India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor: kuidas rakendada selle potentsiaali Eesti kasvuks

ILEK loob uued kaubateed ja majanduslikud sidemed India ja Lähis-Idaga, pakkudes seeläbi alternatiivi uuele siiditeele ehk Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“ ning ergutades piirkondadeülest majanduskoostööd ja digitaalset lõimumist. India jaoks on tegu pöördepunktiga, sest selle tõttu tekib strateegilise tähtsusega alternatiiv traditsiooniliste kaubateede asemel. Riigi majandustegevus laieneb üle kogu maailma.

ILEK‑iga tekitatav ühendatus tähendab midagi enamat kui ainult füüsilist taristut. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas seda paradigmamuutuseks ning „roheliseks ja digitaalseks sillaks maailmajagude ja tsivilisatsioonide vahel“. Projekti eesmärk on ka mõjutada geopoliitilist dünaamikat ning aidata normaliseerida suhteid Iisraeli ja Pärsia lahe riikide vahel, kuigi Iisraeli ja Hamasi sõja tõttu on tegevus selles vallas praegu peatunud.

Alati on olnud probleeme sellega, kuidas leida rahastamismehhanisme. ILEK-it peetakse aga New Delhis väga oluliseks, kuna see näitlikustab India pingutusi luua suhteid Venemaast erinevate partneritega, eelkõige Euroopa ja USA-ga. Olemasolevatest takistustest hoolimata on samamoodi ülitähtis, et Euroopa riigid – ja nimelt Eesti – pööraksid tähelepanu selle koridorile ning India tärkavatele liitlassuhetele EL-i ja USA-ga.

Ühendatus, energia ja vastastikune sõltuvus

ILEK võib anda osalevatele riikidele mitu eelist, näiteks suurendada ühendatust ja jõukust, vähendada majanduslikku sõltuvust alternatiivide pakkumisega, tugevdada EL-i ja India suhteid ning luua uusi töökohti. ILEK-i põhiline eesmärk on luua kaks eraldiseisvat koridori: idapoolne koridor, mis ühendab India Pärsia lahega, ning põhjapoolne koridor, mille kaudu saab liikuda Pärsia lahest Euroopasse. Need koridorid hõlmavad raudteeühendusi, elekrikaableid, andmesideliine ja torujuhtmeid vesiniku ekspordiks, et lõppkokkuvõttes toetada piirkondlikke tarneahelaid ja parandada juurdepääsu kaubandusele.

Samuti on ILEK-i sihiks vähendada EL-i majanduslikku sõltuvust Hiinast – selle jaoks luuaksegi alternatiivsed tarneahelad. See strateegiline samm on kooskõlas laiema geopoliitilise lähenemisega, mida on mõjutanud USA suhtumine Hiinasse, EL-i kogemused koroonaepideemiale järgnenud ajast ning Venemaa-Ukraina sõda, mille käigus paljastusid vastandlike väärtuste ja nägemustega riikide vastastikuse majandussõltuvusega seotud ohud.

Lisaks toob ILEK selgelt esile EL-i kavatsuse tugevdada partnerlust Indiaga, nagu seda rõhutas ka Ursula von der Leyen oma kõnes 2022. aastal Raisina dialoogi ajal. Seda eesmärki toetavad EL-i raskekaallased, kes on ise aktiivselt otsinud võimalusi tihendada Indiaga majandus- ja kaitsealaseid sidemeid.

ILEK-i eesmärk on luua idapoolne koridor, mis ühendab India Pärsia lahega, ning põhjapoolne koridor, mille kaudu saab liikuda Pärsia lahest Euroopasse.

Viimasena oodatakse ILEK-ilt veel seda, et projekt suurendab majanduslikku tõhusust. See annab võimaluse luua juurde töökohti ja aitab saavutada üleilmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise sihtmärke, mis on omakorda kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega.

EL-i liikmesriikidest käsitleb Itaalia ILEK-it oma huvide strateegilise pikendusena merendusvaldkonnas, sest projekt ühendab Vahemere Lähis-Ida kaudu India ja Vaikse ookeaniga. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on juhtinud tähelepanu koridori potentsiaalile suurendada energiavõrkude seotust. Saksamaa ja Prantsusmaa on kinnitanud oma soovi tugevdada Indiaga majandus- ja kaitsepartnerlust. Selle kinnitamiseks on tehtud kõrgetasemelisi visiite ja peetud kahepoolseid kohtumisi, et rõhutada, kui oluliseks mõlemad riigid peavad India sisemaise tootmise mitmekesistamist ja tugevdamist, seda eriti kaitsetööstuses.

USA jaoks kujutab ILEK endast strateegilise tähtsusega vastukaalu Hiina uuele siiditeele. USA eesmärk on näidata oma tahet rahastada suuremahulisi rahvusvahelisi taristuprojekte, et seeläbi kasvatada oma piirkondlikku mõju.

Takistuste ületamine

ILEK-i projekt õnnestumiseks on vaja üle saada märkimisväärsetest probleemidest, millest kõige pakilisem on piirkonna poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Näiteks Hamasi ja Iisraeli sõja jätkumise tõttu on saanud kannatada diplomaatilised suhted. Edasi on lükatud ülivajalikke kokkusaamisi, sealhulgas India, Iisraeli, AÜE ja USA kohtumine I2U2-formaadis. Valitsev ebakindlus ei lase pikaajaliste taristuprojektidega edasi liikuda ja teeb raskeks kooskõlastamise ILEK-is osalevate riikide vahel, aga see on algatuse eduks äärmiselt oluline.

ILEK-i kohta sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum ei ole küllalt üksikasjalik. Näiteks lubati 60-päevast tegevuskava, aga seni pole midagi ära tehtud. Projektiga edasiminekuks peavad keskse tähtsusega valitsusasutused oma samme kooskõlastama, et investeeringuid ligi meelitada, kapitali eraldada ja tähtajad kindlaks määrata. Peale selle tuleb kauba- ja tollidokumentide menetlust lihtsustada. Kasahstani läbiv Euraasia-ülene raudtee töötab sujuvalt, kusjuures tollidokumente vormistatakse ainult teekonna alguses ja lõpus – sama praktikat tuleb järgida kogu ILEK-i ulatuses. Praegu pidurdab seda protsessi aga teadmatus ILEK-i täpse marsruudi kohta.

Piirkonnas valitsev ebakindlus ei lase pikaajaliste taristuprojektidega edasi liikuda, aga see on algatuse eduks äärmiselt oluline.

Teine tähelepanuväärne takistus puudutab rahastust ja investeeringuid. ILEK-i ühte võtmetähtsusega komponenti – Pärsia lahe koostöönõukogu raudteeprojekti – mõjutavad viivitused ja rahaline ebakindlus, mis seab kahtluse alla projekti teostatavuse. Üksikasjalikud rahastamiskavad on üliolulised, et probleemi leevendada ja tulevikus rahastus tagada. Kui rahastusallikad ja -mehhanismid ei ole selged, võib see võimalikke investoreid ja partnereid heidutada, mis viib tähtaegade pikenemise ja kulude kasvuni. Varasemad kogemused sarnaste projektidega, näiteks piirkondliku rahu teega (raudteealgatusega, mille järgi Iisraeli käsitletakse maapealse silla ja sõlmpunktina lääne ja Araabia riikide vahel Pärsia lahe ääres), on näidanud, kui raske on leida rahastust ja tulla toime eri jurisdiktsioonide bürokraatiaga.

Kuigi India on võtnud endale auahned eesmärgid piirkondlikku ühendatust parandada, tekitavad riigi seni lõpetamata projektide hulk ja probleemid Lõuna-Aasia naabritega lõimumisel mõistetaval kombel muret, kas India suudab täita ILEK-is juhtivat rolli. Suuremahuliste projektidega edasiminekut võivad pidurdada Lõuna-Aasia riikides piiriüleste taristualgatuste suhtes üksmeele puudumine ja kahepoolsed pinged. Peale selle vähendab ILEK-i võimalikku ulatust ja mõju tõsisasi, et India keeldub koridori kaasamast selliseid võtmetähtsusega tegijaid nagu Iraak, Omaan ja Türgi. Need riigid oleksid võinud pakkuda väärtuslikke transiidimarsruute ja toetada strateegilist partnerlust.

Et takistustest üle saada, peavad ILEK-i huvirühmad järgima ühtset, strateegilist ja otsest lähenemist probleemide lahendamisele. On vaja astuda proaktiivseid diplomaatilisi samme, töötada välja jõulised rahastamiskavad ja luua kaasavaid partnerlussuhteid, mis kasutavad ära kõigi projektis osalevate riikide tugevaid külgi ja vahendeid.

Vastukaal Hiina uuele siiditeele

ILEK-it peetakse vastuseks Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“, üleilmsele taristuprojektile, mis ühendab Hiinat Kagu-Aasia, Kesk-Aasia, Venemaa ja Euroopaga. Kümne aasta eest president Xi algatatud uue siiditee projekt on ligi meelitanud üle triljoni dollari mahus investeeringuid. Praegu on sellesse kaasatud üle 150 partnerriigi. Pekingi välispoliitikas kujutab uus siiditee pöördelise tähtsusega komponenti. Algatuse peamine eesmärk on edendada majandus- ja poliitilisi suhteid ning seda eriti arenguriikidega üle kogu maailma. Üks uue siiditee juurde kuuluv silmapaistev projekt on Hiina-Pakistani majanduskoridor, mis mängib üliolulist rolli Gwadari ja Karāchi sadamate ühendamisel Kaxgariga Hiinas.

Kui tervikpilti vaadata, siis ei ole uut siiditeed aga saatnud täielik edu. Hiina välisinvesteeringud on vähenenud ja ei ole suudetud toetada kohalikku tootmist, mis on viinud projektis osalevate riikide liiga suure sõltuvuseni Hiinast ja sattumiseni üle jõu käivatesse võlgadesse. Uut siiditeed on palju kritiseeritud riikide võlalõksu ajamise, läbipaistmatuse ja kohalike vajaduste eiramise pärast, kuna eelistatakse strateegilisi eesmärke. Samas on selle algatusega saavutatud siiski märkimisväärseid tulemusi, millega võrreldes jääb ILEK-ist tagasihoidlik mulje. Raamatu „Connectography“ autor Parag Khanna väidab, et kuigi ILEK-it tuleb pidada positiivseks sammuks, jääb see ulatuse ja murrangulise mõju poolest uuele siiditeele alla.

ILEK ei paku USA‑le otseseid materiaalseid eeliseid, aga täidab Ameerika jaoks strateegilise diplomaatilise kohalolu eesmärki.

ILEK kehastab ka Ameerika välispoliitilisi huve ja püüab tasakaalustada Hiina mõjujõudu. Ajakirja Foreign Policy peatoimetaja Ravi Agarwal leiab, et USA kaasamine ILEK-isse on kooskõlas riigi üldisema strateegiaga seista vastu Hiina üleilmsele laienemisele. Khanna nendib samuti, et kuigi ILEK ei paku USA‑le otseseid materiaalseid eeliseid, täidab projekt Ameerika jaoks strateegilise diplomaatilise kohalolu eesmärki (sama käib näiteks tippkohtumise kohta Camp Davidis Jaapani ja Lõuna-Koreaga). Ameerika osalus rõhutab Washingtoni kavatsust tasakaalustada Pekingi mõju ja edendada piirkondlikku koostööd.

Pakkudes alternatiivi nendele kaubateedele, mis kuuluvad eelkõige uue siiditee alla, võib ILEK vähendada tuginemist Hiina taristuinvesteeringutele ja kahandada sõltuvust Hiina majandusest. Peale selle paneb ILEK suurt rõhku kestlikule arengule ja kohapeal lisaväärtust kasvatavale tootmisele. Selle poolest erineb algatus uuest siiditeest, mis peab esmatähtsaks suuremahulisi projekte ega pööra üldse tähelepanu võimalikule mõjule ümbritsevale keskkonnale või ühiskonnale. Seega võib ILEK äratada huvi neis riikides, kes suhtuvad uue siiditeega kaasnevasse võlakoormasse ettevaatlikult.

Lisaks on ILEK-il märkimisväärset potentsiaali ületada lõhesid ja suurendada üleilmse kaubanduse vastupanuvõimet, eriti kui silmas pidada arengusuundi geopoliitilisel maastikul, mida üha rohkem iseloomustab USA ja Hiina rivaalitsemine. India ja AÜE vahel hiljuti ametlikult sõlmitud kokkulepped ning Prantsusmaal ametisse määratud ILEK-i eriesindaja võivad probleemidest hoolimata osutada ILEK-i uuele hingamisele. Kuni aga vaikelu kestab, peavad Euroopa riigid välja töötama rakenduskavad, et edu kindlustamiseks sobitada kokku projektis osalevate riikide erinevad eesmärgid.

Mida see annab Euroopale

Kaheksast ILEK-i memorandumile allakirjutanust olid neli Euroopast: EL ja selle suurima majandusega liikmesriigid ehk Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Arvestades, et EL on äsja otsustanud järgida aktiivset taristustrateegiat, et pärast koroonapandeemiat hoogustada majanduskasvu ja parandada suhteid maailma lõunapoolsete riikidega, ei ole huvi ILEK-i vastu sugugi üllatav. Nii EL tervikuna kui ka selle liikmesriigid eraldivõetuna on mures Hiina majandusriskide maandamise pärast. Venemaa fossiilkütustest sõltumise vähendamiseks on nad aktiivselt mitmekesistanud oma energiaallikaid, et lõpetada Vene sõjamasina rahastamine ja juhatada sisse kestlik tulevik. ILEK peaks täitma suuremat rolli Euroopa püüdluste elluviimisel.

Samas on ülioluline, et projekti Euroopa-poolsed osalejad suhtuksid realistlikult neid ootavatesse probleemidesse. Koroonapandeemia, Venemaa sissetungi pärast Ukrainasse ning Iisraeli ja Hamasi vahelise sõja tõttu on Euroopa suhted maailma lõunapoolsete riikidega saanud kannatada. Riigid nagu India ei vali endale kindlat poolt kas või Ukraina küsimuses, ning on kritiseerinud lääne valitsuste silmakirjalikkust näiteks süsiniku piirimeetme kasutuselevõtu pärast. Euroopa käivitas selle tõttu strateegia „Global Gateway“, mille eesmärk on investeerida maailma lõunapoolsete riikide kestlikku taristusse 300 miljardit eurot. Samas ei ole uute ühenduskoridoride kavad veel kaasatud Global Gateway algatusse, mistõttu on vaja kasutada uuenduslikumat lähenemist.

Algatuste nagu Global Gateway ja ILEK eesmärkide põimumine tuleb üleilmses majanduslikus konkurentsis Euroopa huvidele kasuks.

Pärsia lahe riigid, nende seas AÜE ja Saudi Araabia, otsivad samuti teed muutuval geopoliitilisel maastikul ega soovi end siduda ainult ühe võimukeskme ümber koondunud blokiga. ILEK-i kaudu saab Euroopa tugevdada majanduslikke sidemeid Pärsia lahe riikidega, kes on asunud suuresti investeerima India taristusse. Viimasena tuleb mainida, et ILEK suurendab ka Euroopa mõjujõudu sealses piirkonnas ja parandab ühendatust.

Niisuguste algatuste nagu Global Gateway ja ILEK eesmärkide põimumine tuleb üleilmses majanduslikus konkurentsis Euroopa huvidele kasuks. Ühelt poolt näitavad need algatused Euroopa kavatsust arendada taristut ja teha koostööd ka tärkava turumajandusega riikidega (ainult lähimate liitlastega koostöö tegemise asemel). Teiselt poolt aitavad Euroopa investeeringud tasakaalustada Hiinat ja kinnistada sidemeid selliste strateegilise tähtsusega partneritega nagu Pärsia lahe riigid ja India, mis aitab vähendada riske.

Euroopa seisukohast vaadates osutab riskide vähendamine sellele, et väärtusahelates piiratakse Hiina positsioone ja kahandatakse haavatavust, mis tuleneb kaubanduse kasutamisest relvana. Hiinast tuleb märkimisväärne osa EL-i impordist, eriti just rohepöördeks vajalikud komponendid, näiteks päikesepaneelid ja haruldased muldmetallid. Õigusaktid nagu nullnetotööstuse määrus ja 2023. aastal vastu võetud majandusjulgeoleku strateegia püüavad vähendada Euroopa sõltuvust Hiinast kui ainsast välistarnijast ja maandada väärtusahelates esinevaid riske.

Mis puudutab erasektorit, siis on Euroopa ja Ameerika ettevõtted suunanud oma investeeringuid mitmetesse teistesse riikidesse kui Hiina, kusjuures Indiast on saamas üks peamisi sihtkohti, kuhu püstitatakse uusi rajatisi. India on investoritele ligitõmbav, sest sealne turg on suur, majandus kasvab ning tööstuses on näiteks pooljuhtide, elektrisõidukite ja akude tootmiseks olemas soodsad tingimused. ILEK peaks toetama Euroopa riskide vähendamise kavades osalemist, pakkudes vajalikku taristut kaubavahetuse lihtsustamiseks ning kaupade ja komponentide hankimiseks Indiast.

Teel energiajulgeoleku poole

ILEK saab märkimisväärselt kaasa aidata Euroopa energiajulgeolekule ja rohepöördele. Lisaks logistika käsitlemisele pakutakse vastastikuse mõistmise memorandumis välja kogu ILEK-i marsruudil uued energiaühendused, kaasa arvatud torujuhtmed rohevesiniku transpordiks ja elektrikaablid. Euroopa jaoks on elutähtis just see energiakomponent, eriti kuna EL-il on vaja pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja saavutada oma ambitsioonikad rohepöörde eesmärgid.

ILEK-i Vahemere segment sobitub hästi kavandatava Ida-Vahemere – Poseidoni torujuhtme projektiga, mille eesmärk on transportida maagaasi Iisraelist ja Küproselt Kreekasse ja Itaaliasse. Selle 2000-kilomeetrise torujuhtme lõimimine ILEK-i raamistikuga tugevdaks korraga mõlemat algatust. EL on juba kuulutanud Ida-Vahemere torujuhtme „ühist huvi pakkuvaks projektiks“, mis on energia- ja kliimaeesmärkide jaoks kriitilise tähtsusega. Projektiga edasiminekut on aga takistanud geopoliitilistest pingetest tingitud viivitused lõplike investeerimisotsuste langetamisel.

ILEK võib laiendada Euroopale roheenergiat tarnivate riikide hulka, mistõttu parandab projekt Euroopa energiaalast vastupanuvõimet.

Kui Ida-Vahemere torujuhe valmis saab, võiks see märkimisväärselt vähendada Euroopa sõltuvust imporditavast veeldatud maagaasist ja seega maandada merekaubanduse katkemisega seonduvaid riske. Ehkki maagaasi torujuhe ei tarvitse otseselt kuuluda rohepöördekavva, aitaks see kaasa EL-i nullnetoheitmete eesmärkide saavutamisele, kui see konstrueeritaks n-ö transiidi torujuhtmena, millega saaks transportida ka vesinikku. Pärsia lahe riigid, kes juba investeerivadki suurtes mahtudes rohevesiniku tootmisse, võiksid selle torujuhtme kaudu vesinikku tarnida.

Ka Itaalia ja Saksamaa on selgelt huvitatud rohevesiniku importimisest Pärsia lahest. Itaalia püüab saada Lõuna-Euroopas peamiseks energiatoodete sissetoomise kohaks, samas kui Saksamaa soovib rahuldada siseriiklikku nõudlust vesiniku järele, mis peaks hinnangute järgi moodustama 2030. aastal riigis kokku tarbitavatest energiatoodetest poole. ILEK peaks lihtsustama rohevesiniku tarnimist Saksamaa tööstuspiirkondadesse ja seega toetama Euroopa vesinikutaristu algatust.

Peale selle kattub ILEK EL-i Euroopa-Aasia võrkudevahelise ühendusega, mis liidab kokku Kreeka, Küprose ja Iisraeli elektrivõrgud. See võrkudevaheline ühendus annaks koos ILEK-i teiste taristukavadega Euroopale võimaluse pääseda ligi Pärsia lahe riikide taastuvenergia potentsiaalile. Kuna ILEK laiendab Euroopale roheenergiat tarnivate riikide hulka, parandab projekt ka Euroopa energiaalast vastupanuvõimet ja aitab kaasa rohepöördele.

Eesti huvid

Lähedus Venemaale süvendab Eesti julgeolekumuresid, eriti kui arvestada Venemaa jätkuva Ukraina-vastase agressiooniga. Geograafilise ja demograafilise haavatavuse tõttu on Eesti julgeolek habras, mis on teinud vajalikuks tugevate rahvusvaheliste liitudega ühinemise.

Ukraina suhtes Hiinas ja Indias võetud neutraalne hoiak – täiel määral lääne sanktsioonide toetamisest hoidumine – aitab kaudselt kaasa Venemaa suutlikkusele seista vastu rahvusvahelisele survele ja mõjutab julgeolekudünaamikat Baltikumis. India laienevad liitlassuhted USA ja EL-iga võiksid tuua kaasa positiivse muutuse ja Venemaa positsiooni õõnestada, mis on ülioluline Läänemere maade stabiilsuseks. Mitmesuguste osapooltega, kaasa arvatud Indiaga, liitlassuhete loomine on Eesti poliitilise ja majandusjulgeoleku jaoks elutähtis.

ILEK-i puhul tuleb lahendada palju probleeme, nende seas liiga ambitsioonikate eesmärkide võtmine ja geopoliitilised pinged Lähis-Idas.

Ajal, mil kogu maailma dünaamika on muutumas, on ILEK-ist saanud Euroopa majandusjulgeolekus pöördeline strateegia, mille eesmärk on kaubateid mitmekesistada ja tugevdada sidemeid teiste riikidega. See algatus ei ole mitte ainult majanduskoostöö sümbol, vaid kujutab endast ka geopoliitilist vahendit, millega toetatakse piirkondade ühendamist, eriti arvestades India esiletõusu ja Pärsia lahe riikide mõjujõu kasvuga.

Siiski tuleb projektiga seoses lahendada palju probleeme, nende seas liiga ambitsioonikate eesmärkide võtmine ja geopoliitilised pinged Lähis-Idas. Pidades silmas keerulist dünaamikat kogu maailmas, tuleb ILEK‑i mitmetahulist strateegiat üksikasjalikult kavandada ja järgida diplomaatilise peenetundelisusega, et selle kogu potentsiaali oleks võimalik ära kasutada.