuvalt suur mõju poliitikale ja see määratleb ka kõigi rumeenlaste argipäeva. Ilma heade suheteta ei piisa ka suurepärasest haridusest, et pääseda heale tööle.

Alt üles ulatuv korruptsioon, nepotism, kärisenud poliitiline õhustik ja tunne teise klassi ELi kodakondsusest ahistavad noori.

Veel kodumaal töötavatel rumeenlastel paistab pealtnäha hästi minevat – või vähemalt paremini kui enne ELi liikmesust. Maailma õnnelikkuse indeksis paigutus Rumeenia eelmisel aastal 51. kohale. Balkanil jättis see koos Montenegroga teised riigid kaugele seljataha.

Kesklassi kuuluvad hea haridusega inimesed suurtes linnades on praegu palju avatumad, paremal järjel ja paistavad tervemana kui 2000. aastate alguses. Nende maale jäänud vanemate elu on jätkuvalt karm. Maal on palgad nii väiksed, et talutavat elu need ei võimalda. Eurostati järgi teenib üheksa rumeenlast kümnest alla 550 euro kuus.

Keskklassi elatustaseme- ja palgaerinevused on piirkonniti suured. Osal rumeenlastel on vara, et  välismaal reisida, kuid nad pole ikka rahul. Lääne-Euroopas peetakse rumeenlasi üldiselt jätkuvalt teise klassi kodanikeks.

Juba siis, kui Rumeenia ühines ELiga, oli selge, et riik ei täitnud liitumiskriteeriume nagu paberil kirjas. Laienemine oli ELile siiski tähtis ja poliitiline eesmärgipärasus võitis nõudlikkuse. Samal ajal – ja samuti puudustega – astus ELi ka Bulgaaria.

Paavsti külaskäigust rahu ja lootust

Rumeenia eesistumise eesmärgid on ülevad nagu eesistujamaadel alati. Poolaasta jooksul soovib Rumeenia esineda vastastikuse lähenemise, ühtekuuluvuse ja ühtsuse edendajana.

Juba ainuüksi Brexit tekitab eesistujale pingeid. Ja kui siia lisada Rumeenia enda väärtusmaailma tõlgendused, Ungari jäärapäine puksimine, Poola sissepoole pöördumine ja Itaalia ennustamatus, siis tegevust jätkub.

Juba ainuüksi Brexit tekitab eesistujale pingeid. Ja kui siia lisada Rumeenia enda väärtusmaailma tõlgendused, Ungari jäärapäine puksimine, Poola sissepoole pöördumine ja Itaalia ennustamatus, siis tegevust jätkub. Rumeenia ülesanne pole kadestamisväärne. Euroopa Liidu sees on igal pool rahutu ja ka Euroopa Parlamendi valimised jäävad aasta esimesse poolde.

Veidi rahu, lootust ja usku rumeenlaste kobrutavatesse meeleoludesse toob loodetavasti  paavst Franciscus. Ta külastab Bukaresti mai viimasel päeval, kuu enne ELi eesistumisaja lõppemist.

Külaskäigu kulminatsiooniks on missa äsja valminud Rahva Päästmise Katedraalis, Rumeenia suurimas ortodoksi pühamus. Selle kellatorni tipp on 120 meetri kõrgusel, kõrgemal kui ühelgi ortodoksi kirikul maailmas. Rumeenia riik on osalenud kiriku rahastamisel umbes 100 miljoni euroga.

Katedraali üheksa ehitusaasta jooksul on sellesse suhtutud nii imetluse kui ka irvitusega. Vastamisi on pandud võimas ehitis ja vaene rahvas. Kuid usutakse, et katedraal ühendab rumeenlased.

Nagu tõdes üks kiriku sisseõnnistamist kaugemalt jälginud rumeenlane: ”Jumal meid hoidku! Nüüd võime palvetada nagu normaalsed inimesed, mitte nagu vaesed. Loodetavasti saadakse kirikusse palju imettegevaid ikoone.”

Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski