Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Harris ja Trump, Ukraina, Euroopa Komisjon, Prantsusmaa peaminister
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 37. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Harris ja Trump teledebati eel
Helga Kalm, Lennart Meri konverentsi direktor
Selle nädala USA valimiskampaania tipphetk on presidendikandidaatide teledebatt 10. septembril (Eesti aja järgi 11. septembri hommikul).
Küsitluste põhjal on valimised väga tasavägised. Suve lõpus tõusis demokraatide kandidaat asepresident Kamala Harrise populaarsus väga kiiresti, aga nüüd on tema toetus stabiliseerunud. Viimase New York Timesi ja Siena College’i küsitluse põhjal on endine president Donald Trump üleriigiliselt populaarsem kui Harris.
Valimiste põhiteemad on jätkuvalt majandus, sisseränne ja naiste õigus oma keha üle otsustada. Mõlemad kandidaadid on välja tulnud oma majandusprogrammidega ja käivad nüüd läbi kaalukeeleosariike, et valijaid enda poole veenda.
Suurim muutus, mis Harrise tulekuga on toimunud, on see, et kaalukeeleosariike on juurde tulnud. Joe Bideni ja Trumpi konkurentsis olid kaalukeeleosariikideks vaid Pennsylvania, Michigan ja Wisconsin. Biden oleks pidanud valimiste võitmiseks võitma kõik need osariigid. Harrise puhul on aga rohkem võimalusi, sest tal on võiduvõimalusi ka Arizona, Nevada, Georgia ja Põhja-Carolina osariikides.
Kursk tule all
Marek Kohv, uurimisprogrammi “Kriisikindlus ja julgeolek” juht
Putin on väidetavalt andnud korralduse Ukraina väed Kurskist oktoobriks välja ajada ja Venemaa üritab Kurskis teha ettevalmistusi vasturünnakuks, kuid Ukraina on siiani nullinud Venemaa võimalused sinna piirkonda üksusi ja relvastust juurde tuua, hävitades sildu ja nende asemel rajatud pontoonsildu.
Idarindel keskendub Venemaa eelkõige Pokrovski, Toretski ja Vuhledari linnade vallutamisele. Varasem hoog on Vene üksustel aeglustunud, kuid Ukraina kaitse jaoks on olukord jätkuvalt raske. Jätkuvalt on ebaselge, kuidas mõjutab Ukraina kaitset osa üksuste varasem liigutamine Kurskisse ja kuidas hakkab Venemaa survet idarindel mõjutama vajadus liigutada täiendavaid üksuseid Kurski piirkonda.
Iraani uus lühimaarakettide tarne võimaldab Venemaal kasutada enda pikamaarakette sügavamateks löökideks Ukraina territooriumil. Tõenäoliselt on sihtmärgiks jällegi tsiviiltaristu ja -objektid.
Milline on Euroopa Komisjoni uus koosseis?
Steven Blockmans, RKK vanemteadur
Kolmapäeval saame teada, millise portfelli saavad Euroopa Komisjoni volinikukandidaadid, sest Ursula von der Leyen esitleb uut koosseisu Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhtidele.
Hoolimata kinnitustest, et uus komisjon saab tööd alustada juba 1. novembril, on tõenäolisem, et algus venib 1. detsembrini. See tuleneb europarlamendi keerulisest kalendrist ja volinike võimalike huvide konflikti taustakontrollist, mis võtab kaua aega. Europarlament blokeerib ilmselt mitut kandidaati, näiteks Ungari oma, keda kritiseeritakse tugevalt isepäisuse eest laienemise ja naabruspoliitikaga tegelemisel von der Leyeni esimeses komisjoni koosseisus.
Ühe voliniku maha hääletamine võib tekitada ahelreaktsiooni, kus kõik poliitilised grupeeringud hakkavad oma pahameelt üksteise vastu välja mängima. Ootus on, et vältimaks langemist madalaima ühisnimetajani proovivad fraktsioonid volinikelt välja pressida nii palju poliitikalubadusi kui võimalik, enne kui nende mahahääletamisele mõtlema hakkavad.
Prantsusmaa uue peaministri nimetamine vastuolusid ei lahenda
Justin Leveque, Paris-Saclay ülikooli magistritudeng / RKK praktikant
Emmanuel Macron nimetas neljapäeval, 5. septembril Prantsusmaa uueks peaministriks Michel Barnier’. Vastavalt Elysée ametlikule teatele määrati ta ametisse, kuna ta on võimeline võimalikult stabiilse ja ühendava valitsuse moodustamiseks. Macron jätab Barnier’le vabaduse hoida Prantsusmaa poliitilisel maastikul ühtsust ning ainsad punased jooned on siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi eelarvete ümber.
Barnier on Prantsusmaa poliitilisel maastikul kogenud tegelane, kes on pidanud mitut ministrikohta. Ta on olnud kaks korda Euroopa Komisjoni volinik ja ELi Brexiti pealäbirääkija. Tema ametisse nimetamine ei vähendanud aga parlamendiparteide ja poliitikute lahkhelisid, kuna ta on Les Républicains’i (traditsioonilised parempoolsed) liige, aga see partei sai parlamendivalimistel alles neljanda koha.
Vasakpoolsed heidavad Macronile ette, et ta määras ametisse inimese, kellel pole poliitilist legitiimsust, kuna Les Républicains’i valijad parlamendivalimiste ajal ei toetanud. Nad on lubanud Barnier’ otsused tagasi lükata.
Macroni Renaissance toetas Michel Barnier’ ametisse nimetamist, öeldes, et ei blokeeri tema otsuseid automaatselt, kuid ei anna talle ka blankovekslit.
Võib eeldada, et Macroni partei vasakpoolne tiib on Michel Barnier’ vastu, nagu näiteks parteist lahkunud Sacha Houlié. Barnier’ saabumine Elyséesse on osa “Macronismi” ja Les Républicainsi vahelisest võitlusest ning on võimalus, et see on “Macronismi” surmaotsus, arvestades, et kolme aasta pärast ei saa Emmanuel Macron presidendivalimistel kandideerida.
Rassemblement National (RN) on oma 142 kohaga kaalukeelepartei. Kui nad teevad koostööd Vasakpoolsete liiduga (193 kohta), võivad nad valitsuse iga hetk kukutada. See tähendaks ka seda, et ilma RN-ita ei saa ühtegi otsust teha. Nad on olnud Barnier’ suhtes leebed, kuna ta pole Marine Le Peni sõnul kunagi öelnud RN-i kohta halba, ta otsib kompromisse ega ole “hull immigratsioonipooldaja”.
Politoloog Frédéric Sawicki analüüsi kohaselt pöörab Macron kahele kolmandikule oma valijaskonnast selja, valides Barnier’, kelle RN kiitis heaks tänu tema
immigratsioonivastasele hoiakule. De facto avas Macron ukse paremäärmuslaste toetatud valitsusele. RN võib blokeerimisähvardustega vehkida igal ajal, kui neid miski ei rahulda. Lisaks võib seda näha Macroni sammuna mitte leppida mingisugusegi lüüasaamisega ja see võib ainult õhutada valijate võõrandumist poliitikast.
Ukraina Prantsusmaa kontekstis
Pariis mõistis hukka Venemaa viimased korduvad löögid Ukraina taristu ja tsiviilelanikkonna vastu. Prantsusmaa peab Venemaa energiataristu hävitamise strateegiat vastuvõetamatuks, eriti talve lähenedes. Samuti mõistsid nad hukka 3. septembril toimunud Venemaa löögi Poltava vastu, mis tõi kaasa ühe suurema hukkunute arvuga rünnaku pärast sõja algust. Pärast rünnakut teatas Prantsusmaa kaitseministeerium, et kasutab 1,4 miljardi euro väärtuses Venemaa külmutatud varadest saadavat tulu Ukrainale sõjavarustuse ostmiseks.