Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021

Kolm analüüsi ühes, läbivaks jooneks selgitused, kuidas Vene tuumaenergia Euroopas on justkui Trooja hobune. Eestile lähim näide on Astravetsi tuumajaam Valgevenes, aga projekte leiab ka Soomest, Ungarist ja Türgist.
Seotud artiklid
Kikee Doma Bhutia: Maailma kahe suurriigi – India ja Hiina – vastasseis Himaalaja piirkonnas
Hiina ja India pidevad kokkupõrked ja pingete teravdamine Himaalaja regioonis süvendab hirmu, et kaks suurriiki võivad vastasseisu eskaleerida sõjaks. Kas tuumariigid suudavad jääda omavahelises kisklemises üksnes kaigaste ja nuiade juurde?
Vadim Štepa: Kuidas Moskva muudab Vene Kaug-Ida Pekingi toormekolooniaks
Tänasel päeval köidab paljude analüütikute tähelepanu täiemahuline sõda, mille Venemaa Ukrainas valla päästis. Ent sealt tuhandete kilomeetrite kaugusel arenevad sündmused, mille mõju maailma geopoliitika tulevikuväljavaadetele ei pruugi sugugi väiksem olla.
Lelde Luik: Liberaalset rahvusvahelist korda vaidlustamas? Aasia riikide reaktsioone Venemaa sissetungile Ukrainasse
Aasia riikide reageeringuid Ukraina sõjale iseloomustab ühine austus rahvusvahelise korra printsiipide suhtes. Samal ajal hoidutakse Venemaad otsesõnu hukka mõistmast, mis lääneriikide vaatest jääb arusaamatuks ebamäärasuseks. Kagu-Aasia riikide juhtumid illustreerivad, et läänelik narratiiv Ukraina sõjast pole universaalne.
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Can Kasapoğlu: Lääs tegi kurdi terroristidele relvi andes suure vea
Lääneriigid peaksid enne, kui nad nõuavad Türgilt kurdi terroristidega aastakümnetepikkuse konflikti rahumeelset lahendamist, mõtlema, kas Ukraina sõjale on võimalik leida rahumeelne lahendus, istudes ühe laua taha Butša veresauna korraldajatega, ütleb Türgi mõttekoja Majandus- ja Välispoliitikauuringute Keskus (EDAM) julgeoleku ja kaitse uurimisprogrammi direktor Can Kasapoğlu.
Venemaa kui kättesaamatu pruut
Kui mõista vene naist kui Venemaad, vene rahvast või Vene territooriumi, võib poliitilistes sõnumites, kultuuriloomingus ja aruteludes märgata varjatud sõnumeid ja visioone.
Langeb vene rahvuslus, laguneb ka praegune Vene riik
Endale tagurlikke müüte sisendav vene rahvas usub laialdast enesepettust Vene maailma ülemuslikkusest, mis toetab legitiimse aluseta rahvuslikku uhkust ja selle lõputut taasloomet teisi alla surudes.
Venemaa „infomürsud“ Ukraina vastu valmistasid ette konventsionaalset kallaletungi
Venemaad valitsev režiim on loonud inforuumiga manipuleerimisest olulise osa oma strateegilisest ründerelvastusest, kasutades seda nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.
Myanmari hunta hoiab Kremli, demokraadid Ukraina poole
Myanmari ja Venemaad eraldavad tuhanded kilomeetrid, kuid mõlema riigi veristest režiimidest on Lääne sanktsioonide ja üha süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu saanud liitlased. Myanmari demokraatia-meelsed jõud näevad ukrainlaste vastupanus aga otsest mõju enda tulevikule.
Leiba ja rahu. Venemaa viljavarguse mõju globaalsele Lõunale
Varastatud teraviljaga, millest saab odavat leiba küpsetada, hoiab Moskva sõjast räsitud Süürias võimul diktaator Bashar al-Assadit. Seepärast ongi ukrainlaste ja süürlaste elud ühtviisi ohus.
Venemaa agressioon Ukraina vastu – Ida-Aasia riikide perspektiivid
Ida-Aasia riigid suhtuvad Venemaa agressiooni Ukrainas vastavalt oma liitlassuhetele. Hiinat ja Venemaad ühendavad huvid panevad Pekingit Moskva selja taga seisma. Demokraatlikud Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan on ühinenud lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu.
Ida ja põhja tõusev ühendus NATOs
Venemaa vägivallast ajendatuna ning Prantsusmaa ja Saksamaa lühinägelikkuse tõttu on Põhja- ja Ida-Euroopa riigid koondumas piirkondlikuks, Skandinaaviat Musta merega ühendavaks julgeolekuliiduks. Selle tiiva edukaks kaitsmiseks vajab NATO aga idapoolset raamriiki.
Sõda nõuab eurooplastelt kannatlikku meelt
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud majanduslikult keerulise olukorra, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on pingutust väärt.
Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina
Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.
Vene majandus ja sanktsioonid: kes keda?
Tänavu kehtestatud ja Kremlile sõja tõelist majanduslikku hinda tunda andma pidavate Lääne ulatuslike majandussanktsioonide esialgne mõju on osutunud varasematest kaalukamaks.
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.