Kaliningrad – kas võimalus Venemaa ja euroliidu suhetes?

Raketikandjaks või tankodroomiks muutumise asemel võiks Kaliningradi oblastist saada sild Venemaa ja Euroopa Liidu suhete parandamisel, pakub intervjuus Diplomaatiale Kaliningradi üks tuntumaid poliitikuid Solomon Ginsburg. Tema meelest võiks tulevikus Euroopa Liit eksperimendi korras lubada Venemaa eksklaavi Kaliningradi elanikele viisavabalt Euroopasse reisida.

Lätis sündinud 57-aastane Ginsburg kuulus alates 1990. aastast Kaliningradi oblasti parlamenti, kuid oma liiga liberaalsete vaadete tõttu viimastel valimistel duumasse enam ei pääsenud. Ta oli Venemaa lähiajaloo suurimate, Kaliningradi tollase kuberneri tagandamiseni viinud regionaalsete poliitiliste protestide üks juhte 2010. aastal.

Kaliningradi oblast on unikaalse asukohaga Venemaa osa, asetsedes sisuliselt keset Euroopa Liitu. Kui proovida reaalpoliitikast lahti rebida, reaalsusest veidi välja astuda, siis mis võimalused oleksid Kaliningradil muutuda kohaks, kus võiks proovida taastada Euroopa Liidu ja Venemaa koostööd?

Mulle tundub, et nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu eliidid tahaksid säilitada oma nägu, aga samas leida võimalusi lähenemiseks, sest praegune vastasseis Ukraina ja Krimmi pärast on tupik, mis millegi heani välja ei vii. Kaliningrad oleks väga hea variant selleks sillaks, kus võiks toimuda leppimine.

Kuidas seda teie meelest annaks teha?

Tuleks välja pakkuda alternatiivne teemadering. Need peaksid olema konkreetsed, pigem ärilise kallakuga ettepanekud. Süüria, Krimmi, Ukraina küsimustes pole võimalik lähiajal kokku leppida, kuid tuleks leida teemasid, kus saab koostööd teha. Koostööd, mis annaks kasu. Rubla ja euro hääletaksid selle poolt.

Näiteks?

Näiteks on Venemaa ja Kaliningradi oblast eraldi, vaatamata praegusele majanduslikule ja sotsiaalsele kriisile, saavutanud päris palju IT-tehnoloogias. Siin saaks ilma eriti suurte kuludeta luua ühiselt IT-linnaku – midagi analoogset Silicon Valleyle, aga muidugi mitte sellistes mastaapides –, millel oleks Venemaa poolt suured soodustused ning Euroopa Liidu poolt finantseerimine. Ma tean, et selle vastu tuntakse huvi Saksamaal, Poolas.

Ma muidugi palun vabandust, aga olen väga skeptiline: miks peaks Euroopa Liitu huvitama IT-piirkond Kaliningradis? Aga olgu. Mis ettepanekuid te veel silmas peate?

Taastada Kaliningradi kui transpordisõlme tegevus. 2005.–2009. aastal töötas siin suurepäraselt regionaalne lennukompanii, mis lennutas inimesi mujalt Venemaa regioonidest läbi Kaliningradi Euroopasse. (Kaliningrad Avia oli Venemaal sisuliselt esimene odavlennukompanii, mis lendas Kaliningradist paljudesse Euroopa linnadesse, aga läks pankrotti. Praegu ei saa Kaliningradist, kuigi see asub peaaegu keset Euroopat, kuhugi lennata peale Venemaa. – JP) Praegu oleks selle järele (Venemaal) suur nõudlus, et mitte lennata läbi Moskva.

Veel mõni näide?

Seitsme aasta pärast, 2024. aastal, jõuab kätte suur pidupäev, mis minu meelest on suurema tähtsusega kui jalgpalli maailmameistrivõistlused. (Järgmisel aastal toimub see suurvõistlus Venemaal, kusjuures alagrupimänge mängitakse ka Kaliningradis. – JP) 22. aprillil 2024 möödub 300 aastat Immanuel Kanti sünnist, mida tähistatakse üle maailma. Ma tean, et kavatsetakse tähistada isegi Wellingtonis (Uus-Meremaal), kus on Kanti austajate ühendus. Kanti juubeli ülemaailmse tähistamise orgkomitee peaks olema Kaliningradis. On muidugi idioodid Ühtsest Venemaast, kelle saadik meie kohalikus oblastiduumas pakkus välja, et kogu oblast tuleks kaunistada „Lahke Kanti“ kujukestega. (Sellenimeline kitšilik kuju pandi Kaliningradi kesklinnas püsti eelmise aasta detsembri lõpus. – JP) Idee on teha sellest kujust midagi aiapäkapiku taolist, millega inimesed kaunistaksid oma aedu. Seda ideed on isegi juba arutanud kuberneri juures tegutsev kultuurinõukogu. See on ju lihtsalt idiotism ja häbi. Selle mõte on muidugi lihtsalt raha varastada.

Minu arust on (Kaliningradi jaoks) Kanti 300 aasta juubel tähtsam kui jalgpalli maailmameistrivõistlused, kus siin mängitakse nädala-paari jooksul kolm matši, aga Kanti sünnipäeva tähistatakse aasta otsa Norrast Tšiilini.

See on huvitav mõte, aga kas olete kindel, et Kanti juubel pälvib maailmas nii suurt tähelepanu? Nagu üks Eesti kirjamees (Olev Remsu Sirbis) tabavalt kirjutas kümme aastat tagasi: Kanti loevad vähesed, kuid enam-vähem kõik austavad.

(Martin) Heideggeri ja teisi suuri filosoofe on ka vähesed lugenud, aga mis siis. See ei vähenda Kanti kuulsust. Minu arust on (Kaliningradi jaoks) Kanti 300. aasta juubel tähtsam kui jalgpalli maailmameistrivõistlused, kus siin mängitakse nädala-paari jooksul kolm matši, aga Kanti sünnipäeva tähistatakse aasta otsa Norrast Tšiilini. Mis veel on Kaliningradil pakkuda? Turismi ma ei usu, sest kliima pole siin see ja ka infrastruktuur on selle tarvis vähe arenenud. Veel saaksime me toota põllumajandussaadusi samasuguse kvaliteediga, nagu seda tehti siin 20. sajandi esimesel poolel kuni sõjani.

Aga kuidas saavutada, et Kaliningradi saaks välja pakkuda kui väljakut Venemaa ja Euroopa Liidu koostööprojektideks?

Me pole kahjuks Venemaalgi suutnud Kaliningradi kui toodet veel müüa. Kõik räägivad, et merevaik on meie sümbol, aga see ei toimi. Palangas ja Gdanskis tehakse merevaigust palju ilusamaid asju.

Just. Kuidas siis panna Moskvat sellest mõttest huvituma?

Meil on vaja asümmeetrilisi otsuseid. Moskva peaks esimesena initsiatiivi üles näitama. Me peame alustama näiteks sellest, et teha Euroopa Liidu kodanikele Kaliningradi külastamine viisavabaks. See oleks muidugi hetkel täielik maksimumprogramm, aga see on võimalik. Euroopa Liidu firmadele peaks andma Kaliningradi erimajandustsoonis suured maksusoodustused. See toob siia kindlasti välisinvestorid. Vaja on käituda põhimõttel „üks riik, kaks süsteemi“.

Seda on muidugi raske uskuda, et Moskva sellise põhimõttega nõus oleks!

Mul ka. Aga 2018. aasta kevadel tulevad Venemaal presidendivalimised. Midagi on vaja näidata, on vaja positiivset näidet. Miks saatis Vladimir Putin siia noore kuberneri? (Eelmisel sügisel kuberneri kohusetäitjaks määratud Anton Alihhanov on 30-aastane. Ta on Venemaa kõige noorem kuberner alates 1991. aastast. – JP) Putinil on vaja oma Boriss Nemtsovi. (Kaks aastat tagasi tapetud Nemtsov oli 32-aastane, kui Boriss Jeltsin usaldas ta peale 1991. aasta augustiputši läbikukkumist Nižni Novgorodi oblastit juhtima ning Nemtsov tegi sellest mõne aastaga Venemaa ühe edukama regiooni. – JP) Nemtsov muutis omal ajal Nižni Novgorodi oblasti kompvekiks, Margaret Thatcher sõitis sinna külla. Midagi sarnast, oma näidisregiooni, oleks vaja ka Putinile. Kõige lihtsam oleks seda teha Kaliningradis, seejuures säilitades siin poliitilise stabiilsuse ja Balti laevastiku lahinguvalmiduse. Majanduskeskkonna liberaliseerimiseks ja investorite meelitamiseks oleks muidugi esmajärjekorras vaja tõsist Kaliningradi oblasti föderaalseadust. Seda seadust tahetakse välja töötada, aga esialgu on ainult palju juttu ja lubadusi.

Mis te uuest kubernerist arvate?

Me töötasime aasta koos ühes töökomisjonis. Kahtlemata on ta liberaal.

Majanduslikus mõttes, mitte poliitilistelt vaadetelt?

No muidugi, muidu ta poleks mingil juhul kuberneriks saanud.

Kas te ei näe oma jutus vastuolu: tugevdada laevastikku ehk tõsta siin militariseeritust ning samal ajal meelitada investoreid Euroopa Liidust?

Ajal, kui luuresatelliidid on võimelised pildistama tanki numbrit, pole see probleem. Havai näiteks on välisinvestoritele paradiis, aga seal on kõrval väga tõsised sõjaväebaasid.

Havai ja Läänemere riigid elavad ka hoopis erinevas julgeolekukontekstis.

Balti laevastikul pole ju strateegilist tähtsust nagu Venemaa Põhja- või Vaikse ookeani laevastikul.

Kaliningradi oblasti kuberner võiks olla Venemaa presidendi eriesindaja Euroopa Liidu küsimustes, tal võiksid olla täiendavad volitused, et ta saaks teatud küsimused lahendada otse ja ise, mitte välisministeeriumi kaudu.

Euroopa investor, keda te meelitada tahate, loeb ju uudiseid, mis räägivad, et Kaliningradi muudkui paigutatakse erinevaid uusi raketikomplekse.

Teate, see müüt algas 2009. aastal, kui Barack Obama astus (USA) presidendi ametisse ning (Venemaal) hakati rääkima seda Iskanderi-juttu, et justkui on seda vaja heidutuse jaoks. Kui te praegu palkaksite sada jäljekütti, siis ma vean kihla, et nad ei leiaks siit ühtegi Iskanderi.

Teisest küljest on Iskanderid teinud Kaliningradile ju head reklaami, sest nüüd on Kaliningradi oblast pidevalt uudistes pildil ja sellest räägitakse, järelikult kõik teavad jälle, kus ja mis on Kaliningrad.

Just, tuleks veel avada restoran Iskander.

Kui tõsiselt, siis te rääkisite sellest, et Venemaa peaks ise näitama üles initsiatiivi, et pakkuda Kaliningradi Euroopa Liidule ühiseks tegevuskohaks, ja esimene vägev samm võiks olla viisavabadus Euroopa Liidu kodanikele. Mida sümboolset võiks Venemaa veel teha?

Vene välisministeerium võiks siia üle tuua oma osakonna või osakonnad, mis tegelevad Euroopa Liiduga. Kõlab fantastiliselt muidugi, aga miks mitte? Kaliningrad muutuks kohe rahvusvaheliste läbirääkimiste paigaks. Meil on suurepärane residents Läänemere ääres Pionerskis, mis 360 päeva aastas on tühi. See ehitati residentsiks (Dmitri) Medvedevi ja (Valdimir) Putini jaoks. Kaks aastat tagasi kohtusid seal Putini eriesindaja Vladislav Surkov ja (USA abiriigisekretär) Victoria Nuland Ukraina küsimuse arutamiseks.

Kaliningradi oblasti kuberner võiks olla Venemaa presidendi eriesindaja Euroopa Liidu küsimustes, tal võiksid olla täiendavad volitused, et ta saaks teatud küsimused lahendada otse ja ise, mitte välisministeeriumi kaudu. See oleks muidugi pretsedent, aga meie oblast ise on ka pretsedent oma geopoliitilise asendi tõttu. Kui poolakad lõpetasid (2016. aasta) suvel ära lihtsustatud piiriäärse piiriületuse, siis meie välisministeerium ei teinud mingeid jõupingutusi, et neile selgeks teha, neile tõestada, miks seda ei tasu teha. Mõlemad pooled ju kaotasid sellest väga palju. Minge vaadake, mis toimub nädal-kaks enne uut aastat Poola piiril. Pool Kaliningradi seisab järjekorras, et minna ostma kingitusi ja muud head-paremat, nagu tehnika ja ravimid, mis on Poolas palju odavamad ja kvaliteetsemad.

Seda kõike tuleks teha, kui Kaliningradi oblastit ei taheta muuta raketikandjaks või tankodroomiks, vaid sillaks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Meil on tugev laevastik põhjas ja Vaiksel ookeanil, aga Kaliningrad las olla see sild.

Mida omakorda Euroopa Liit võiks teha, et head mõtet Kaliningradist kui Venemaa-Euroopa sillast proovida mingilgi määral ellu viia?

Euroopa Liidul tuleks kaliningradlastega käituda nagu ilusa naisega: vähem suletust ja rohkem avatust. Ja rohkem propageerida oma saavutusi.

Siin Kaliningradis?

Jah.

Suur osa kaliningradlasi on ju nagunii Euroopa Liidu maades käinud ja sealset elu näinud.

Sellest on vähe. Kui minust midagi sõltuks, siis mina läheks Euroopa Komisjoni asemel seda teed, et kehtestaks viisavaba sissesõidu Euroopa Liitu neile Venemaa kodanikele, kes on sisse kirjutatud Kaliningradi oblastis. Sõltumatult sellest, kas Venemaa kehtestab viisalihtsustuse Kaliningradi oblasti külastamiseks. See oleks väga kõva käik.

Kujutan elavalt ette seda käiku praegu, kus põgenike teema ärritab enamust Euroopa Liidu elanikest.

Meil on lokaalne regioon, kus elab vaid 950 000 inimest. Pealegi oli vaid 68 protsendil Kaliningradi elanikest 1. juuli 2016 seisuga õigus sõita välismaale. Ülejäänutel ei ole üldse välispassi. (Venemaal on alates 2014. aastast kehtestatud sõjaväelastele, julgeolekutöötajatele, siseministeeriumi ametnikele ja teistele jõuametkondade töötajatele piirang külastada riike, mis on Venemaa suhtes ebasõbralikud. – JP) Sellest 68 protsendist käib perioodiliselt välismaal umbes kolmandik. Viimase põhjus on muidugi rubla kursi languses.