Hübriidohud Balti riikides ja Taiwanis: sarnasused, riskid ja väikeste demokraatiate õppetunnid
Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2022
Tunnustatud akadeemikute ja teadurite värske ülevaade, kuidas Balti riigid ja Taiwan tegelevad hübriidohtudega. Asjatundjad uurivad vastutavate asutuste tööd riskide ohjamisel ning toovad esile nii juba töös kui ka vajaka olevad lahendused.
Seotud artiklid
Julia Päev: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.
Kęstutis Budrys: Meie julgeolek nõuab rohkem tähelepanu ja ressursse
Parim aeg selleks, et jõuda lääneriikides kokkuleppele kaitsekulutuste ulatuslikuks ja pikaajaliseks tõstmiseks, oleks olnud eelmine aasta, kui oht oli käegakatsutav. Nüüd on poliitilised prioriteedid nihkunud, mistõttu aastaid hooletusse jäetud lünkade täitmine saab olema keeruline, leidis usutluses Diplomaatiale Kęstutis Budrys, Leedu presidendi vanemnõunik riikliku julgeoleku alal.
Tony Lawrence: Kuidas kiirendada Balti riikide kaitsevõime kasvu
Venemaa sõda Ukrainas on Eestile, Lätile ja Leedule andnud tõuke relvajõude kiiremini arendada. Balti riigid paluvad ka NATO liitlastel rohkem teha, aga ei kavatse jääda ise käed rüpes istuma. Samal ajal peaksid nad omavahel praktilist kaitsekoostööd tõhustama.
Emilija Pundziūtė-Gallois: Kõnelda Venemaaga või mitte kõnelda
Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on diplomaatialaval nähtud palju kollektiivseid väljamarsse rahvusvahelistel kohtumistel, kui agressorriigi esindajad hakkavad sõna võtma. See on sümboolne protesti ja vastikuse väljendamise žest Venemaa poliitika ja nende vastu, kes seda toetavad.
Sergei Radtšenko: Milline on Hiina-Vene suhete pärand?
Paljude aastate jooksul jäid Hiina-Vene suhted teemaks, mis ei tekitanud erilist elevust. Väga vähesed asjatundjad pühendasid aega ja vaeva nende suhte tõusude ja mõõnade uurimisele. Kes seda aga tegid, veetsid aega arutades, kas tegu oli päriselt truu hingeliidu või mõistusabieluga.
Jonatan Vseviov: Sõnad loevad, teod loevad rohkem, aga kõige rohkem loevad tulemused
Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Mai-Brit Jürman: Mis tõukas nii Jaapani, Lõuna-Korea kui Hiina sügavatesse iibeprobleemidesse?
Jaapani madal iive ning sellega kaasnevad probleemid ei ole täna kellelegi üllatuseks, ent samamoodi sünnib vähe lapsi ka naaberriikides Lõuna-Koreas ja Hiinas. Väikesed korterid, kõrged kulutused lapsehoiule ja eratundidele ning ühiskondlik surve emadele pärast sünnitamist tööturult eemale jääda on pannud paljusid noori laste saamist edasi lükkama või sootuks vältima.
Spioonid ja valed: pilguheit Hiina luureteenistuste salajasse maailma
Tunnustatud Hiina mõjutustegevuse uurija Alex Joske eelmise aasta lõpul ilmunud raamat “Spies and Lies: How China's Greatest Covert Operations Fooled the World” (“Spioonid ja valed: Kuidas Hiina varioperatsioonid maailma haneks vedasid”) pajatab Hiina luureteenistuse Julgeolekuministeeriumi (Ministry of State Security, MSS) varjatud operatsioonidest.
Kikee Doma Bhutia: Maailma kahe suurriigi – India ja Hiina – vastasseis Himaalaja piirkonnas
Hiina ja India pidevad kokkupõrked ja pingete teravdamine Himaalaja regioonis süvendab hirmu, et kaks suurriiki võivad vastasseisu eskaleerida sõjaks. Kas tuumariigid suudavad jääda omavahelises kisklemises üksnes kaigaste ja nuiade juurde?
Vadim Štepa: Kuidas Moskva muudab Vene Kaug-Ida Pekingi toormekolooniaks
Tänasel päeval köidab paljude analüütikute tähelepanu täiemahuline sõda, mille Venemaa Ukrainas valla päästis. Ent sealt tuhandete kilomeetrite kaugusel arenevad sündmused, mille mõju maailma geopoliitika tulevikuväljavaadetele ei pruugi sugugi väiksem olla.
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Singapur – selgrooga väikeriik rahvusvahelise korra kaitsel
Singapur asub maailma kõige tihedama liiklusega mereteel, Lõuna-Hiina mere ja Malaka väina vahel, mida läbib igal aastal üle 100 000 laeva, kandes endaga veerandi maailma kaubandusest. Malaka väina majanduslikku ja strateegilist tähtsust ei ole võimalik üle hinnata, eriti Singapuri vaatevinklist.
Venemaa agressioon Ukraina vastu – Ida-Aasia riikide perspektiivid
Ida-Aasia riigid suhtuvad Venemaa agressiooni Ukrainas vastavalt oma liitlassuhetele. Hiinat ja Venemaad ühendavad huvid panevad Pekingit Moskva selja taga seisma. Demokraatlikud Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan on ühinenud lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu.
Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina
Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.
Hiina viimane võitlus uue maailmakorra kehtestamise nimel
Mõttekoja Project 2049 juhtivteaduri Ian Eastoni värskelt ilmunud raamat „The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy“ („Viimane võitlus: lahates Hiina globaalset strateegiat“) tutvustab lugejale Hiina poliitilise ladviku ja kommunistliku partei esimehe Xi Jinpingi mõttemaailma ning nägemust maailma tulevikust.