Felix Gasper: Saksamaa valis uue Liidupäeva, aga kaitsepoliitika on endiselt murelaps

Uuel Liidupäeval (Bundestag) on tugevaim jõud konservatiivne CDU/CSU, kes sai 2021. aastaga võrreldes 4,5% enam hääli. Valimiste väiksemad võitjad on paremäärmuslik AfD ja Vasakpartei (Die Linke), kelle tulemus kasvas pärast 2021. aastat peaaegu kaks korda. Kõik eelmise valitsuse moodustanud parteid kaotasid hääli: sotsiaaldemokraadid (SPD, -9,3%, üldse halvim tulemus), liberaalne FDP (-7,1%) ja rohelised (-3,1%). FDP ja vasakäärmuslik BSW ei ületanud Liidupäevale pääsemiseks vajalikku 5% lävendit (ühe koha sai taani rahvusvähemuse partei SSW, millele künnis ei kehti – toim). Valijate osalus 82,5% (2021. aastal 76,4%) oli taasühinenud Saksamaal kõrgeim.

Kontrastid Saksamaa lääne- ja idaosa vahel on endiselt tugevad. Mõõdukad parteid (SPD, rohelised, FDP ja CDU/CSU) saavutasid läänes märkimisväärselt paremaid tulemusi, seevastu Vasakpartei, BSW ja AfD olid edukamad idas, kus on kehvemad majandusolud (sissetulek, tööpuudus, pensionid) ja eakam rahvastik.

Kuna 630 parlamendikohast kuuluvad 216 paremäärmuslikule AfD-le ja Vasakparteile, kes mõlemad suhtuvad kaitse-eelarve suurendamisse kriitiliselt, suudavad nad blokeerida põhiseaduse muutmisettepanekuid, mida on vaja teise erirahastu (Sondervermögen) loomiseks või võlapiduri (Schuldenbremse) reformideks. Selle ärahoidmiseks tahab CDU juht Friedrich Merz reformida võlapidurit juba praeguses parlamendi koosseisus koos SPD, roheliste ja FDP-ga, et kaitsekulusid suurendada enne äsjavalitud Liidupäeva kogunemist märtsikuus.

Keerukad koalitsioonikõnelused

Ehkki valimistulemused lubaksid valitsust moodustada kahel erineval kahest parteist koosneval koalitsioonil, siis valitsusliit CDU/CSU ja AfD vahel on väga ebatõenäoline. Selle on Friedrich Merz mitu korda välistanud. Kõige usutavam tulemus on koalitsioon CDU/CSU ja SPD vahel, ent selle ülekaal oleks vaid 13 kohta (kokku 328 parlamendikohta, matemaatiline enamus 316). Friedrich Merz ja SPD juht, senine kantsler Olaf Scholz on teada andnud, et nemad isiklikult korraga uude valitsusse ei saa kuuluda.

Kuna pole oodata, et uus valitsus astuks ametisse kaks või kolm kuud pärast valimisi, tähendab see, et Saksamaa ei jõua rahvusvahelisele areenile peagi tagasi.

Koalitsiooniläbirääkimised võtavad aega, kuna CDU/CSU ja SPD vahel tuleb usaldus taastada (juba seepärast, et jaanuaris tegi CDU/CSU koostööd AfD-ga, et võtta Liidupäeval vastu ettepanekut immigratsioonipiirangute soovitamiseks, pälvides nii SPD kriitikat). Uue parlamendikoosseisu tarvis tuleb veel lahendada protseduuriküsimusi. Kuna pole oodata, et uus valitsus astuks ametisse kaks või kolm kuud pärast valimisi, tähendab see, et Saksamaa ei jõua rahvusvahelisele areenile niipea tagasi.

Kaitsepoliitika

Kuna ükski partei pole nõus AfD-ga koalitsiooni moodustama, siis pole valitsuse loomine võimalik ilma CDU/CSU-ta. Järgmine kantsler tuleb konservatiivide ridadest, kes kaitsevallas pole viimase ajani indu üles näidanud. Kantsler Gerhard Schröderi (SPD, 1998–2005) ajal teostasid nad Bundeswehris kasinusprogrammi ning 2011. aastal peatas CSU-sse kuuluv kaitseminister kohustusliku väeteenistuse. CDU/CSU on vastutav ka selle eest, et pärast Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt ja sekkumist Donbassis 2014. aastal toimus Saksamaa kaitsepoliitikas ja Bundeswehris vähe muutusi (Saksa kaitseministeerium oli 2005–2021 CDU/CSU poliitikute juhtida).

Samal ajal oli see just CDU/CSU, kes avaldas kantsler Olaf Scholzile korduvalt survet Ukrainale relvade tarnimiseks. Friedrich Merz põhjendas, miks tuleks Ukrainale tarnida tiibrakette Taurus. Põhiseaduse muudatus, mida 2022. aastal oli vaja esimese erirahastu loomiseks, võeti vastu CDU/CSU häältega, nii et kaitse-eelarve suurenes vähemasti lühikeseks ajaks.

Sondervermögen II?

Praegu on põhiküsimus see, kuidas Saksamaa edaspidi kaitse-eelarvet finantseerib. Kampaania ajal soovitasid kantslerikandidaadid suurendada kulutusi vähemalt 2% SKT-st (Friedrich Merz) või 3,5%-ni (Robert Habeck rohelistest) ilma täpsustamata, kuidas seda saavutada. Ebatõenäolised on maksutõusud, mis sarnaneksid nendega, mis hakkasid Eestis 2025. aastal kehtima.

Teine erirahastu kaitsekulutuste tõstmiseks oleks võimalik, kui CDU/CSU, SPD ja rohelised suudaksid oma poole võita Vasakpartei parlamendiliikmeid, ent see pole kaitseminister Boris Pistoriusele (SPD) meeltmööda, sest tema tahab suurendada kaitse-eelarvet ennast, et tagada Bundeswehrile pikaajaline rahastamine. Kindel on see, et praegune erirahastu ammendatakse kõige hiljem 2027. aastal ning ilma selleta ei jõua Saksamaa praeguse NATO sihttaseme 2%-ni, ammugi mitte kõrgema näitajani, milles võidakse juunikuus Haagis NATO tippkohtumisel kokku leppida.

Tulevane kaitseminister ei kohta oma töös kindlasti vähem raskusi kui praegu Boris Pistorius.

Uuel kaitseministril tuleb tegelda muredega, mis seostuvad maaväe brigaadi siirmisega Leetu, mis on lähiaastail Saksamaa peamine kohustus Euroopas. Esimesed 5000 sõjaväelast paiknevad Leedus alates eelmisest aastast; enamik siirdakse 2025. aasta lõpuks ning brigaad on 2027. aastaks täiesti tegutsemisvalmis.

Mõeldav on, et minister Pistorius, populaarseim poliitik Saksamaal, jätkab ametis, et brigaadi kallal edasi töötada. Vastava ettepaneku oli ta ise 2023. aasta juunis teinud. Ministrikohad otsustatakse siiski koalitsiooniläbirääkimistel ja tulevane kaitseminister ei kohta oma töös kindlasti vähem raskusi kui Boris Pistorius praegu.