Igor Gretski: Euroopa säilitagu Durovi afääris kaine pea

Juhtunut on käsitletud mitmel viisil. Mõned vaidlevad isikuvabaduse ja riikliku julgeoleku vahekorra üle demokraatlikus riigis. Teised keskenduvad küsimusele, kas Durovi juhtum on seotud valitsuste üldisema püüdlusega kärpida suurte digifirmade mõjujõudu. Kolmas rühm arutleb selle üle, kui palju vastutavad sõnumside platvormide juhid sisu eest, mida kasutajad postitavad. Neljandad süvenevad digitaalse suveräänsuse teemasse. Paraku juhitakse nende väitlustega tähelepanu eemale tõeliselt olulisest.

Vene opositsioon ja võimud: Durov vabaks!

Kummalisel kombel on Durovi vahistamine koondanud Putini režiimi vihased vastased ja poolehoidjad sama lipu alla. Kremli eestkõnelejate ja Putini-vastaste mõjuisikute seisukohad on sedavõrd sarnased, et nad levitavad Durovi kaitseks kirjutisi, mis langevad kokku kuni viimase komani. Ühel meelel tõstavad nad esile poliitilisi tagamaid ning süüdistavad läänt sõnavabaduse kitsendamises. Kui Venemaa opositsioonipoliitikuile on kurja juureks igasugune riik, siis Kreml taotleb lääneriikide ja eriti liberaalse demokraatia diskrediteerimist. Esimesed peavad Pavel Durovit peaaegu prohvetiks ja märtriks, aga teistele on ta naiivne kaasmaalane, kes uskus ekslikult, et läänes leidub Venemaast rohkem vabadust.

Toetust Durovile väljendavad eriti valjusti Vene emigrandid. Ehkki Prantsusmaa on demokraatlik õigusriik, kus õiguskaitseorganid ja luureteenistused alluvad tsiviilkontrollile, süüdistavad nad Prantsuse võime ägedasti sõnavabaduse ja privaatsuse rikkumises. Nad suhtuvad Pavel Durovi kinnipidamisse kui järjekordsesse peatükki konfliktis totaalset kontrolli kehtestava riigi ja digiühiskonna vahel. Selles perspektiivis rühkivat ükskõik millist laadi riigid ja eriteenistused vaistlikult elanikkonna täieliku kontrollimise poole. Kujuteldavas vastasseisus on Vene emigrandid astunud rahvaste poolele. Nende meelest kujutab Telegram vabaduse oda, millega riigile koht kätte näidata ning Hiinat jäljendava digitaalse diktatuuri teket ära hoida. Sel põhjusel on Pavel Durovit nimetatud isegi „uueks Assange’iks” ja kangelaseks, kes garanteeris maailmale õiguse privaatsusele.

Kremli eestkõnelejate ja Putini-vastaste mõjuisikute seisukohad on sedavõrd sarnased, et nad levitavad Durovi kaitseks kirjutisi, mis langevad kokku kuni viimase komani.

Durovi juhtum näitab, et anarhistlikud ja libertaarsed vaated, millega kaasneb tugevasti riiki eitav hoiak, on Vene emigrantlike poliitikute ja vaimuinimeste hulgas laialt levinud. Isegi demokraatliku riigi suhtes näidatakse üles sügavat umbusaldust. Üks Vene opositsioonipoliitikuist sõnastas välistava valiku: „Luureagentuurid ja valitsused on kõikjal ühesugused. Nad taotlevad kontrolli ühiskonna üle… Seista saab kas riigi või kodanikuühiskonna poolt.”

Teisisõnu, kas tegu on Navalnõi nägemusega „kaunist tuleviku-Venemaast” või mõne muu arusaamaga sellest, milline võiks Venemaa olla pärast Putinit, siis Putini-vastaste rühmituste väärtusraamistikus pole riik see, mille nimel tõeliselt riskida või millestki loobuda. Sestap on naiivne oletada, et säärase maailmavaatega inimesed oleksid suutelised Venemaal tõeliselt võimu pärast võitlema.

Vene opositsioonitegelased välismaal on astunud Durovi poolele, ehkki Kremli-vastaste kanalite tsenseerimisel tegi Telegram Vene valitsusega tihedat koostööd. Näiteks blokeeris 2021. aasta riigiduuma valimiste eel Telegrami juhtkond Kremli soovil „nutika hääletamise” juturoboti, mille Aleksei Navalnõi korruptsioonivastane fond (FBK) oli protestivalijate aktiveerimiseks loonud. Seepärast väljendas Aleksei Navalnõi Pavel Durovi ja tema sõnumirakenduse suhtes „sügavat jahmatust ja pettumust”. Kuid peagi pärast Pavel Durovi kinnipidamist Prantsusmaa pealinnast põhjas Le Bourget’ lennuväljal ilmutasid Navalnõi kaastöötajad ometi temaga solidaarsust.

Vennad Durovid, Telegram ja Kreml

Pavel Durov sai kuulsaks 2006. aastal, kui ta käivitas Facebooki eeskujul suhtlusvõrgustiku VKontakte. Hiljem kutsuti teda lausa „Venemaa Zuckerbergiks”. Suur roll VKontakte loomisel kuulus tema vanemale vennale Nikolaile koos oma programmeerijate meeskonnaga. Ehkki Pavel Durov pole kunagi avaldanud vajalike finantside päritolu ja suurust, siis oletatakse, et VKontakte algkapital pärines koolivennalt Vjatšeslav Mirilašvililt. Tema isa Mihhail Mirilašvili oli 1990. aastail üks Peterburis kõige mõjukamaid isikuid, kes omas „Venemaa kuritegelikus pealinnas” peaaegu kõiki tähtsamaid kasiinosid. Huvitaval kombel teostas hasartmängukohtade üle järelevalvet tollane munitsipaalametnik Vladimir Putin.

Pavel Durov, kes on korduvalt väljendanud sümpaatiat libertaarsete ideede suhtes, kinnitab, et ta töötas sõnumirakenduse välja mitte tulu teenimiseks, vaid selleks, et inimesed saaksid oma vabadusi teostada. Võiks arvata, et säärase maailmavaatega inimene viibib alalises konfliktis järjest autoritaarsema Vene riigiga. VKontaktet juhtides keeldus Durov 2011. ja 2014. aastal kategooriliselt täitmast prokuröri nõudmist sulgeda Aleksei Navalnõi pooldajate kontosid. Olukorra lahendusena müüs Durov oma osa VKontaktest Kremli-meelsetele ärimeestele. Varsti lahkus ta Venemaalt sõnadega, et tal puudub sinna tagasitee.

Pärast seda, kui Vene võimud Telegrami blokeeringu tühistasid, läksid Durovi sõnavõtud ja teod lahku põhimõtteist, mille eest ta oli seisnud.

Kui Pavel Durov Venemaalt lahkus, kuulus talle riikliku tsensuuri veendunud vastase maine. See tõi suurt populaarsust Telegrami rakendusele, mille Pavel ja ta vend Nikolai 2013. aastal käivitasid. Kasutajate arvukuse tõttu pälvis rakendus Vene võimude tähelepanu. FSB ning Vene massimeedia tsensuuri- ja järelevalveamet Roskomnadzor nõudsid korduvalt, et Telegram annaks üle kasutajate sõnumivahetuse krüpteerimisvõtmed, millest Telegrami juhtkond keeldus. Kevadel 2018 otsustas Vene kohus Telegrami Venemaal blokeerida, kuni FSB saab võtmed sõnumite dešifreerimiseks. Kuna blokeering lõpetati 2020. aasta juunikuuks, siis arvatavasti saavutasid Telegram ja Vene eriteenistused mitteametliku kokkuleppe. Varsti avas Roskomnadzor Telegramis isegi ametliku konto.

Vendade Durovite sõnumirakendus keelustati mitmes riigis sama hästi kui täielikult, ent vaid Venemaal hakkas Pavel Durov võimudele julgelt vastu ning saavutas särava triumfi, mis tekitab loomulikult rohkesti küsimusi. Seepärast väärib märkimist, et 2020. aastast peale on Durovi kriitika Vene riigi asemel tabanud põhiliselt hargmaiseid tehnoloogiafirmasid, nagu Apple ja Google. Tema väitel ohustavat sõnavabadust kõige enam need organisatsioonid.

Samavõrd huvitav on, et uuesti rõhutas ta seda äsjases intervjuus Tucker Carlsonile, saatejuhile, kellega seostatakse pigem Vene-meelseid kui libertaarseid vaateid. Samas intervjuus väitis Pavel Durov, et talle ei meeldi reisida „geopoliitilistesse suurriikidesse”, nagu Hiina, USA või Venemaa. Ent ühe ajakirjandusliku uurimuse järgi külastas Durov Venemaad 2015.–2021. aastal üle 50 korra. Teisisõnu läksid pärast seda, kui Vene võimud Telegrami blokeeringu tühistasid, Durovi sõnavõtud ja teod lahku põhimõtteist, mille eest ta oli seisnud.

Telegram pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale

Libertaarsete veendumustega inimese kohta, kellele kuulub armastatud veebikeskkond, on Pavel Durov saanud Vene võimudega üpris ladusalt läbi. Tundub, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on kaks osapoolt veelgi lähenenud. Kui Vene väed 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründasid, asusid lääneriigid oma meediaruumist tõsiselt Vene propagandat tõrjuma. Facebook ei lasknud kasutajaid enam Vene propagandat edastavate kontode ligi ning Google hakkas blokeerima Venemaa riiklike massiteabevahenditega seotud YouTube’i kanaleid ega lubanud neil videote vaatamistest reklaamitulu teenida. Ühtlasi eemaldas Twitter arvukaid Suurbritannias tegutseva Vene saatkonna postitusi, mis sisaldasid väärinfot, ega levitanud enam säutse, mis pärinesid Vene valitsusega seotud kontodelt.

Telegram käitus suurtest lääne tehnoloogiaettevõtetest üpris teisiti. Neljandal päeval pärast sõja algust, mida Vene riik nimetab „sõjaliseks erioperatsiooniks”, ning enne kui uute Vene seadustega määrati „Vene sõjaväe maine kahjustamise” eest kriminaalkaristusi, hoiatas Pavel Durov, vältides sõnu „sõda” ja „sissetung”, et „Ukraina sündmuste kohta kinnitamata teabe” järjest laiema leviku tõttu kaalub Telegrami juhtkond Venemaal ja Ukrainas tegutsemise lõpetamist, kui sõjategevus eskaleerub. Teisisõnu tunnistas Durov oma valmidust loobuda teabevabaduse põhimõtte kaitsest just hetkel, kui Ukraina püüdis maailmale paljastada Vene sõjaväe kuritegude õudusi.

Kuna Telegrami ei modereerita, siis Vene võimud levitavad seal valeuudiseid ja manipuleerivad avaliku arvamusega, tekitades Ukraina võimudele tõsiseid raskusi. Pealegi suhtlevad Telegramis Vene üksused, tellides muuhulgas Ukraina sihtmärkide pihta suurtükiväelt tulelööke. Sisuliselt on Telegram saanud Kremli relvaks Ukraina ja lääne vastu peetava sõja inforindel.

Durov tunnistas oma valmidust loobuda teabevabaduse põhimõtte kaitsest just hetkel, kui Ukraina püüdis maailmale paljastada Vene sõjaväe kuritegude õudusi.

On ilmekas, et pärast kallaletungi Ukrainale otsustasid Vene riigiasutused, sh täitevorganid, kolida oma meediategevuse tervenisti üle „Vene platvormidele”, nagu Telegramile. Tsensuuri tugevnemise ning WhatsAppi, Instagrami ja Facebooki blokeerimise tõttu Venemaal suurenes Telegrami venekeelne kasutajaskond märkimisväärselt. Alates 2022. aasta veebruarist kuni aprillini kahekordistus venelaste arv, kes avasid vendade Durovite sõnumirakenduse vähemasti kord päevas, jõudes ligi 40 miljonini.

Tundub, et Venemaal on endistviisi Pavel Durovi lähim kaastööline andekast krüptograafiaspetsialistist vanem vend Nikolai. Tema lõigi Telegrami selle praegusel tehnilisel kujul. Nikolai praegune asukoht on teadmata, aga vähemasti 2024. aasta veebruarikuu lõpuni töötas ta teadurina Vene Teaduste Akadeemia Matemaatika Instituudi Peterburi filiaalis. Ülimalt tõenäoline on, et Vene võimud olid juba 2024. aasta kevadel teadlikud Prantsuse prokuröri otsusest vennad Durovid kinni võtta, sest instituudi leheküljel ei viidatud enam Nikolai töötamisele.

Telegram vs. Euroopa Liit

Telegrami populaarsus kasvab ka Euroopa Liidus. Veebruaris 2024 oli kasutajate keskmine arv ühes kuus 41 miljonit, mis ei jää kaugele EL digiteenuste määruses seatud 45 miljoni kasutaja lävest. Pärast selle läve ületamist loetaks Telegrami „väga suureks digiplatvormiks”. See tähendaks märkimisväärset kohustust sisu modereerida, et desinformatsiooniga võidelda, ning nõuete täitmisest ette kanda. Määrusest saaks tõhus vahend, millega võidelda Vene võltsuudiste vastu Telegramis.

Ilmselt ei soovi seda ei Vene võimud ega Pavel Durov, keda vanem vend korra iseloomustas inimesena, kes „oskab väga hästi provokatsioone kasutada”. Tundub, et Vene võimud ja Durov eskaleerivad teadlikult tema enda ja Telegrami olukorda, et libertaarid ja inimõiguslased väljendaksid võimalikult teravat nördimust. Nende strateegia näib seisnevat selles, et külvata Euroopa poliitikutes ja tippametnikes kahtlusi meetmetes Telegrami vastu.

Ühtlasi juhib see tähelepanu Vene väärinformatsiooni ohtlikkuselt ära üldisematele vaidlustele turvalisuse ja sõnavabaduse vahekorra või digitaalse suveräänsuse üle. Enam ei tundu juhuslikuna Pavel Durovi ja Vladimir Putini üheaegne viibimine Aserbaidžaanis ega vahetult enne Durovi kinnipidamist Telegrami ilmutatud soovimatus varustada Euroopa Komisjoni täpse teabega kasutajate arvukusest.

Durovi arreteerimine on pälvinud küll suurt meedia tähelepanu, ent reageeringud jäävad leigeks. Läänes kritiseerivad Prantsuse võime väidetava rünnaku eest sõnavabaduse pihta kõigest äärmuslikud poliitrühmitused ja üksikud hääled tehnoloogiasektorist. Muidugi jätkavad Vene võimud katseid ähmastada debatti Telegrami kui Venemaa õõnestustegevuse vahendi üle. Paraku ei pühendu teatud vaatlejad ja mitmed Vene pagulaspoliitikud aktuaalsematele julgeolekuohtudele, vaid lähevad – kas teadlikult või mitte – kaasa võltsi draamaga kangelasest, kes seisab sõnavabaduse eest.