Jõuline, kuid reeglite järgi mäng

Soome peab olema varasemast vilkam, sest muutuste rütm maailmas kiireneb. Vilkuse all ei pea ma silmas põhimõttelagedat oportunismi. Ebakindlas maailmas on varasemast tähtsam, et Soome peaks oma väärtusi tugevalt meeles. Need väärtused võib kokku võtta tuntud euroopalike põhimõtetena ja põhjamaise ühiskonnakorraldusena – demokraatia, õigusriik, inimõigused, võrdõiguslikkus, humanism. Nendel väärtustel põhineb Soome roll üleilmse toimijana. Üks meie välispoliitika oluline pürgimus on olla kuuldav ja mõjukas. Olla mänguväljakul, mitte riietusruumis. Nii riigi juhtkonna tasemel kui ministri ja ametnikunagi. Me pole rahvusvahelise poliitika pealtvaatajad, vaid jääl, hokikepp käes. Võib mängida ka jõuliselt, kuid alati reeglite järgi.

Arktika riikide koostöö on üks meie välispoliitika prioriteete ja eriti aktuaalne just praegu. Soome kaheaastane eesistumine Arktika Nõukogus algas eelmisel kevadel. Arktikasse puutuvaid küsimusi hakatakse sel põhjusel pidama päevakordade tipus, kuid ka sellepärast, et nende tegelik mõjukus kasvab. Samal ajal on arktilise piirkonna potentsiaalsed keskkonnaprobleemid kliima soojenemise vaatenurgast kriitilise tähtsusega. Soome pädevus Arktika Nõukogus on kaugele näha ja seda tuleb Soome rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja soomlaste tuntuks tegemisel tarmukalt ära kasutada.

Arktika koostöö võimalused näiteks liiklusväilade osas huvitavad maailma üha enam. Aastakümneid leierdatud raudteehange läbi Soome Põhja-Jäämerele tuleb ära teha. Arktika Majandusnõukogu juba toetab hanget, kuid mida kiiremini Soomes ja maailmas mõistetakse raudtee tuleviku tähendust, seda parem. Raudtee moodustaks Rail Balticu jätkuna ühenduse Kesk-Euroopast kuni Põhja-Jäämereni. Ühendus tooks lisaks Soomele kasu ka paljudele teistele riikidele, kaasa arvatud Eestile.

Ka piirkondlikul tasemel tuleb vaadata üleilmseid küsimusi. Vabariigi president on jõuliselt tõstatanud musta süsiniku põhjustatud märkimisväärseid keskkonnaprobleeme president Vladimir Putiniga, president Donald Trumpiga, president Xi Jinpingiga ja peaminister Shinzo Abega. Musta süsiniku tõrjumine on siinkohal hea näide – selle kaudu jõutakse konkreetsete edusammudeni keskkonna osas, tuuakse piirkonna riigid kokku, pakutakse Soome oskusi. Arktika Nõukogu tase on teine ja see haarab kaasa ka USA.

Venemaa on arktilise toimijana võtmepositsioonil juba ainuüksi oma pika rannajoone ja võimsa Arktika mandrilava poolest. Venemaale on Arktika piirkond – ja on alati olnud – suurte majanduslike võimaluste ala. Samal ajal on Arktika piirkond haavatav ja ainest leidub ka pingeteks. Hetkel paistab nii, et Venemaagi ei soovi Arktika koostöö toimimisega riskida, vaid esineb piirkonnas konstruktiivselt.

Läänemere piirkonna stabiilsuse tugevdamine on olnud minu ministriaja keskne prioriteet. Uutele ohtudele vastamine on olnud osa sellest tööst. Hübriidmõjutamise tunnistamine ja sellele vastamine on olnud pikalt välisministeeriumi igapäevane tegevus – nii kommunikatsioonis kui ka julgeolekupoliitikas. Tegevust on siiski põhjust tõhustada ja nii olengi asutanud välisministeeriumis hübriidsuursaadiku koha, et nähtusele võiks vastu astuda igakülgsemalt. Koostöö hübriidkeskuse ja teiste ministeeriumidega hakkab olema tugevam.

Maailma poliitiline olukord eeldab toimivat relvastuskontrolli

Relvastuskontrolli tähtsus on pingestunud maailmapoliitilises olukorras kasvanud. Soome eesmärgiks on usaldust lisavate meetmete tugevdamine ja võidurelvastuse vältimine – nii Euroopas kui ka laiemalt. Soome on olnud aktiivne ses suhtes, et mitme- ja kahepoolseid relvastuskontrolli leppeid järgitaks ja dialoogi julgeoleku edendamiseks jätkataks. USA ja Venemaa koostöö on jätkuvalt keskne tegur rahvusvahelises relvastuskontrollis. On tähtis, et riigid on otsustanud pidada kõnelusi strateegilise stabiilsuse üle.

Üks meie välispoliitika oluline pürgimus on olla kuuldud ja pääseda mõju avaldama. Olla mänguväljakul, mitte riietusruumis.

Suurimat muret tekitab Põhja-Korea tuuma- ja raketiprogramm. Riigi korduvad tuuma- ja raketikatsetused on täiesti vastutustundetud ja neid tehakse ÜRO Julgeolekunõukogu otsuste vastaselt. Riskide hulk kasvab kogu aeg ja tagajärjed võivad olla katastroofilised. Põhja-Korea tegevus on oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. On hea, et USA on ilmutanud valmidust pürgida ses küsimuses poliitilise lahenduseni. Teisalt on USA teatanud oma valmidusest sõjalisteks vastumeetmeteks juhul, kui Põhja-Korea annaks liitlaste või USA territooriumi vastu sõjalise löögi. Ka ses olukorras saab vaid rahumeelne lahendus olla jätkusuutlik.

President Trump kritiseeris oktoobris karmisõnaliselt Iraani ja tuumaprogrammilepingut. Kui USA taganeks lepingust, lisaks see tuumarelvade levimise riski Lähis-Idas. Leping tagab, et Iraani tuumaprogramm püsib rahumeelsena. Ka Soome on mures Iraani piirkondliku tegevuse ja riigi tuumaprogrammi pärast. Üksnes USA on olnud huvitatud kõneluste alustamisest lepingu muutmiseks. EL peab nüüd tegema aktiivset koostööd USAga lepingu jõustamise ja jätkamise kindlustamiseks.

Nagu teada, on Venemaal jätkuvalt märkimisväärselt suured taktikalise tuumarelva varud. Venemaa avaldused taktikalise tuumarelva võimalikust kasutamisest ja kasutamise simuleerimine konventsionaalsete sõjaliste õppustega seoses tekitavad muret taktikaliste tuumarelvade rolli võimalikust kasvatamisest Vene sõjalises doktriinis. Soome ongi hoidnud aktiivselt päevakorras – muu hulgas enda jaoks keskse tuumarelvade leviku tõkestamise leppe (NPT) jälgimisprotsessides – taktikalisi tuumarelvi puudutavaid küsimusi ja vajadust pöörata neile kohast tähelepanu tuumadesarmeerimisel.

Viimasel ajal on küsitud, miks Soome ei kirjutanud alla tuumarelvade keelustamise lepingule. Sellele on meil hea ja põhjendatud vastus. Jagame reservatsioonideta lepingu eesmärki – tuumarelvadeta maailm. Kuid meie arusaama kohaselt ei edenda leping tuumadesarmeerimist ega vähenda maailmas ühtki tuumarelva. On ka põhjendatud mure, et tuumarelvade keelustamise protsess võib mõjutada negatiivselt rahvusvahelist atmosfääri ja eriti NPT jälgimisprotsessi. Konkreetsed tulemused nõuavad tuumariikide osalust ja kannatlikkust rahvusvahelises koostöös. Siin on Soomel aastakümnete pikkune kogemus ja seda joont hoiame ka edaspidi.

ELi tulevik ja transatlantiline koostöö

Euroopa Liit on viimastel aastatel olnud kõva pinge all. Euroala kriis viis rahaliidu intensiivravi osakonda. Ebastabiilsus Euroopa lähipiirkonnas esitab ühendusele ennenägematu väljakutse väljastpoolt. Põgenikevool tõi mitmes riigis kaasa rahvuslike huvide rõhutamise ja riikidevaheline solidaarsus ja pacta sunt servanda-põhimõte unustati. Lõhe linna ja maa vahel kasvab. Lisaks esitab Venemaa avalikult väljakutse Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetele. Samal ajal peab ühenduse keskne liige – Ühendkuningriik – kõnelusi enda lahkumise üle.

Minu poliitiline taust on teada. Ma pole veetnud aega Euroopa-meelsetes vabaühendustes Eurooppalainen Suomi ega Eurooppanuoret. Välisministrina on siiski minu kohus vaadata asju nii, nagu need on, ja seista Soome huvide eest. Euroopa integratsiooni suhtes peab olema realist. Tulemused peavad määrama Soome seisukoha. Mitte ideoloogia. Ka ELi tulevik ja usaldusväärsus inimeste silmis sõltuvad tulemustest. Ühist visiooni EList ei ole ja ega see niisama oodates või näpuharjutustega tulegi.

Soome pikaajaline eesmärk on tugevdada ELi julgeolekukoostöö ja julgeoleku tootjana.

Soome pikaajaline eesmärk on tugevdada ELi julgeolekukoostöö ja julgeoleku tootjana. Nüüd käivitatud kaitsealane püsiv struktuurne koostöö on näide alamvaldkonnast, kus võime saavutada konkreetseid tulemusi. Soome on toetanud koostöö käivitamist vastavalt Lissaboni lepingule ja oleme teatanud, et osaleme esimeste seas. Eesmärgiks on tugevdada koostööd tegevate riikide vahel ELi kaitsekoostööd.

Üleilmastumine on tõsiasjana vaieldamatu ning meid mõjutavad tegurid, mis jäävad meie piiridest kaugele, nagu rahvastikukasv Aafrikas, konfliktid Lähis-Idas ja majandus Hiinas. Euroopa ühinemise taustaks on tõsiasi, et maailmas avaldame tõhusamalt mõju üheskoos. Üksi pigem üldse mitte. See loogika on näidanud oma paikapidavust majanduses. Euroopa ühisturg on piisav mõõdupuu Euroopa ettevõtetele. Kaubanduspoliitikas oleme koos esikohal. Sama loogika peab kehtima ka välispoliitikas ja julgeolekus. Üksnes koos mõju avaldades saame piisavalt mõjuvõimu ja võime mõjutada seda arengut, mis on Euroopale väljakutseks. Euroopas on Põhjamaad suurepärane referentsgrupp Soomele.

Koostöövajadus ei piirdu üksnes Euroopaga. See on tähtis ka üle Atlandi ookeani. Kui Euroopa ja USA ei tee koostööd läänelike väärtuste ja rahvusvahelise reeglitepõhise koostöö nimel, siis võib varsti „Made in China“ lugeda mujaltki kui kohvikeetja põhjalt.

Washingtoni igapäevapoliitikas pole nähtavasti igavat päeva, aga ühist alust ei peaks unustama – USAd ja Euroopat ühendavad mitmed sidemed. Maailma väljakutsetele on parem vastu seista üheskoos kui eraldi. Kunagi ei sõltu midagi ühest mehest ega poliitikatrendidest. USA ja Euroopa võivad rahvusvahelisi mängureegleid pingestuvas konkurentsis mõjutada vaid siis, kui nad suudavad luua ühise visiooni. Ma ei keeruta ses osas, et president Trumpi valitsemisviis on meile uus. Suhetes USAga peab siiski pigem taotlema seda ühist, mitte lahutavat. Ühist on palju. Tähtis vahend on olla nähtav ja avaldada mõju Washingtonis üksi ja üheskoos.

Tihedad majandussuhted on transatlantilise partnerluse „selgroog“. EL ja USA on maailma suurimad rahvusvahelise kaubanduse toimijad ja investorid. USA on ELile tähtis ekspordi sihtkoht ja ka Soomele eriti tähtis kaubandus- ja investeerimispartner.

USA seotusel Euroopaga on Soomele eriline tähendus. Tuleb aeg-ajalt julgeda öelda valjult ja ühemõtteliselt, et head suhted USAga on Soomele välispoliitilisest seisukohast olulised. USA on Soome julgeolekuhuvide seisukohalt kesksel kohal. Rahvusvaheline avatud ja reeglitepõhine kord – see on Soome-sugusele riigile elutähtis – rajaneb peaasjalikult USA ja selle liitlaste toetusel. Transatlantiline – nagu muugi – koostöö lähtub meie rahvuslikest huvidest, millest välis- ja julgeolekupoliitika on vaid üks mitmest. Soome üritab tagada oma kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu. Majandussuhete tugevdamine ja näiteks teadus- ja tehnikakoostöö USAga on selle saavutamiseks vältimatu. Välisministrina olen võtnud Soome ja USA suhted üheks oma keskseks prioriteediks ja seisan omalt poolt hea selle eest, et transatlantilisi suhteid tugevdataks ja muudetaks vastavalt rahvuslikele ja Euroopa huvidele teadlikult mitmekülgsemaks.

Julgeolek Euroopa kasvava väljakutsena

Maailma võimuvahekorrad on tugevalt muutumas. Venemaa on rahvusvahelise korra proovile pannud. Hiina hoogne tõus on kestnud juba pikemat aega, kuid millise koha Hiina rahvusvahelises süsteemis võtab ja saab? Tihti on juhtunud, et kui võimusuhted muutuvad, siis maailm rappub, kui võim uut kanalit otsib. Meie lähipiirkonna väljakutse eeldab seda, et meil on Euroopa parim võimekus avaldada mõju väljastpoolt – stabiliseerida ja arendada, kuid vajadusel ka vastata võimupoliitikale selle enda vahenditega. Selles on küsimus. See on see punane joon, kui ehitatakse üles ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimekusi. Tööd, mille tipus Soome tahab olla.

Üks ELi tuleviku kasvavatest väljakutsetest on julgeolek, selle lisamine ja tagamine nii Euroopas kui ka sellest väljaspool. Sisejulgeolekus on ülesanded selged – piirid korda ja politseikoostöö toimima. Terrorism on oht, mille alistamine nõuab piiriülest koostööd. Sama kehtib välise julgeoleku kohta.

Soome debatis on hea tunnistada – ja tunnustada – Saksamaa rolli ja kasvavat tähendust Soome välis- ja julgeolekupoliitikale.

Riigikaitse on riiklik ülesanne ja selliseks see ka jääb. Kasu saadakse siiski ka koos tegutsemisest – euroopalikult. Selles on küsimus, kui arendame Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. ELi armeed ei tule, kuid ühiseid Euroopa võimekusi ja hankeid vajatakse. Nendest on kasu Soome kaitsetööstusele ja kaitsevõimele.

Enam ei saa rääkida Euroopa arendamisest kõigi 28 seas, kui üks hinnatud liige peab kõnelusi oma lahkumise üle. Soovime siin head lahendust, kus Ühendkuningriik jääb lähedaseks koostööpartneriks. Meil on toimivaid näiteid Norrast Šveitsini, kus liikmesus pole eelduseks sellele, et kaubandus toimib ja välispoliitikas tegutsetakse samade eesmärkide nimel. Mitmekesisus on alati olnud Euroopa tugevus, Euroopat ei saa ühte vormi valada.

Euroala on mõne arvates pikalt olnud lahenduse võti ELi süvendamisele. Ma ei usu seda, sest majandus- ja rahaliidu märkimisväärne süvendamine eeldaks sääraseid liitriigile omaseid struktuure ja poliitikat, milleks lihtsalt ei ole poliitilisi eeldusi. Ja veel vähem majanduslikku alust. Usun, et mõistlikem suund on kanda hoolt selle eest, et EL säilib terviklikul alusel ja arendab koostööd nimelt kõiki liikmesriike ühendaval viisil. „Põhialused korda!“ kehtib igal pool. Põhialused on ka euroopalikud väärtused. Need on vundament, millele peaks ehitama parema Euroopa. Neist tuleks punuda usutav lugu, mida inimesed võivad usaldada. Lugu peab lähtuma inimeste, mitte institutsioonide vajadustest. Muidu on Euroopa demokraatia tee väga konarlik.

Saksamaa roll on Euroopas jätkuvalt tähtis

Saksamaa jääb tulevikuski tähtsaks kogu Euroopale ja jätkab märkimisväärse üleilmse toimijana. Viimastel kümnenditel on Saksamaa olnud Soomele enesestmõistetav partner. Kuid Saksamaa poolt vaadatuna ei ole Soomel automaatselt seda kohta. Soome peab üha uuesti lunastama usaldusväärse poliitikaga oma koha huvitava koostööpartnerina.

Soome-siseses arutelus on hea tunnistada – ja tunnustada – Saksamaa rolli ja kasvavat tähendust Soome välis- ja julgeolekupoliitikale. Saksamaa on viimastel aastatel olnud Soome tähtsaim kaubanduspartner ja märkimisväärne investor ja investeerimiskoht. Julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas teevad Saksamaa ja Soome tihedat koostööd. Kesksetes ELi integratsiooni-, välis- ja julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ning siseturu küsimustes ning kaubandus- ja majanduspoliitikas on meil palju ühist. Brexit tähendab, et ka Saksamaa vajab uusi partnereid. Usuksin, et mitmes küsimuses on Soome teretulnud partner Saksamaale. Soome peab haarama nüüd initsiatiivi meile tähtsates asjades. On Soome huvides, et ka Saksamaa järgmine valitsus toetaks endiselt Läänemere julgeolekut, toetaks NATOs Soome julgeolekupoliitilisi lahendusi ja jätkaks tööd Venemaa sidumisel rahvusvahelise õiguskorraga. On selge, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide toetamine ning Ukraina olukorra aktiivne jälgimine ja läbirääkimised on siin kesksel kohal.

Euroala on pikalt olnud mõne arvates lahenduse võti ELi süvendamisele. Ma ei usu seda, sest majandus- ja rahaliidu märkimisväärne süvendamine eeldaks sääraseid liitriigile omaseid struktuure ja poliitikat, milleks lihtsalt ei ole poliitilisi eeldusi.

Saksamaa välis- ja julgeolekupoliitika on traditsiooniliselt järjepidev. Pühendumine Euroopa Liidule ja lepingupõhise rahvusvahelise korra ja õiguse esiletoomine ilmselt säilivad. See on Soome huvides. Saksamaa koalitsioonikõnelused on osutunud just nii raskeks, nagu neid oodati kujunevat. Võime vaid loota, et Euroopat mitmes mõttes juhtiv riik saab teovõimelise valitsuse, mis võib toimida mitmemõõtmelistes rollides.

Põgenike- ja immigratsiooniküsimuste osas mõeldakse Saksamaal paljuski sarnaselt Soomega. Saksamaa jätkab viimastel kuudel võetud joont põgenike- ja immigratsioonipoliitika karmistamiseks ja ülekontrollimiseks, rõhutades kõikide vastutust põgenike vastuvõtmisel. Põhiküsimus on, mil moel oskustöölisi Euroopasse meelitada ja teisalt, kuidas kontrollida illegaalset immigratsiooni.

100-aastased sõbrad

Soome ja Eesti jagavad samu väärtusi ja seisavad silmitsi samade väljakutsetega Euroopas ja mujal maailmas. Soome kuulub lisaks Põhjamaadele ka Läänemere perre. Soome ja Eesti kahepoolne koostöö on tihe mitmel alal ja selle süvendamine on meie mõlema väikse riigi huvides. Meid ühendab ka Euroopa Liit, mille struktuuridel meie kahepoolne koostöö paljuski põhineb. Seda on hea meeles pidada.

Eesti tegutseb ELi eesistujana ajal, mil ELi ees seisab mitu väljakutset. Eesti on olnud oma eesistumisajal edukas ja suutnud tõstatada talle olulisi teemasid. Soome jagab neid prioriteete Eestiga. Eriti digitaalne Euroopa ning andmete ja teabe liikumine üle piiride on Euroopa tulevik, see on meie viies vabadus. Ses suhtes on Soome ja Eesti juba esirinnas, arendades X-Road/Teenuskanal-koostööd. Kummaski riigis leidub suur potentsiaal olla koos arengu tipus.

Nagu teada, viivad tehnoloogia ja digitaliseerimine ühiskonda edasi. Eesti on siin suurepärane näide. Tehnoloogia on otsustavalt muutnud ka poliitikat. Siin on palju head: interneti kaudu on sõnavabadus levinud kolkaküladesse nii Aafrikas kui ka Aasias. See on muutnud võimalikuks ka majandusarengu ja lisanud läbipaistvust, tehes sellest oivalise tööriista võitluses korruptsiooni vastu. Selles laias debatis hakkab ka tehisintellektil olema üha suurem roll.

Lugu peab lähtuma inimeste, mitte institutsioonide vajadustest. Muidu on Euroopa demokraatia tee väga konarlik.

Mööduv aasta 2017 on juba praegu olnud Soomele igavesti meeldejääv, on au toimida meie riigi välisministrina meie juubeliaastal. Oleme tähistanud oma iseseisvust ja soomlust koos. Soome Vabariigi 100. aastapäeva on tähistatud terve aasta vältel ja oleme meenutanud oma iseseisvuse ja rahvusloo tipphetki. Teisalt pole me unustanud, et oleme pidanud maksma oma iseseisvuse eest karmi hinda ja kaitsnud seda kahes sõjas suure Nõukogude Liidu vastu. Talve- ja Jätkusõja kogemus on tähtis osa Soome iseseisvuse loost. Teisalt vaatame avatult tulevikku.

Soomet ja Eestit ühendab peaaegu 1000-aastane ühine soome-ugri keeleline ja kultuuriline side. Soome lahe rannal on olnud alati kontakte ja ühiseid projekte. Ajaloo pöörded on vorminud meist ühiskondadena veidi erisugused, kuid ühenduse kogemus meie rahvaste vahel on käegakatsutav. Empaatia meie riikide vahel ja mõistmine ajaloo pöörete ja valikute osas on suur. Pole juhus, et meie riigid tähistavad 100-aastast iseseisvust vaid 11-nädalase vahega. Iseseisvus on väärtuslik asi.

Meie põhjamaine kaunis loodus, meie riik ja selle kodanikud, meile tähtsad naabrid ja oma keel ja kultuur jäävad nüüd ja tulevikus meie loo peategelasteks. Ajalugu on avatud iga päev, meie peame kandma hoolt, et tulevikust vaadatuna tuleb järgmise saja aasta lugu vähemalt sama hiilgav.

Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski