Kadunud ajaloo lõpp
9. novembril 1989. aastal ehk 25 aastat tagasi langes Berliini müür – ilmselt tugevaim külma sõja sümbol. 1989. aasta ristisid mitmed poliitikud ja analüütikud annus mirabilis’eks ehk imede aastaks. Toona näis tõesti hetkeks, et ajalugu on otsa saanud.
Nüüd, 25 aastat hiljem, pole imedesse vist mõtet üldse enam uskuda. Pigem küsitakse, kas külm sõda tuleb tagasi. Teised küsivad, kas tuleb tagasi klassikaline geopoliitika ja mõjusfääride ajastu.
Ajalugu ei lõppenud. Paraku. Võib-olla ei peaks ajakiri Diplomaatia ülepea ilmuma, kui ajalugu oleks läbi. Praegu aga tuleb meil kirjutada probleemidest-ohtudest Eesti piiride lähedal ja kaugemalgi. Tuleb vaadata mitte ainult minevikku, vaid mineviku kaudu üritada mõistatada, mida toob endaga kaasa tulevik.
Seda Diplomaatia teebki. Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu on teinud põneva ja mõtlemapaneva intervjuu Vene luureanalüütiku Andrei Soldatoviga. KGB-mõtlemine on Venemaal võib-olla juurdunud sügavamalt, kui me oskasime arvata, selgub intervjuust.
Venemaa on ammendamatu teema ja nii on käesolevas numbris idanaabri kohta lugeda veel. USA analüütik Richard Weitz vaatab tulevikku ja vaatleb Venemaa hübriidsõja taktikat. See on teatavasti nähtus, millega Eesti seisab silmitsi igapäevaselt. Sest hübriidsõda ei sisalda üksnes klassikalist sõjategevust, vaid palju muud. Mis see „muu“ on, seda saabki meie kuukirja veergudelt lugeda.
Nii Weitz kui ka Kaitseuuringute Keskuse enda teadur Kalev Stoicescu juhivad tähelepanu asjaolule, et Venemaa tegevus võib olla just selline, mis ei kvalifitseeru NATO lepingu viienda artikli vääriliseks. Et omamoodi jookseb see viienda artikli lati alt läbi. Mida siis teha?
Diplomaatia avaldab täispikkuses suvel rahvusvahelises ja ka Eesti meedias kõmu tekitanud Newsweeki loo Venemaa presidendi Vladimir Putini eraelust. Võib vaid arvata, missuguse töö tegi loo kirjutanud Ben Judah Putinit tundvate inimeste intervjueerimisel.
Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi Aasia uuringute osakonnas India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektori ametit pidav Martti Kalda annab aga huvitava ülevaate maoismi arengutest. On ju maoism kommunistliku õpetuse üks alaliike ja eks ole kommunismiga vahetult ja traagiliselt kokku puutunud eesti lugejal huvitav teada selle õpetuse käekäiku mujal maailmas. Ei lõppenud kommunism 25 aastat tagasi, nagu paljud toona lootsid.
Ajaloo lõpp pole isegi mitte enam käeulatuses. Aga mis siis on? Geopoliitika? Uue jõudude tasakaalu valus väljakujunemine? Ja mida peaks Eesti tegema? Võib-olla annavad siinsed tekstid osaliselt nendele küsimustele vastuse. 25 aastat pärast Berliini müüri langemist võivad meid paraku oodata teistsugused imed. Parem karta kui kahetseda.