GLOBSEC trendid 2021 – Eesti
GLOBSEC koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega, 2021
71 protsenti eestimaalastest usaldab COVID-19 kriisis meditsiinieksperte ja teadlasi. 63 protsenti rahvastikust toetab liberaalset demokraatiat. GLOBSECi 2021. aasta raport Ida- ja Kesk-Euroopa riikide avalikust arvamusest, demokraatiast, vandenõuteooriatest ning usaldusest ametivõimude ja meedia vastu.
Seotud artiklid
Marek Kohv: Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole järgmine
Kuigi geopoliitiline olukord Euroopas on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas endiselt pingeline, püsib Eesti julgeolek kindlatel alustel. Terviklik kombinatsioon Venemaa sõjalisest kurnatusest, NATO kollektiivkaitsest, Eesti enda märkimisväärsest kaitsevõimest, tõhusast luuretööst ja regionaalsest koostööst loob tugeva kaitsekilbi, mis minimeerib otsese sõjaohu Eestile.
Mida oleks maailmal õppida Eesti arengukoostööst? Aga eestlasel endil?
Miks peab Eesti tegema arengukoostööd? Tundub ehk esmapilgul pisut kummaline küsimus 27 aastat peale seda, kui Eesti oma esimesed arengukoostöö vahendid Ukrainale eraldas. Teistpidi pole ehk seda küsimust küsitud hoopis piisavalt – miks muidu on Eesti jätkuvalt Euroopa Liidu „punane latern“ oma kodanike arengukoostöö teadlikkuse ja toetuse osas.
Ants Kiviselg: Mõrad lääne ühtsuses on Vene võit
Mida ühtsemad läänes oma sõnade ja tegudega oleme, seda lühemaks jääb Venemaa agressioon Ukraina või lääneriikide vastu. Kui Moskvale jääb mulje, et ta suudab sõjaliste vahendite kaudu oma poliitilisi eesmärke saavutada, siis vaenutegevus Ukrainas paraku ei lõppe, hoiatab Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
Alar Karis: Koos edasi – põhjusmõttelised proovikivid!
Mitte kunagi üksi! Meie ajaloo õppetund, maksiim, mida oleme endale järjepanu sisendanud, millest oleme joondunud, et iseseisvana iseolemine säiliks – eesti keel kostuks, eesti meel kosuks, eesti rahvas kasvaks ja Eesti riik oleks vaba. Selles vaimus oleme viimased kolm aastakümmet omi samme seadnud ja kindlust ammutanud.
Teeskluse aeg on läbi ehk rahvusvahelisest õigusest ja väikeriigi välispoliitikast
Meil oleks turvalisem elada maailmas, kus rahvusvaheline õigus kehtiks. Kus üks riik ei läheks teisele relvaga kallale, kus riigipiire ei muudetaks jõuga ja kus konfliktid lahendataks läbirääkimiste laua taga iga riigi, ka väikeriigi, suveräänsust austades. Oleks turvalisem, aga kahjuks sellist maailma ei täna eksisteeri.
Eesti arengukoostöö kombineerib globaalseid ambitsioone ja kohalikke võimekusi
Nüüdseks on veerandsada aastat möödunud sellest, kui Eestist sai arenguabi saajast arenguabi andja. Toona alustati Lääne-Ukrainale toiduabi andmise projektiga, mis on tänaseks arenenud süsteemseks arengukoostööks. Sellega käib kaasas vajadus järjepidavateks ja tõhusateks kommunikatsioonitegevusteks.
Tobias Nurmsalu: Eesti-Jaapani suhted ja potentsiaal nende arendamiseks
Väikeriikidel, näiteks Eestil, on rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse saavutamiseks harva võimalust kasutada „kõva jõu” ehk otsese poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu vahendeid. Seetõttu on tähtis olla globaalsel plaanil esilekerkiv, silmapaistev – omandada mõjuvõimu „pehmet jõudu“ kasutades ehk arendada võimekamate riikidega diplomaatilisi suhteid.
Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Martin Herem: Küsimus ei ole NATO võidus, vaid selles, kui inetu see võit on
Ukrainast rääkimine on moodne, Vene ohust rääkimine on veelgi moodsam. Kuid endiselt peamiselt räägitakse, aga tegusid napib. Paljud protsessid kulgevad täna täpselt samamoodi kui kolm aastat tagasi, aga meil on vaenlase tõrjumiseks valmisoleku saavutamisega kiire, tõdes Eesti Kaitseväe ülem, kindral Martin Herem intervjuus Diplomaatiale.
Kelle ühe Hiina poliitika(t järgida)?
Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.
NATO tippkohtumine, relvastuskontroll ja KRKK juubeliaasta
Mida on oodata 2024. a NATO tippkohtumiselt? Nele Loorents: Ukraina sõja vallandumine on olnud NATO-le ja liitlassuhetele oluliseks reaalsuskontrolliks. Julgeolekukeskkonna …
Eesti võidud rahvusvahelise abi sprindis ja maratonis
Rahvusvahelise abi andmist võib vaadelda kaheti: kui sprinti, kiiret humanitaarabi suurte kriiside järel, mil käib aja ja elude päästmise vahel võidujooks, aga ka maratonina ehk arengukoostööna. Siis võivad kasutusel olla samad vahendid kui hädaabis – näiteks rahaline abi ja konkreetse kogemuse edasi andmine. Oma olemuselt on arengukoostöö aga pikaajaline protsess, mille üheks alussambaks on riikide vastastikune huvi koostööd teha.
Maailma parandav Eesti – Eestil täitub doonorriigina 25 aastat
Eesti on hea näide, kuidas rahvusvaheline arengukoostöö peab toimima. Juba 1990ndatel seadsime selged prioriteedid ja võtsime suunaks lähtuda arenguriikide vajadustest ning teha nendega koostööd. Nüüd tegutseme ühiselt teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada meile olulisi valdkondi: digimaailm, Ukraina ülesehitus, naiste võimestamine ning haridus ja demokraatia.
Villem Vohu: Ei ole maad energiamahukale tööstusele
Venemaa kallaletung Ukrainale ja sellega kaasas käinud Euroopa energiatarnete manipuleerimine muutis energia hinnad laialdase arutelu objektiks. Aastaid kestnud vaikelu elektrienergia hinnataseme 25…50 eur/MWh juures on 2023. aastaks asendunud hinnavahemikuga -60….500 eur/MWh. 2022. aastal pakkusid kõneainet isegi kuni neljakohalised hinnad.
Arvamusfestivali arutelu: teaduskoostöö võimalikkusest julgeolekukriisis
12. augustil korraldas Eesti Teadusagentuur Arvamusfestivalil vestlusringi, kus oma mõtteid ja kogemusi teaduse ja julgeoleku põimunud suhetest jagasid Rainer Saks, Märt Volmer, prof. Art Leete ja Julia Rosend. Diplomaatia avaldab arutelu toimetatud kokkuvõtte.
Seotud saatused: Ukraina ja Eesti peaksid olema teineteise julgeoleku tagajad
Maksõm Kononenko, Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis, andis Diplomaatiale oma esimese intervjuu Eestis ajal, kui Ukraina valmistus 24. augustil 2023 tähistama 32. iseseisvuse taastamise aastapäeva – ja 547 päeva möödumist Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.