Hall ala idapiiril ei ole Eesti huvides
Eesti huvides on piirileppe sõlmimine Venemaaga.
Eesti rahvuslikes huvides on sõlmida piirilepe Venemaaga. Hall ala meie idapiiril on kui avatud kutse provokatsioonideks, nagu me seda kahjuks nägime Eston Kohveri röövimise juhtumis 2014. aastal. Samas on selge, et piirilepe jõustub alles siis, kui selleks on mõlemapoolne tahe ja valmisolek. Eesti on seda näidanud, kuid riigikogu viib leppe lõpphääletusele alles siis, kui sama teeb ka riigiduuma.
Eesti ei ole Venemaale piirilepete kokkuleppimisel teinud ühtegi põhimõttelist järeleandmist, kui mitte arvestada Teise maailmasõja tulemustest tingitud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil. Ei maksa unustada, et Nõukogude Liiduga sõdinud Soomel tuli iseseisvuse säilitamise huvides loobuda enam kui kümnest protsendist oma sõjaeelsest territooriumist.
Juba Eesti Põhiseaduslik Assamblee nägi 1992. aastal ette, et põhiseaduse paragrahv 122, mis käsitleb riigipiiri kulgemist, sõnastatakse viisil, mis võimaldab Tartu rahu järgse piiri korrigeerimist põhiseadust ennast rikkumata. Seetõttu on ka piirilepete põhiseaduslikkust kinnitanud erinevatel aegadel õiguskantslerid Erik-Juhan Truuväli, Allar Jõks, Indrek Teder ja Ülle Madise.
Õigusliku järjepidevuse põhimõte oli eriti tähtis just viimaste piirikõneluste käigus, mis algasid 2012. aasta oktoobris. Et 2005. aastal sõlmitud piirilepe jättis just õigusliku järjepidevuse osas toona liiga avara tõlgendamisruumi, saavutas Eesti lepete muutmise täiendava klausliga. Professor Lauri Mälksoo ettepanekul lisatud lause, et leping puudutab eranditult riigipiiriga seonduvat, seisab vastu ohule, et sõlmitavat lepingut tõlgendatakse Eesti Vabariigi tahte ja ühtlasi meie põhiseaduse vastaselt.
Tartu rahuleping oli ja on jätkuvalt eeskätt selle artikkel 2 (Eesti suveräänsuse tunnustamine Venemaa poolt) tähenduses meie riigi iseolemise üheks aluseks.
Õiguskantsler Ülle Madise arvates on piirileping põhiseadusega kooskõlas. Tema meelest annab põhiseaduse § 122 lõige 1 võimaluse sõlmida teisi riikidevahelisi piirilepinguid, mis võivad muuta Tartu rahulepinguga määratud riigipiiri. Õiguskantsler märkis samuti, et põhiseaduse järgi ei vaja riigipiiri muutev leping rahvahääletust, vaid lepingu jõustumiseks piisab riigikogu koosseisu kahe kolmandiku liikmete häälteenamusest. Õiguskantsleri arvates ei kahjusta riigipiiri muutmine ka riiklikku järjepidevust, vaid muudab Tartu rahulepingut üksnes riigipiiri määratlevas osas.
Tartu rahuleping oli ja on jätkuvalt eeskätt selle artikkel 2 (Eesti suveräänsuse tunnustamine Venemaa poolt) tähenduses meie riigi iseolemise üheks aluseks. Nagu ütles Lennart Meri, väikeriikide tuumarelv on rahvusvaheline õigus. Seetõttu on eriti oluline, et ka meie riigipiir Venemaaga oleks määratletud kaasaegsele rahvusvahelisele õigusele ning mõlemapoolsele kinnitusele põhineval leppel.
Seotud artiklid
Alina Horbenko: Krimmitatarlased sõjakeerises – rahva jaoks otsustav aeg
Krimmitatarlased on Ida-Euroopa turgi rahvas, kes – koos karaiimide ja krõmtšakkidega – on Krimmi põlisrahvas ja ühtaegu üks Ukraina põlisrahvastest. Krimmitatarlased on „Vene maailma“ põhjalikult kogenud 2014. aastast, mil Vene väed poolsaare vallutasid. Mida on tehtud Krimmi ja tema asukatega kaugemas ja lähiajaloos ning mis sünnib seal praegu?
Emine Džaparova: Ajaloo õppetunnid ja Ukraina tuleviku määratlemine
Krimm on Ukraina lahutamatu osa ja sellega ei saa agressori hüvanguks kaubelda, joonib Ukraina asevälisminister Emine Džaparova alla RKK-le antud usutluses. Krimmi küsimus tuleb tuua uuesti rahvusvahelisse päevakorda, et päästa Venemaa rõhumise alt sealsed elanikud ning demonstreerida, et agressioon ei too agressorile kasu.
Fiona Hill: Ukraina uues maailmakorratuses – ülejäänud riigid Ühendriikidele vastu hakkamas
Traditsioonilise Lennart Meri kõne peab sellel aastal USA Venemaa-ekspert Fiona Hill, president George W. Bushi, Barack Obama ja Donald Trumpi nõunik.
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Läänemeri on taas esimene kaitsejoon
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.
Ukraina verehind Euroopa suuna valimise eest
Nüüd, kui Euroopa Liit on andnud Ukrainale kandidaatriigi staatuse, peab Ukraina nägema vaeva nõuete täitmisega ning EL näitama, et väljavaade liitumiseks on tõeline, mitte illusioon.