Island ja Eesti – 30 aastat sõbralikke suhteid

Külastasin Eestit esimest korda 1994. aasta suvel ajalootudengina, kui tegin intervjuusid ja kogusin informatsiooni magistritööks, kus uurisin Islandi toetust Baltimaade iseseisvusele mõni aasta varem. Mind võeti kõikjal vastu siira külalislahkuse ja sõbralikkusega.

Ma nautisin väga nii Lennart Meri kui ka teiste inimeste teravmeelsust ja arukust, kui nad rääkisid mulle Eesti vabadusvõitlusest Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ajal. Tallinnas ja Tartus viibides olin lummatud Eesti rikkalikust ning värvilisest minevikust ja ohtratest sidemetest Põhjamaadega.

Viimati oli mul au Eestit külastada 2018. aasta suvel juba Islandi presidendina, kui tähistasite saja aasta täitumist oma iseseisvuse väljakuulutamisest 1918. aastal. Sellele järgnenud sajandi jooksul on eestlased pidanud palju kannatama. Teie saatus on olnud palju keerulisem kui meie oma.

Ma nautisin väga nii Lennart Meri kui ka teiste inimeste teravmeelsust ja arukust, kui nad rääkisid mulle Eesti vabadusvõitlusest Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ajal.

1991. aastal võitsite lõpuks oma iseseisvuse tagasi. 26. augustil, kui tähistame meie diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva, õnnitlen südamest kõiki Eesti inimesi. See oli teie võit, kuid meie, islandlased, oleme rõõmsad ja uhked, et saime teid keerulisel ajal veidigi aidata.

Meie valitsus pakkus nii reaalset kui ka sümboolset tuge ja meie esindajad avaldasid riigipeadele survet rahvusvahelisel areenil. Seda tegevust juhtis toonane Islandi välisminister Jon Baldvin Hannibalsson, kes külastas Tallinna 1991. aasta jaanuari saatuslikel päevadel.

Sama aasta 26. augustil võõrustas välisminister koos peaministri David Oddssoni ja teiste Islandi riigitegelastega Reykjavikis Baltimaade välisministrid, mille käigus allkirjastati diplomaatiliste suhete deklaratsioon.

Ajalugu ja mälu on inimühiskonna keerukad, kuid lahutamatud osad. Riikidel ei tohiks olla häbi tähistada ja tugevdada sidemeid, mis neid ühendavad. Riigid peaksid meeles pidama oma saavutusi ja ajaloolisi tähtsündmuseid. Nii võib rahvuslus olla positiivne tegur ka tänapäeva maailmas, edasiviiv jõud, mis paneb aluse edule ja õitsengule.

Samal ajal peame kaitsma ajalugu nende eest, kes kasutavad seda viha, kitsarinnalisuse ja sallimatuse õhutamiseks. Ajalugu on väga mitmepalgeline ning seda saab sõltuvalt kogemustest ja vaatenurgast mitmeti tõlgendada. Me peame olema ausad oma vigade ja väärtegude osas.

Me ei peaks arvesse võtma vaid seda, mis meid kaasaegses maailmas positiivsesse valgusesse seab. Rahvusvaheline areen pole kaugeltki täiuslik paik. Idealism ei saa olla ainuke juhtidee, mis väikeste riikide tegevusi suunab. Samal ajal ei tohi ka vaid reaalpoliitika maailma valitseda. See peab olema üks ajaloo õppetundidest, eriti kui võtta arvesse pöördelist 1991. aastat, mil Eesti rahvas lõpuks oma vabaduse ja iseseisvuse taastas.

Riik ei saa olla vaba, kui inimesed ei saa end vabalt väljendada, kui neil pole võimalik nautida usu- ja armastuse vabadust, kitsarinnalisuse, rassismi, seksuaalse ahistamise ja muude vägivallategude puudumist.

Nüüdseks on sellest möödunud kolm aastakümmet. Oleme saanud mitmeid õppetunde ning ammutanud uusi kogemusi.

Riik ei saa olla vaba, kui inimesed ei saa end vabalt väljendada, kui neil pole võimalik nautida usu- ja armastuse vabadust, kitsarinnalisuse, rassismi, seksuaalse ahistamise ja muude vägivallategude puudumist.

Riik ei saa olla hea tervise juures, kui paljud selle kodanikud kannatavad vaimse või füüsilise tervise probleemide käes ning neil puudub ligipääs professionaalsele abile. Riigi käsi ei saa hästi käia, kui selle loodus on saastatud ja ära kurnatud.

Just seetõttu peame me koos universaalseid inimõigusi edendama. Samuti peame koos alistama COVID-19 viiruse ja teised üleilmsed pandeemiad. Koos peame võitlema inimtekkeliste kliimamuutuste tõsiste tagajärgedega.

Nagu alati, seisab meil ees tulevik kõigi oma proovikivide ja võimalustega. Islandi kiindumus Eesti vastu on ja jääb tugevaks. Alates iseseisvuse taastamisest oleme nautinud veel tihedamaid suhteid kahe riigi vahel nii kaubanduse, turismi, kultuuri kui ka hariduse vallas. Islandile on tööle tulnud mitmeid eestlasi, mõned neist on end püsivalt sisse seadnud ja meie ühiskonda rikastanud.

Arvamuslugu ilmus algselt ERRi arvamusportaalis.