Hollandi prioriteedid Euroopa Liidu eesistujamaana

Enne Hollandi eesistujaperioodi prioriteetide kirjeldamist tahan tänada suurepärase töö eest Iirimaad, kelle eesistumisel suudeti toime tulla väga keeruliste ülesannetega nagu Euroopa põhiseadusliku leppe suhtes kokkuleppele jõudmine ja uue Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi leidmine.

Hollandi lähenemise ELi eesistujarollile võib kokku võtta kahe võtmesõnaga: realism ja ambitsioonikus.

Realism tuleneb eelnevalt mainitud erilistest asjaoludest ja küsimustest, mis on pikka aega mänginud ELis väljapaistvat rolli: laienemine, Lissaboni protsess, vabaduse, turvalisuse ja õigluse ruumi arendamine ning liidu välispoliitika edasiarendamine. Lisaks sellele toimuvad 2004. aastal läbirääkimised 2007. — 2013. aasta finantsperspektiivide üle.

Ambitsioonikus tuleneb sellest, et ELi geograafiline, institutsionaalne ja finantsiline ulatus kasvab pidevalt. Eesistujalt oodatakse initsiatiivi ja eestvedamist nõukogu laienenud liikmete ringis ning suhetes komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Selleks on tarvis selget visiooni Euroopa Liidu tulevasest arengust. Hollandi valitsus soovib väljendada oma nägemust mitmete erinevate prioriteetide kaudu.

Hollandi valitsus pöörab tähelepanu Euroopa integratsiooni alustele, mille põhielementideks on ühine õigusruum ja ühised väärtused. Ei ole tagatist, et toetus neile alustele on kestev: selle tagamine saab toimuda valitsuste ja kodanike koostöös. Euroopa ei ole imerohi kõigi kodanike ja riikide ees seisvate probleemide vastu. Arvestades just hiljutise laienemisega, on valitsus kavandanud mitmeid kohtumisi, k.a kaks kõrgetasemelist kohtumist ühiste väärtuste, ühise õigusruumi ja Euroopa kodakondsuse teemal. Valitsus kavatseb oma eesistujaperioodi kasutada ka Euroopa teema paremaks tutvustamiseks. Kavandatud on mitmeid huvitavaid, osalt kultuurilisi tegevusi edendamaks avalikku arutelu ühiste väärtuste ja Euroopa edasise integratsiooni ja koostöö mõjude üle. Oma kultuurilist rikkust ja mitmekesisust ära kasutades jätab laienenud Euroopa Liit endast selgema ja tugevama pildi nii oma kodanikele kui ka välismaailmale.

Hollandi eesistumisperioodi prioriteedid

1. Laienemise edukuse tagamine

On äärmiselt oluline integreerida uued liikmesriigid kiiresti ja tõhusalt kõigisse ELi koostöö valdkondadesse, et näidata kõigile uue laienenud Euroopa Liidu kodanikele, et nende ja nende valitsuste viimastel aastatel tehtud jõupingutused on olnud väärtuslik investeering. Üksnes siis saab selgeks, et liidu laienemine aitab suurendada Euroopa stabiilsust ja julgeolekut ning pikemas perspektiivis toob kaasa liidu kodanike parema heaolu.

Läbirääkimised Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise üle jätkuvad. Kui mõlemad jätkavad aktiivselt valmistumist liikmesuseks ning saavutavad praktilisi edusamme, lõpetatakse läbirääkimised 2004. aastal.

Detsembris teeb Euroopa Ülemkogu otsuse läbirääkimiste alustamise kohta Türgiga. Et lihtsustada sellise otsuse tegemist niipalju kui võimalik, uurib Hollandi valitsus praegu liikmesriikide seisukohti selles küsimuses. Samuti ootab Holland sügisel avaldatavat komisjoni aruannet ning soovitusi Türgi kohta.

Hiljutisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel juunis anti kandidaatriigi staatus Horvaatiale. Ühinemisläbirääkimiste ettevalmistamiseks algab acquis sõelumine ning komisjonil on palutud välja töötada Horvaatia ühinemiseelne strateegia.

2. Euroopa majanduse tugevdamine ja halduskoorma vähendamine

Euroopa majandus näitab järk-järgult kosumise märke, kuid majanduse taastumise kiirendamiseks ja arengu stabiilsuse tagamiseks on hädavajalikud edasised reformid. Holland annab omapoolse panuse Lissaboni strateegia kolme samba eesmärkide täitmisse. Praeguses staadiumis peab EL keskenduma Euroopa Ülemkogu 2004. aasta märtsi järeldustele. Me pöörame erilist tähelepanu tööturgude toimimisele vastavalt varasemale Wim Koki tööhõivealasele raportile. On ütlematagi selge, et eelarve stabiilsus jääb samuti oluliseks küsimuseks Hollandi eesistumise ajal, näiteks mis puudutab stabiilsus- ja kasvupaktist kinnipidamist ning uute liikmesriikide integreerimist stabiilsesse eelarveprotsessi.

Euroopa Liidu ambitsiooniks on kasutada oma paljusid välispoliitika instrumente tõhusalt ja sidusalt. Eesistujariik mängib selles olulist rolli.

Holland planeerib oma eesistumise jooksul pühendada hulgaliselt tähelepanu seadusandluse lihtsustamisele ja halduskoorma vähendamisele ehk teisisõnu bürokraatia vähendamisele. See toob ettevõtetele märkimisväärset kasu. Holland tunnustab suurt tööd, mida komisjon on juba selles suunas teinud, ning sooviks astuda sammu edasi, kasutades halduskoormaga kaasnevate kulude hindamise metoodikat.

3. Vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ruum

Hollandi eesistumise ajal rõhutatakse koostööd justiits- ja siseküsimustes kahel viisil: töötades välja poliitilised suunised eelolevateks aastateks ning pöörates regulaarselt tähelepanu prioriteetsetele küsimustele. Regulaarselt käsitletavate küsimuste hulgas pööratakse eelistähelepanu terrorismivastasele võitlusele, lähtudes Euroopa Ülemkogu juunis tehtud otsustest ja soovitustest. Regulaarse justiits- ja siseasjade programmi eesmärk on saavutada edasiminek regiooni kaitseküsimustes, biomeetrika kasutamises, viisade infosüsteemis, ELi narkostrateegias ja integratsioonis. Politsei- ja justiitskoostöö keskendub eeskätt Euroopa tõendite hankimise määrusele (European evidence warrant), infovahetusele, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisele ja politseikoostöö tõhustamisele.

Samavõrd oluline on pöörata tähelepanu justiits- ja siseasjade poliitika juhiste väljatöötamisele eelolevatel aastatel. 2004. aastal möödub viis aastat Tampere Euroopa Ülemkogus kokku lepitud programmi vastuvõtmisest vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhineva ala loomiseks. Holland kavatseb kasutada 2004. aasta 5. novembri ülemkogu kohtumist, et paika panna justiits- ja siseküsimuste valdkonna juhised eelolevateks aastateks.

4. Euroopa Liidu tulevane finants- ja eelarvestruktuur ehk “Agenda 2007”

Euroopa Liidu praeguse mitmeaastase eelarveraamistikuga kaetud periood, mis on tuntud finantsperspektiivide nime all, saab läbi 2006. aasta lõpus. Läbirääkimised on rasked ning peaksid algama õigeaegselt, et need oleks võimalik lõpetada enne 2007. aasta eelarvetsüklit (seega 2006. a kevadel). Samas tuleks läbirääkimisi pidada äärmise hoolega, arvestades nende olulisust kõigile ELi poliitikavaldkondadele. Holland peab eesistujana seega hädavajalikuks kokkuleppe saavutamist uue finantsperspektiivi juhiste ja põhimõtete üle 2004. aasta detsembriks, nii et oleks võimalik läbirääkimised 2005. aastal õigeaegselt lõpetada.

5. Euroopa Liidu roll maailmas: tõhus, sidus ja pühendunud välispoliitika

Euroopa Liidu ambitsiooniks on kasutada oma paljusid välispoliitika instrumente tõhusalt ja sidusalt. Eesistujariik mängib selles olulist rolli, koordineerides oma tegevust Euroopa Komisjoniga, mis esindab liitu välissuhtluses kaubanduspoliitika ja arengukoostöö alal.

Pärast kümne uue liikmesriigi ühinemist on ootused ELi rolli osas maailmas suuremad kui kunagi varem. Holland püüab eesistujana neile ootustele vastata, jätkates praeguse päevakorra järgimist ja keskendudes selgelt neljale prioriteedile:

Aasia. Selle aasta teisel poolel on ELil tippkohtumisi mitmete oluliste Aasia riikidega nagu Hiina, India ja Lõuna-Korea. Lisaks toimuvad kohtumised kogu regiooni riikidega Aasia-Euroopa kohtumisel (ASEM). Nende kohtumiste olulisus Euroopa Liidule on vaieldamatu, seda nii majandussuhete seisukohast selle äärmiselt dünaamilise regiooniga kui ka suhete poliitiliste aspektide poolest.

Laiem Lähis-Ida. Laiema Lähis-Ida küsimustele tervikliku lähenemise raamistikus soovib Euroopa Liit tugevdada suhteid selle regiooni riikidega, julgustades majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid reforme. Ka Holland püüab omalt poolt koos USA ja teiste partneritega selgusele jõuda, kuidas oleks võimalik lõpetada patiseis Lähis-Ida rahuprotsessis.

Tõhus multilateraalsus. Multilateraalsete organisatsioonide, eriti ÜRO roll on viimastel aastatel sattunud üha tugevama surve alla. Euroopa Liit soovib multilateraalsete organisatsioonide rolli tugevdada. Selles kontekstis soovib Holland eesistujana saavutada tulemusi valdkondades nagu terrorismivastane võitlus, relvade leviku tõkestamine ja kaubandus. Holland soovib samuti mängida aktiivset rolli konsultatsioonides ÜRO reformimise üle ning aidata tagada, et praegused WTO läbirääkimised lõpeksid positiivsete tulemustega.

Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Teisel poolaastal pööratakse suurt tähelepanu esimesele ELi juhitavale sõjalisele kriisiohjamise operatsioonile Bosnias ja Hertsegoviinas ning sõjalise ja tsiviilvõimekuse edasisele arendamisele. Sellega seoses astub EL samme arendamaks oma võimekust vastavuses uue kaitsepoliitilise peaeesmärgiga “Headline Goal 2010”.

Joanna M. van Vliet on Hollandi Kuningriigi Eesti suursaadik.