Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
Kuigi COVID-19 kriis on kõvasti raputanud eurooplaste usku Euroopa Liidu institutsioonidesse, usuvad inimesed jätkuvalt, et õlg õla kõrval tuleb rohkem tegutseda, eriti tugevdades ELi löögirusikat maailmaareenil. USA suhtes on eurooplased skeptilised.
Seotud artiklid
Enesepete või ettevalmistused? Saksamaa uus väeteenistus
Saksamaa on võtnud kohustuse teha Bundeswehr Euroopa suurimaks tavaväeks. Sel otstarbel võttis Bundestag vastu seaduse uue kaitseteenistusmudeli kohta, mis juba äratab rahulolematust. Mida toob see kaasa Saksamaa noorsoole?
Kuidas USA riiklikku julgeolekustrateegiat Euroopas võtta
Uuest USA riiklikust julgeolekustrateegiast loeb, et Washingtoni hoiak Euroopa suhtes on oluliselt teistsugune. Ehkki Atlandi-üleste sidemete tähtsus leiab taas kinnitust, seatakse Venemaa uude valgusse, Euroopast oodatakse iseseisvat toimetulekut veelgi varem ning Ukraina tulevikku käsitletakse keset USA eestvõttel toimuvat diplomaatilist tegevust. Rinderiikidele on asi selge: Atlandi-üleses suhtes on Euroopa sattunud etappi, kus loidust enam ei sallita: meie maailmajao turvalisus sõltub Ameerika asemel pigem siinsest suutlikkusest vastast heidutada, investeeringuid teha ning piirkondlikule stabiilsusele poliitilisi eeldusi luua.
USA uus julgeolekustrateegia: liitlane või välismõjutaja?
Üks märkimisväärseimaid punkte uues USA rahvusliku julgeoleku strateegias Euroopa ja Eesti jaoks on USA selge kavatsus hakata mõjutama Euroopa riikide sisepoliitikat, õõnestamaks nende koostööd Euroopa Liidu tasandil ja muutmaks Euroopa riikide poliitilist kurssi.
Teadusjulgeolek 21. sajandil: pingest vabaduse ja julgeoleku vahel
2024. aasta jaanuaris avalikustati, et Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis töötanud Euroopa uuringute professor Vjatšeslav Morozov oli mõni nädal varem arreteeritud kahtlustatuna riigivastases luuretegevuses. Eesti ja rahvusvahelise meedia reaktsioonid olid seinast seina: mõned väitsid, et olid juba ammu kahtlustanud (või lausa teadnud), et tegu on Vene riigiteenriga, samal ajal kui teised olid šokeeritud, et näivalt kremlivastane ning euroopameelne professor võis osutuda spiooniks. Eriti välismaises sotsiaalmeedias võeti uudis vastu arusaamatusega ning Morozovi arreteerimist peeti murettekitavaks.
Koloniaalminevik varjutab kuuendat aastat Hispaania-Mehhiko suhteid
Mehhiko Ühendriikide valitsuse kodulehel on endiselt üleval kiri märtsist 2019, mille toonane president Andrés Manuel López Obrador (tuntud kui AMLO) läkitas Hispaania kuningas Felipe VI-le, pälvimata vastust. Kirjas palub saatja kogu austuse juures, et Hispaania riik tunnistaks ametlikult koloniseerimisega tekitatud kahju Mehhiko alade põlisrahvastele, nii nagu Mehhiko riik tunnistab ja kahetseb nende rahvaste hilisemat diskrimineerimist.
NB8: meisterlikud kohanejad rahutus maailmas
Järgmisel aastal on Põhjala ja Balti riikide koostöö ehk NB8 rühma eesistujaks Eesti. Julgeolekukeskkonna ebastabiilsuse tõttu on koostöö piirkonna riikide vahel tihedam kui eales varem. Sünged trendid Euroopa ja terve maailma julgeolekus nõuavad, et siinsed väikesed riigid leiaksid realismi ja idealismi vahel uue tasakaalu ning astuksid oma huvide ja väärtuste eest üheskoos välja.
Eesti pehme jõud – mõju või mulje?
Brand Finance’i 2025. aasta uuringu järgi on Eesti rahvusvahelises pehme jõu pingereas 65. kohal, kuid tuntuses alles 128. positsioonil. See tähendab, et meid hinnatakse kõrgelt nende seas, kes Eestit juba tunnevad, kuid suur osa maailmast ei tea meist endiselt midagi. See lõhe maine ja nähtavuse vahel on väikeriikide pehme jõu tuumküsimus: kas me tegelikult mõjutame maailma või lihtsalt usume, et teeme seda?
Nobeli preemia toob Venezuela kriisile tähelepanu juurde. Mis oleks Euroopa roll?
Kuna 2025. aasta Nobeli rahupreemia anti Venezuela poliitikule María Corina Machadole, pälvib Lõuna-Ameerika riik rohkem ülemaailmset tähelepanu. Euroopa on repressioonide küüsis ja naaberriikidega tülis Venezuela unarusse jätnud, ehkki sealne kriis on endiselt terav.
Zelenskõi kantselei peamine sõjaväelane: Ukraina armeest võiks saada Euroopa kilp
Ukraina sooviks, et Euroopa osaleks tulevikus palgamaksmises nende sõduritele, sest Ukraina relvajõud võiksid olla Euroopale efektiivne kilp, ütles Ukraina presidendi kantselei ülema asetäitja, kuulsa 93. brigaadi endine ülem kolonel Pavlo Palisa.
Marek Kohv: Religioon kui Kremli tööriist
Venemaa kasutab õigeusku (täpsemalt Moskva patriarhaati) nii siseriiklikuks kui ka välispoliitiliseks mõjutamiseks. Eriti välismaal on kirikul Kremli jaoks suur väärtus, sest Vene võim on kasutanud õigeusku oma välispoliitika võimendajana. Sisuliselt on Vene õigeusu kirik ja tema teenistujad töötanud omamoodi narratiivipesijatena, kus Kremli jutupunkte tõlgitakse religioossesse keelde.
Euroopa vajab paremat tuumaheidutust, tegutsegu Valges Majas kes tahes
USA on oma tuumaheidutust teiste NATO riikidega peaaegu 80 aastat jaganud. Nüüd, kui president Donald Trump on Valges Majas tagasi, esineb Euroopa poliitikuil ja tippametnikel USA tuumavihmavarju usaldusväärsuses kahtlusi. Lisaks taasrelvastumisele tavajõudude vallas oleks eurooplastest arukas oma tuumavõimsust tugevdada.
Uus peatükk piirkondlikus ühenduvuses: Armeeniast Aserbaidžaani läbi Washingtoni
Donald Trump oma hiljutises kinnisidees võita Nobeli rahupreemia on pööranud pilgu Lõuna-Kaukaasiasse. Ameerika presidendi, Armeenia peaministri Nikol Pašinjani ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Älijevi kolmepoolsel kohtumisel Valges Majas allkirjastati 10. augustil leping, mille eesmärk on lahendada üks peamisi lahendamata küsimusi kahe vastase vahel: Aserbaidžaani põhiosa ja Nahhitševani enklaavi ühendatus Armeenia territooriumi kaudu.
Kristi Raik: Anchorage sunnib Euroopat käiku vahetama
Trumpi ja Putini kohtumise järgne esmamulje oli mõningane kergendus, olgugi et varjutatud iiveldavalt sõbralikust kohtlemisest, mis sõjakurjategijale osaks sai. Vähemalt diile ei tehtud. Ent mida enam avalikkusesse jõuab infot kahe liidri vestluse sisu kohta, seda tumedamaks muutub Euroopa julgeoleku silmapiir.
Sama stsenaarium uuel laval: USA ja Venemaa diplomaatia Alaskal
Kiiruga välja kuulutatud tippkohtumine Vladimir Putini ja Donald Trumpi vahel, mis toimub sellel reedel, 15. augustil Alaskal, on väga ebaharilik. Tavaliselt planeeritakse selliseid kõrgetasemelisi kohtumisi mitu kuud ette. Mis peitub sellise kiirustamise taga? Milliseid eesmärke proovivad USA ja Venemaa saavutada? Ja milliseid tagajärgi võib kohtumine endaga kaasa tuua?
Süüria mitmed kriisid võivad olukorra tagasi algusesse viia
Möödunud aasta novembris ja detsembris toimus Süürias justkui ime – aastaid Idlibis ja selle ümbruses piirderõngas olnud Ahmed al-Sharaa juhitud Hay’at Tahrir al-Shami (HTS) sõjalised jõud asusid pealetungile. Esmalt langes Aleppo pärast paaripäevast lahingut, millele Bashar al-Assadi juhitud valitsus ja selle armee ei suutnud vastata millegagi peale Venemaa relvajõudude korraldatud õhulöökide. Al-Assadi armee taganes järgmisest linnast teisse ja rindejoonel tekkis justkui kombits, mis hakkas läbi Hama ja Homsi sirutama lõuna poole.
Ladina-Ameerika mitmepalgeline tee: koostöö, sõltuvused ja igatsetud suveräänsus
Ladina-Ameerikas on korduvalt püütud luua piirkondlikku koostööd, ent ometi on regioon tänaseni killustunud – koostöövormid tekivad ja kaovad ning algatused jäävad poolikuks. Piirkonna areng on sõltuv suurriikide mängudest ning poliitilist pilti varjutavad ideoloogilised vastasseisud ja ebastabiilsus. USA mõju piirkonnas on aga ainulaadne. See ei ole pelgalt suurriigi mõju väiksematele naabritele – USA-d nähakse korraga nii eeskuju kui ka sekkumisena. Ometi on USA ja Ladina-Ameerika suhteid kujundatud juba enam kui kahe sajandi vältel, tehes neist ühe esimese ja järjepidevama läänepõhise piirkondliku suhtemudeli väljaspool Euroopat.