Kohalikud valimised ei toonud Gruusia ägedasse sisepoliitilisse heitlusse rahu
Viimaste aastate äge sisepoliitiline heitlus jättis pitseri ka hiljutistele Gruusia kohalike omavalitsuste valimistele, mis kujunesid kahe suurima partei – valitsuspartei Georgian Dream (GD, Gruusia Unistus) ja opositsioonilise United National Movement’i (UNM, Ühendatud Rahvuslik Liikumine) – proovikiviks. Kuigi võidu noppis esialgsetel andmetel GD ning korralduslikult võib valimised õnnestunuks hinnata, ei toonud need poliitilisse vastasseisu loodetud rahunemist.
Jälgides seekordsetel Gruusia kohalikel valimistel ise Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) teise vooru vaatlejana toimuvat, oli selge, et sündmused olid kantud suuresti 2019. aastal vallandunud teravast võimuvõitlusest.
Suured tülid tõusevad Gruusia pingetest pulbitsevas sisepoliitikas kõrvaltvaataja pilgule väikestestki asjadest. Nimelt algas siiani vältav poliitiline konflikt 2019. aasta juunis, kui Gruusia parlamendis istus 26. õigeusu üldassambleel Venemaa riigiduuma kommunistliku partei liige Sergei Gavrilov Gruusia parlamendi spiikri kohale. See sümboolne käitumine käivitas opositsiooni vihapurske, sest mõlemad kahtlustavad ja süüdistavad üksteist venemeelsuses. Tollal päädis olukord kokkuleppega, et pärast 2020. aasta parlamendivalimisi minnakse hübriidselt valimissüsteemilt üle Eestile sarnasele täielikult proportsionaalsele süsteemile.
Valimised ei toonud aga loodetud pingete leevenemist, sest opositsiooniparteid otsustasid valimispettusele viidates parlamenti boikoteerida. Kriis tipnes protestide tõttu UNMi esimehe Nikanor Melia vahistamisega. Olukord lahenes alles 19. aprillil 2021, kui Euroopa Ülemkogu vahendusel jõuti kokkuleppele: allkirjastajad naasid parlamenti, protestijad said amnestia ja tugevdati õigussüsteemi. Lisaks kinnitati, et järgmised parlamendivalimised toimuvad proportsionaalselt, sätestati uus jaoskondade kooseis ning lepiti kokku, et kui GD kogub sügisestel kohalikel valimistel vähem kui 43 protsenti häältest, toimuvad oktoobris 2021 erakorralised valimised.
UNM küll nõustus leppega ja liitus parlamendiga, kuid ei allkirjastanud seda, viidates ebaselgusele amnestia osas. Seejärel otsustas ka GD allkirja tagasi võtta, märkides, et nemad on kõik leppe tingimused täitnud, kuid hoopis opositsioon ei pea leppest kinni. Mõned leppesse kirja pandud muudatused said aga osaliselt juunis tehtud valimiskoodeksi muudatusse sellegipoolest sisse viidud ning rakendati ka mitmeid ODIHRi ja Veneetsia komisjoni soovitusi. Näiteks suurendati proportsionaalselt valitavate liikmete hulka, pikendati protestide vastuvõtu aega ning võeti kasutusele juhuslik häälte ülelugemine.1
Suured tülid tõusevad Gruusia pingetest pulbitsevas sisepoliitikas kõrvaltvaataja pilgule väikestestki asjadest.
Suures pildis sai aga GD leppest väljumine kriitikat nii kodu- kui välismaal. Lisaks õõnestas valitsuse mainet geiparaadi korraldajate vastane vägivallalaine, mille käigus hukkus üks ajakirjanik.
Valimiseelsesse aega külvas lisapinget kolm nädalat enne valimisi lekkinud info, et riiklik julgeolekuteenistus oli salaja pealt kuulanud vaimulikke, diplomaate, poliitikuid, kodanikuaktiviste, ajakirjanikke ning koolide ja lasteaedade töötajaid.2 Sealjuures kuulati pealt ka Gruusiat igati toetanud Eesti suursaatkonda Gruusias.
Mitmed opositsioonikandidaadid võtsid enne valimisi kandidatuuri tagasi väidetava võimude surve tõttu ning mõnes proportsionaalses ringkonnas jäi seetõttu kandidaatide arv alla miinimumnõuete.3 7. septembril otsustas aga Gruusia valimisteenistus, et valimisnimekirja selle pärast ei tühistata.3
Valimiste eelõhtul naasis Gruusiasse endine UNM-i juht ja president Mihheil Saakašvili, kes kõigest mõni tund hiljem võimu kuritarvitamise süüdistustel arreteeriti. Saakašvili naasmises nähti strateegilist käiku, et mobiliseerida UNM-i valijaid. Pärast arreteerimist alustas ta näljastreiki ning nimetab ennast poliitiliseks vangiks.3
Mõlemad erakonnad, nii UNM kui ka GD, on seetõttu korraldanud massimeeleavaldusi oma toetajatega. UNM koostöös nelja teise opositsioonierakonnaga on kutsunud valimistel kasutama sarnast strateegiat kui Aleksei Navalnõi meeskond kasutas Venemaal, kus valijaid ja erakondi kannustati toetama ükskõik millist opositsioonilist kandidaati olenemata erakonnast.
Kaks suurt riiukukke
Gruusia poliitikat iseloomustab suur killustatus. Oktoobris toimunud kohalikele valimistele registreerus 43 parteid, kellest teise vooru jäid konkureerima üheksa erakonda ja kaks sõltumatut kandidaati.
Teiste seast tõusid aga esile kaks suurimat – valitsuspartei Georgian Dream (GD, Gruusia Unistus) ja opositsioonilise United National Movement’i (UNM, Ühendatud Rahvuslik Liikumine) – ja nende äärmiselt teravad suhted.
Neist kahest on praegu suurim, jõukaim ja mõjukaim valitsust juhtiv GD, mille asutas miljardär Bidzina Ivanišvili. GD tõukas 2012. aastal kuue teise opositsiooniparteiga UNM-i võimult ning on sellest ajast alates riiki juhtinud.
GD määratleb end vasak-tsentristliku erakonnana, kel on ambitsioon tuua Gruusia lähemale Euroopale ja NATO-le. Euroopa Parlamendis on nad Euroopa Sotsialistliku Partei vaatlejaliige. Gruusia parlamendis hoiavad nad hetkel 84 kohta 150-st.
Kohalike valimiste eel toetus GD kampaania eelkõige konservatiivsetele väärtusele ning opositsiooni süüdistati riikliku arengu pidurdamises.
GD peamisel konkurendil UNM-il on parlamendis 30 kohta ja nad määratlevad end parem-tsentristliku erakonnana. Sarnaselt GDga toetab UNM tihedamat koostööd Euroopaga ning nad on Euroopa Rahvapartei (EPP) vaatlejaliige.
UNM-i asutas endine Gruusia president Mihheil Saakašvili ning nad tulid esimest korda võimule 2003. aastal pärast Rooside revolutsioonil. Peale 2012. aasta valimistel saadud kaotust ning Saakašvili Gruusiast lahkumist on erakond olnud opositsioonis.
UNMi praegune juht Nikanor (Nika) Melia kogus rahvusvahelist tuntust eelkõige selle aasta veebruaris, kui ta vahistati väidetava vägivallale õhutamise pärast ning hiljem Euroopa Liidu kautsjoni vastu vabastati.
Kohalike valimiste eel süüdistas UNM oma kampaanias GD-d korruptsioonis, võimu kuritarvitamises ja Euroopa teelt eemaldumises.
Korraldus
Tuginedes rahvusvaheliste organisatsioonide raportitele ja enda vaatlejana kogetule, võib Gruusia valimised üldiselt korralduslikult õnnestunuks lugeda.
Valimispäeval ühtegi kriitilist rikkumist avamistseremoonia, hääletamise, valimisjaoskonna sulgemise ja häälte lugemise või tulemuste esitamise osas minu meeskond ei täheldanud. Seda kinnitasid ka enamik teisi vaatlejaid oma jaoskondades. Ametnikud püüdsid kõikidest reeglitest kinni pidada ning olla võimalikult läbipaistvad.
Kodanikuaktiviste oli vaatlemas pea igas jaoskonnas. Valimisprotsessi läbipaistvust kinnitas ka Gruusia suurima neutraalse valimisvaatleja Society for Fair Elections and Democracy (ISFED) koostatud hääletustabel, mis ühtis suures osas ametliku versiooniga. Läbipaistvust lisas veel hiljuti vastu võetud juhuslik häälte ülelugemise praktika.
Rikkumised
Siiski ei möödunud need valimised probleemideta ning vaatluse käigus tuvastati mitmeid rikkumisi.4
Üheks peamiseks probleemiks oli hääletajate kaudne mõjutamine. Näiteks, kui Gruusia valimiskoodeksi järgi tohib parteidel olla kuni kaks vaatlejat jaoskonna peale, siis 53 protsendis OSCE ODIHR vaatlejate külastatud jaoskondades oli märgata de facto erakonnaga seotud inimesi, kes olid ennast registreerinud kodanikuühiskonna organisatsioonide või meedia esindajatena ning lugesid hääli, mõjutasid valijaid või mõnel juhul ka sekkusid valimistesse.5 Paljud sellised organisatsoonid ei tegele kodanikuplatvormi civil.ge andmeil tegelikult neutraalse valimisvaatlusega, vaid aitavad valijaid mobiliseerida ja mõjutada ning segavad vett avalikustades oma raporteid ja tulemusi. Lisaks esines mitmeid süüdistusi häälte ostmisest ning valijate ja valimisjaoskonna töötajate mõjutamisest, kus võimud väidetavalt hirmutasid või pakkusid raha riigist sõltuvatele inimestele.6
Kuigi kampaania tegemine oli kõigile lubatud, oli märgata, et poliitilise polariseerituse tõttu domineerisid kampaaniates riigitasandi narratiivid ja üksteise süüdistamine. Kohalikele teemadele pöörati tähelepanu vähe. Lisaks raporteeris OSCE missioon riiklike vahendite kuritarvitamist ja võimupartei oluliselt suuremat finantsilist võimekust, parteide rahastuse läbipaistmatust ning mõnel juhul ka verbaalseid ja füüsilisi kokkupõrkeid.7 Vähese kampaania rahastuse kontrolli ja raha koondumise tõttu oli meediamaastikul märgata polariseerumist ning selget poolte valimist. Lisaks levitasid nii Venemaa kui ka siseriiklikud allikad väärinfot.8
Tulemused
Seekordne valimisaktiivsus oli kõrgem kui 2017. aasta kohalikel valimistel (45,65 protsenti), kuid madalam kui 2020. aasta parlamendi valmistel (56,11 protsenti). Esimeses voorus tuli valima 51,91 ja teises 49,09 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.9 Valimised viidi läbi 64 piirkonnas, millest viis moodustasid suuremad linnad Tbilisi, Batumi, Kutaisi, Rustavi ja Poti.
Gruusia kohalike volikogude ehk Sakrebulode liikmed, vanemad ja linnapead, valiti rahva poolt otse neljaks aastaks ning valituks osutumiseks pidi erakonna valimisnimekiri teenima vähemalt kolm protsenti (Tbilisis 2,5 protsenti) häältest ning majoritaarsetes ringkondades pidi kandidaat ületama 40 ja regiooni juhiks või linnapeaks kandideerija 50 protsendi künnise.10 Majoritaarsete kohtade arv oli vähenenud 1088-lt 664-le ning proportsionaalsete osa suurenenud 970-lt 1404-le.
Isegi kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli vahendusel 2021. aasta aprillis sõlmitud riiukukki lepitama pidanuks kokkulepe oleks jõus, siis ennetähtaegseid parlamendivalimisi ei oleks tulnud.
Muudatused aga opositsiooni loodetud muutust kaasa ei toonud. Gruusia valimisteenistuse esialgsete tulemuste kohaselt võitis valimised valitsuspartei GD, saades 46,74 protsenti häältest. Linnapeade ja vallavanemate arvestuses võitis GD suisa 19 kohta 20st. Kuigi üldpildis on GD alates 2017. aastast skandaalide tõttu hääli kaotanud, olid seekordsed valimised neile seega ikkagi edukad. Seda eelkõige just seetõttu, et neil õnnestus saada üle 43 protsendi häältest, mis tähendab, et isegi kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli vahendusel 2021. aasta aprillis sõlmitud riiukukki lepitama pidanuks kokkulepe oleks jõus, siis ennetähtaegseid parlamendivalimisi ei oleks tulnud.11
Opositsioonil aga millegi üle väga rõõmustada ei ole. Teiseks tulnud UNM sai võrreldes varasemate kohalike valimistega, kus nad said proportsionaalses järjestuses 17,08 protsenti häältest, 30,68 protsendiga küll parema tulemuse, kuid nende mõju jääb eelkõige väikse arvu majoritaarsete mandaatide tõttu ikka loodetust väikesemaks.
Ülejäänud parteide tulemused on aga veel nukramad. Poliitilisest polariseeritusest tingitud võimuvõitluse tõttu on rahvas segaduses ning väiksemad parteid oma hääle kahele suuremale kaotanud.
Kohtade arvu mõistes tähendab see, et GD on valimistega võitnud üle poole proportsionaalsetest kohtadest ning 87,8 protsenti majoritaarsetest kohtadest. Valitsuspartei GD saab Sakrebulodes 1360 koha ja 65,8 protsendiga kindla enamuse ning opositsioon UNMi juhtimisel 508 kohaga vaid 34,2 protsenti kohtadest.12
| Partei | Proportsionaalsed kohad | Majoritaarsed kohad | Kokku |
|---|---|---|---|
| GD | 777 | 583 | 1360 |
| UNM | 447 | 61 | 508 |
| Gakharia Gruusia Heaks | 106 | 8 | 114 |
| Lelo | 28 | 0 | 28 |
| Euroopa Gruusia | 13 | 4 | 17 |
| Tamaz Mechiauri Ühendatud Gruusia Heaks | 7 | 1 | 8 |
| Kolmas Jõud | 5 | 1 | 6 |
| Patriootide Liit | 5 | 0 | 5 |
| Euroopa Sotsialistid | 3 | 2 | 5 |
| Töölispartei | 3 | 0 | 3 |
| Rahvapartei | 3 | 0 | 3 |
| Progress ja Vabadus | 2 | 0 | 2 |
| Ana Dolidze – Inimeste Heaks | 2 | 0 | 2 |
| Kodanikud | 1 | 1 | |
| Girchi – Rohkem Vabadust | 1 | 1 | |
| Girchi | 1 | 1 | |
| Sõltumatud kandidaadid | 3 | 3 | |
| Vaba Gruusia | 0 | 1 | 1 |
| Kokku | 1404 | 644 | 2068 |
Tulevik
Kohalike valimiste järgsed küsitlused näitavad, et Gruusia rahvale on kõige olulisemad probleemid seotud majanduspoliitika, tervisehoiu ja sotsiaalse kindlustatusega. Kuigi valitsuse sõnul on nad majandusele tähelepanu pööranud, on Gruusia riikliku statistikaameti andmeil tegelik sisemajanduse kogutoodang 2020. aastal langenud 6,8 protsenti ning suvel raporteeriti viimase kümnendi kõrgeim inflatsioonimäär – 12,8 protsenti. Ehk inimeste elujärg on üldiselt läinud raskemaks.
Sisepoliitikas pälvivad rahvale olulised probleemid aga vähe tähelepanu, sest valimistele ei ole järgnenud poliitilist rahu. Opositsioon on valimistulemused suures osas kahtluse alla seadnud ning olukorda pingestas pikalt ka Saakašvili näljastreik. Saakašvili tervisliku seisundiga seonduv probleem laabus peale 19. novembrit kui Euroopa Inimõiguste Kohtu palvele järgnevalt, lubas Gruusia Justiitsminister Rati Bregadze Saakašvili Gori sõjaväe haiglasse viia.
OSCE vaatlusmissioonil nähtu põhjal usaldab Gruusia rahvas rahvusvahelisi institutsioonide ning toetus demokraatlikele reformidele on suur.
Muret teeb aga endiselt õigusriigi olukord. Näiteks määras Gruusia Kohtunike Konverents 4. novembril ennetähtaegselt ja ootamatult tagasi astunud justiitsnõukogu liikmete, Tea Leonidze ja Tamar Oniani asemele kaks uut liiget, süüdistades endisi liikmeid kohtusüsteemi legitiimsuse õõnestamises. Euroopa Liidu suursaadik nimetas seda aga “viiendaks tagasilöögiks” Gruusia kohtusüsteemis, öeldes, et uute justiitsnõukogu liikmete valik ei olnud konkureeriv ega läbipaistev. Lisaks toob Transparency International Georgia poolt 7. detsembril avaldatud uurimus välja mitmeid tõsiseid puudujääke korruptsioonivastase seaduse jõustamisel.
Positiivsest küljest saab aga välja tuua, et OSCE vaatlusmissioonil nähtu põhjal usaldab Gruusia rahvas rahvusvahelisi institutsioonide ning toetus demokraatlikele reformidele on suur. 2024. aastal toimuvateks parlamendivalimisteks tehtav üleminek proportsionaalsele valimissüsteemile peaks ka valimissüsteemi veel õiglasemaks muutma.
Ka välispoliitilisel tasandil ei tundu Gruusia erakondade sõnumite baasil kurssi muutmas olevat, kuid valimistega manipuleerimine, ebaselge parteide rahastus, kohtusüsteemi neutraalsust ohustavad otsused ja korruptsioonivastase seaduse puudulik jõustamine õõnestavad ELi ja Gruusia suhteid. Et Gruusia rahvast mitte alt vedada, on seetõttu väga oluline, et rahvusvahelised organisatsioonid ja demokraatlikud riigid jätkaksid rikkumistele tähelepanu juhtimist ja Gruusia toetamist.
Viited
- OSCEa. 2021. „Interim Report“. 17. september. 498261.pdf (osce.org), lk 3-4. ↩
- OSCEb. 2021. „International Election Observation Mission to Georgia – Local Elections, Statement of preliminary Findings and Conclusions“. 2. oktoober. 499468_3.pdf (osce.org), lk 4. ↩
- OSCEa. 2021. lk 1 ↩ ↩ ↩
- OSCEc. 2021. „International Election Observation Mission Georgia – Local Elections, Second Round. Statement of Preliminary Findings and Conclusions“. 30. oktoober. 502704.pdf (osce.org), lk 10-11. ↩
- Ibid, lk 11 ↩
- OSCEb, 2021, lk1; OSCEc. 2021, lk 8. ↩
- OSCEb. 2021, lk 2. ↩
- OSCEc. 2021, lk 1. ↩
- Civil.ge. „2021 Municipal Elections: Outcomes, Winners, Trends“. 6. oktoober. https://civil.ge/archives/446355 (külastatud 3. november 2021) ning Agenda.ge. 2021. „October 30, 2021 Municipal Elections of Georgia“. https://agenda.ge/elections/2021/dist/index.html# (külastatud 5. November 2021). ↩
- GEORGIA. 2021. “ELECTION CODE of GEORGIA.” სსიპ ”საქართველოს საკანონმდებლო მაცნე”. Artikkel 149 ja 169. https://matsne.gov.ge/en/document/view/1557168?publication=69 (külastatud 9. november 2021). ↩
- Euroopa Ülemkogu 2021. ↩
- Gruusia valimisteenistus 2021 ↩
Seotud artiklid
Mark Voyger: Seekord peab Lääs lubatu kindlasti ära tegema
Putin loodab, et kui Trump saab presidendiks, tõmbab ta tagasi Ameerika toetust Ukrainale, Euroopale ja NATO-le. Kui Lääs ei tarni praegu Ukrainale piisavalt relvastust, nii et vastupealetung võiks toimuda veel selle suve lõpus, on venelastel aega enda kindlustamiseks ja veel suuremate vägede sissetoomiseks, rõhutas Ameerika Kiievi ülikooli professor Mark Voyger usutluses Diplomaatiale.
Ronek Jäär: Slovakkia järgmine president tuleb Banská Bystricast
Slovakkia presidendivalimised on oma olemuselt põhimõtteline vastasseis Robert Fico juhitud venesõbraliku valitsuse ja läänemeelse opositsiooni vahel. Peale esimese vooru läänemeelse leeri üllatusvõitu on teise vooru eel ainus kindel asi see, et Slovakkia järgmine president tuleb Banská Bystricast.
Marek Kohv: Miks ei peaks Lääs kartma Venemaa tuumaähvardusi
Ikka ja jälle kohtab Lääne inforuumis eskalatsioonihirmule viitavaid põhjendusi, miks ei peaks Ukrainale teatavaid võimekusi andma või et peaks koguni üldse lõpetama abi andmise, sest see lõpetaks ka sõja.
Tomas Jermalavičius: Prantsuse strateegiamõte ajab Euroopat ärkvele, aga toob siis pettumuse
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni mõtisklused sellest, et Ukrainasse võiks väed sisse viia, on heidutusteooria seisukohalt arukad. Need külvavad Venemaa liidreis ebakindlust. Võiks oodata, et selle riigi ülemjuhatus hoiab nüüd mõningaid väeosi varus puhuks, kui läänega sattutakse vahetusse sõjalisse vastasseisu. See tooks leevendust Ukraina kaitsjaile rindejoonel, suurendades nende eduvõimalusi strateegilises kaitses.
Marek Kohv: Euroopa peab ära kasutama meile Ukrainas antud lisaaja
Ukraina pakub Euroopale armuaega, et viia läbi enda sõjalisi ettevalmistusi. See aeg tuleb maksimaalselt ära kasutada, et Venemaal ei tekiks soovi NATO artikkel 5 toimimist proovile panna. Selle asemel, et lääne poliitikud otsustamatuse tõttu endale kollektiivselt jalga taha paneksid, tuleb keskenduda Ukraina võidu vormistamisele.
Marek Kohv: Miks sõda Ukrainas tänavu ei lõppe?
Lääneriikidel tuleb tõsiselt pingutada, et muuta sõja käiku Ukrainas. Valitsuste tellimused sõjatööstustele peavad olema pikaajalised ja lisaks sõjalisele abile tuleb Venemaa sõjamasina kägistamiseks Ukrainas anda uus hoog ka sanktsioonidele. Varade konfiskeerimiseks võiks kaaluda ka tavapäratuid viise, näiteks luureinfo kasutamist kohtus.