India julgeolekuvalikud India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes

Mullu, isegi ajal, mil India tegeles Wuhanist alguse saanud pandeemiaga, pidi ta mobiliseerima oma jõud, et võidelda Pekingi sissetungi vastu Himaalaja kõrgustikul. Nii pandeemia kui ka sissetung tõid kaasa inimohvrid ning kumbki ei näita taandumismärke. Kuigi viiruse kolmas laine on ähvardavalt lähedal, on Hiina sõna otseses mõttes kõrgustesse kaevunud, püüdes kindlustada kinnisvara ja territooriumi, mis on tema arvates oluline „Üks vöönd, üks tee“ (BRI) algatusele, mis omakorda pakub juurdepääsu sadamasse Araabia meres ja on kriitilise tähtsusega suuremale projektile, mille eesmärk on ümber kujundada Aasia geopoliitiline kaart.

Kuigi nii India kui ka Hiina on astunud tagasihoidlikke samme konflikti lahendamiseks, ei ole sõjalised ja diplomaatilised läbirääkimised sisulisi tulemusi andnud.

2021. aasta juunis tulid teated, et Hiina laiendab Tiibeti piiri ääres taristut. Pärast seda on piirile lähetatud umbes 200 000 India sõdurit, mis on enam kui 40 protsenti rohkem kui 2020. aastal. Hiina on Indiale selge ja reaalne oht. Laienevale ja sõjakale põhjanaabrile vastamiseks peab India ümber kujundama riigi julgeolekukontseptsiooni ning poliitiliste ja diplomaatiliste ressursside kasutuselevõtmise. Alles hiljuti oli olukord hoopis teine.

Kassikuld

Pärast iseseisvumist 1947. aastal on India suurim murekoht olnud Pakistan. India Jammu ja Kashmiri osariigi osaline okupeerimine, asümmeetrilise sõjana terrori toomine Indiasse ning tuumarelvade levik tegid Pakistanist peamise ohu India riiklikule julgeolekule.

Hoolimata provokatiivsetest tegudest, pääses Hiina pikka aega kriitikast. India julgeolekuteenistus ei olnud eriti häälekas, kui Hiina katsetas president Ramaswamy Venkataramani riigivisiidi ajal 1992. aasta mais tuumaseadet – see oli selgelt sõnum Indiale. India kaitseministri George Fernandese sajandivahetusel tehtud prohvetlik väide, et mitte Pakistan, vaid Hiina on India potentsiaalne oht number üks, ei leidnud New Delhi strateegilises kogukonnas üldist heakskiitu.

2013. aastal tõrjuti Hiina vägede üleastumised Depsangis nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt. Ka siis toimus kõrgeimas võimuladvikus palju arutelusid ja debatte. Suurem selgus saabus 2014. aastal, kui India pidi vastvalitud peaministri Narendra Modi juhtimisel tagasi lööma Hiina sissetungi Ladakhis ajal, mil Xi Jinping külastas Indiat. Et need kaks episoodi järgnesid üksteisele väga väikese vahega, oleks õiglane öelda, et India suhtumine põhjanaabrisse oli muutumas.

USA ja India partnerlus areneb kiiresti. Washington on aidanud nurjata Hiina samme tõstatada rahvusvaheliselt Jammu ja Kashmiri küsimus, võimaldanud Indial astuda rahvusvahelisele tuumariikide areenile ja avaldanud Pakistanile survet terrorismiga võitlemiseks.

Vaatamata muutuvale maailmakorrale on viimastel aastatel Indias suhtumises Hiinasse toimunud suunamuutus. USA ja India partnerlus areneb kiiresti. Washington on aidanud nurjata Hiina samme tõstatada rahvusvaheliselt Jammu ja Kashmiri küsimus, võimaldanud Indial astuda rahvusvahelisele tuumariikide areenile ja avaldanud Pakistanile survet terrorismiga võitlemiseks. Julgeolekuliit Quad, kus Jaapan ja Austraalia ühinevad India-USA duoga, et India ja Vaikse ookeani piirkond oleks kaasav ja kõigile avatud, töötab selle nimel, et pakkuda alternatiive BRI-le ja otsib vastupidavaid lahendusi, sealhulgas tehnoloogia tarneahelaid. Arutlusel on Quadi algatus „Vaktsiin kõigile“ ning teisedki riigid soovivad olulistes üleilmsetes küsimustes nelikuga koostööd teha.

Mereõppused La Pérouse Bengali lahes, kus nelikuga ühines Prantsusmaa, ning Austraalia-Prantsusmaa-India ministrite dialoog näitavad, et „Quad Plussi“ idee ja aated koguvad jõudu. Ühendkuningriik on loonud algatuse „Demokraatia 10“, mis hõlmab samuti nimetatud nelikut, et lahendada 5G ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud probleeme, mis võivad ühist julgeolekut mõjutada. Whitehalli hiljutisest hinnangust oma majandus-, julgeoleku- ja diplomaatilistele huvidele võib näha, et Indiat ning India ja Vaikse ookeani piirkonda kaasatakse üha rohkem. Vana Euroopa leiab kindlasti keskse koha India julgeolekuarvestuses.

India suunamuutuse tunnistuseks on NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi samm 2021. aasta Raisina dialoogil koostöö laiendamiseks. NATO näeb Hiina tõusus tohutut ohtu julgeolekule ja peab Indiat partneriks. Peaminister Modi ajalooline Porto tippkohtumine ELi ja 27 ELi liikmesriigi juhtidega aitas tugevdada koostööd terrorismis ja merejulgeolekus. ELi ja India ühenduvuse partnerluses on eesmärk rahastada projekte teistes riikides, pakkudes alternatiivi Hiina BRI-le.

X-faktor Venemaa

Isegi kui India tugevdab ja kujundab ümber oma suhteid Vana Maailmaga, jääb X-faktoriks Venemaa. New Delhi strateegilised sidemed Washingtoniga on muutunud Kremli valupunktiks. Kui tekib kaks uut poolust – USA ning tema partnerid ja liitlased ning Pekingi-Moskva telg –, võib see mõjutada India tegutsemisruumi.

India on sellest võimalusest teadlik ja kahekordistab jõupingutusi koostööks Venemaaga, oma viimaste kümnendite suurima relvatarnijaga. India peab veenma president Putinit, et nende suhted võimaldavad talle lõunanaabriga suheldes suuremat vabadust. Tagatubades peab India töötama ka USA ja Venemaa suhete taastamiseks ning veenma ELi, et Putini surumine Xi suunas on ohtlik ja kahjulik. Hiljutine Bideni-Putini tippkohtumine võis sellele mõningal määral kaasa aidata. Tõusev Hiina, kel on plaan kehtestada Aasias piirkondlik ülevõim isegi siis, kui püüab samal ajal Euroopat lõhestada ja domineerida, on Delhi suurim julgeolekuprobleem. India ja Vaikse ookeani piirkond määrab Aasia sajandi tuleviku. Navigeerides India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes, on India olnud nutikas, tagades tiheda koostöö partnerite ja teiste kaaslastega Atlandi ookeani piirkonnas.